TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Endine liikluspolitseinik: "Altkäemaksu võeti suure hirmuga"
Ma julgen öelda, et altkäemaksu on võtnud 90 protsenti Tallinna ja Harjumaa liikluspolitseinikest. Miks ma seda Ekspressile räägin? Sest ma tahan, et meist saadaks aru.
Ma tunnen oma endiseid kolleege väga hästi. Me ei käinud koos mitte ainult patrullimas. Meil oli kombeks saada kokku ka vabal ajal, mängida koos keeglit ja võtta pärast pubis õlu või paar.
Enamik mehi on töötanud koos üle kümne aasta. Erinevalt mõnest teisest politseiüksusest pole liikluspolitseis kaadrivoolavust peaaegu olnud. Aasta jooksul on ära läinud ja tulnud asemele vaid mõned üksikud.
Kui tööle tuli uus politseinik, siis esimesed paar kuud me teda oma ühisesse saladusse ei pühendanud. Õppisime meest tundma. Kas ta on ikka usaldusväärne?
Riik maksis mulle iga kuu peo peale umbes 5600–5700 krooni. Korra poolaastas saime ka preemiat – 1200 krooni. Proovige vähem kui kuue tonniga peret ülal pidada!
Ma oletan, et mõned meist võisid teenida altkäemaksu võtmisega 10 000, ehk isegi
20 000 krooni kuus. Täpselt ma ei tea, sest see pole olnud uhkustamise asi.
Meist pole mitte keegi saanud rikkaks. Ma ei tea ühtki kolleegi, kes oleks endale luksusliku korteri ostnud. Või ammugi maja ehitanud. Elati normaalset elu. Mida see meie jaoks tähendas?
Ma ei pidanud enne palgapäeva mõtlema, kas ikka saan toidupoodi minna! Või kas ma jaksan isiklikule autole bensiini osta, et tööle sõita. Et ma ei pea näiteks bussi kasutama.
Selle rahaga on käidud puhkusereisidel, aga mitte väga kallites kohtades. Egiptuses ja Türgis, ükshaaval ja peredega. Niisama pole priisatud ega kasiinodes raha maha mängitud.
Mulle meenub vaid üks lugu, kus kolleeg hakkas ootamatult sõitma ringi jumala uue Kia Sorentoga. Selle džiibi odavaim mudel maksab üle 300 000 krooni. Paratamatult tõmbas see mehele liigset tähelepanu. Ei maksa imestada, et ta võeti juba tükk aega tagasi altkäemaksu pärast vahele.
Tõsi on, et paljude liikluspolitseinike autod on paremad kui politseinikel kombeks. Tavaliselt jäävad meie meeste autode hinnad 80 000 – 100 000 krooni vahele. Üksikud sõidavad ka seitsmeste bemmidega, mis on natuke kallimad.
Loomulikult meie abikaasad teadsid, et me võtame altkäemaksu. Eks kodust see asi pihta hakkaski. Kaua sa ikka kannatad, kui naine kodus seletab, et oleks vaja seda ja seda osta... Siis mõtled, et tuleb see Jakobson vastu võtta.
Kas meie ülemused olid asjaga kursis? Ega ülemkomissarid ja komissarid lollid ei ole! See oli avalik saladus. Võibolla ei teadnud nad ainult seda, kui paljud võtavad. Pean ülemuste auks ütlema: nad on suhtunud vahelejäänutesse mõistvalt.
Need ajad on ammu möödas, kui politseinikud võtsid raha igalt liikluseeskirja rikkujalt. Võõras inimene võib ju olla sisekontrolli käsilane, kes matkib kuritegu.
Sul pidi olema politseis oma inimene, kes sind tundis ja usaldas. Sugugi mitte liiklusest, vaid ükskõik millisest Põhja prefektuuri allüksusest.
Niisiis helistasid sa kohe pärast vahelejäämist oma tuttavale. Ta kuulas su mure ära ja kinnitas siis liikluspolitseinikule, et tunneb sind. Sellest piisas.
Järgmisel päeval viisid sa oma tuttavale raha. Tema toimetas selle edasi liikluspolitseinikule, kes oli sind kinni pidanud. Erinevalt pankadest vahetas raha omanikku ilma teenustasuta.
Aastatega kujunesid välja kindlad taksid. Kiiruse ületamine maksis 500 krooni ja joobes juhtimine 2000 krooni.
Kuigi altkäemaksuvõtjad, käitusid mehed vastutustundlikult. Me ei lasknud purjus juhti kunagi uuesti rooli. Ta pidi endale kas kaine sõbra või takso järele kutsuma.
Olid ajad, kui politseinik istus ise joodiku auto rooli ja viis ta koju. Tänapäeval on linn igasugu valvekaameraid nii tihedalt täis, et sellist asja ei riski enam keegi ette võtta.
Kui palju oli neid, kellelt raha vastu võeti? Ma ei tea. Sajad? Kindlasti. Ehk mõni tuhat? Pole võimatu.
Paljud liikluspolitseinikud on pärit Tallinnast või Harjumaalt. Nad tunnevad uskumatult paljusid inimesi. Mujalt tulnud meeste suhtlusring on muidugi väiksem.
Ei olnud nii, et maksid ainult rikkad ja ilusad. Maksid nii Lexuse kui ka Ford Sierra omanikud. Kõige aktiivsemad pakkujad olid keskealised venelastest mehed.
Liikluseeskirju rikkuval autojuhil on äärmiselt väike võimalus vahele jääda. Mõni aasta tagasi oli Tallinnas iga päev väljas kaheksa-üheksa patrulli. Praegu on neid kõigest kaks! Ja öösel sama lugu!
Lisaks ei saa liikluspolitseinik passida ainult eeskirjade rikkujaid. Sa pead täitma ka politsei juhtimiskeskuse eriülesandeid, tegelema valesti pargitud sõidukitega ja käima avariikohtadel.
Liikluspolitseinik käib kuus tööl 15 päeva. Üks vahetus kestab 12 tundi. Võis minna terve nädal, ilma et sa oleksid kordagi altkäemaksu võtnud. Mõni päev aga võisid võtta ka kaks korda.
Ma olen elanud viimased aastad pideva hirmu all. Ühes ajalehes kirjutati, nagu oleks sisekontroll pannud meie patrullautodesse salaja kaamerad. See pole tõsi, aga näitab hästi meie majas valitsenud õhkkonda.
Nimelt sai möödunud aasta lõpul iga patrullauto E-politsei varustuse ehk internetiühendusega arvuti. Saad autost teha päringuid autoregistrikeskusse ja teistesse riigi andmebaasidesse.
Juhtimiskeskus aga saab reaalajas jälgida auto teekonda ja taastada selle ka tagantjärele. Siis käis tõepoolest kõlakas ringi, et autodesse pandi salakaamerad.
Kuulsime juba kevadel, et üht meie hulgast jälgitakse. Seetõttu püüdsime olla hästi ettevaatlikud. Omavahel ei räägitud enam telefoni teel rahasummadest. Kuna aga kuude kaupa midagi ei juhtunud, võisid mõned kolleegid muutuda hooletuks.
Esimesed meie hulgast kutsuti politseiameti sisekontrolli paar nädalat tagasi. Arvasime järgmisel päeval, et tegemist on õnnetu juhusega.
Siis hakati ka teisi välja kutsuma. Keegi jagas laiali politseiameti sisekontrolli numbri:
6 123 116. Kui mul nendel päevadel telefon helises, siis ma kõigepealt võpatasin ja vaatasin numbri lõppu. Kas nüüd on minu kord?
Eriti halvavalt mõjus teadmine, et uuritakse põhiliselt mais ja juunis toimunud altkäemaksu võtmisi. Kes suudaks mäletada, milliseid autosid ta pidas kinni pool aastat tagasi? Uurijatel võis olla näiteks pealtkuulatud telefonikõne, kus sa räägid tuttava politseinikuga.
Sina küsid: “Pidasin ühe tüübi kinni. On ta normaalne?” Kolleeg vastab: “On küll!” See kõne ei tähenda, et sa oleksid raha võtnud. Sa võisid teha kergema rikkumisega vahelejäänud juhile suulise hoiatuse. Täpselt nagu seadus ette näeb. Aga kes ütleb, et seda kõnet nüüd sinu vastu ära ei kasutata?
Viimastel nädalatel on liikluspolitseinike tuju alla nulli. Mõne mehe sissetulek on langenud mitu korda.
On veeretatud isegi mõtteid, et patrullis käies me enam liikluseeskirjade rikkujaid üldse ei peataks. Täidaksime ainult juhtimiskeskuse väljakutseid.
Väga paljud kavatsevad üldse politseist ära minna. Tõsiselt arutatakse, kas minna Soome ehitajaks. Seal makstakse kuus 2000– 3000 eurot(30 000 – 45 000 krooni –Toim.). Elamiskulud lähevad maha muidugi. Abielumehed ei tahaks Soome minna, sest kardavad perekonna lagunemist.
Enamik mehi on 30–40aastased. Me oleme töötanud liikluspolitseis vähemalt kümme aastat ja meil on suured kogemused. Ühel kolleegil näiteks on erakordselt hea nina autovaraste tabamiseks.
Kui palka ei tõsteta, siis jookseb kogu vana meeskond laiali. 10 000 krooni peaks kuus kätte saama. Selle rahaga elad ära. Jah, sa ei teeni küll nii palju kui altkäemaksu võttes. Aga see-eest saad rahulikult magada.
Ma ei tea mitte kedagi, kelle jaoks oleks olnud kerge altkäemaksu vastu võtta. Võibolla mõni üksik oli selline pohhuist.
Kõik teadsid, et see ei saa kesta lõpmatult. Et ükskord me jääme vahele. Möödunud aastal juhtus Ida-Harjus nii mitme kolleegiga.
Kui nüüd see klaperjaht hakkas, siis algul ma magasin öösel vaid tund aega. Tööl olid mehed nii närvis, et suitsetasid meeletult. Mul läks päevas kolm pakki sigarette.
Kuidas ma politseist töölt lahkusin, sellest ma täpsemalt ei räägi. Kolleegid tunneksid mind muidu ära. Küll aga tunnen ma suurt kergendust. Alustan oma elus uut peatükki ilma öiste luupainajateta.
Lugu ilmus 6.oktoobril 2005
