TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Seks ja surm: tublid teenimisvahendid mõlemad
Eesti rekordkautsjoni eest vabadusse lastud kahtlustatav narkoärimees
Tarmo Valing töötab kohtule esitatud tõendi kohaselt
avalikkusele tundmatu firma Vistecon Grupp mänedžerina. Ettevõte,
millest üle 2,2 miljoni kroonise lunarahaga ajalukku läinud
väidetav uimastiäri võtmeisik oma ametliku tulu teenis,
kuulub tema vanemale vennale Taipo Valingule.
“A kes ta peab olema?” pole firma telefonil vastav slaavi aktsendiga noorik
sellisest bossist midagi kuulnud. Vastuse jääb võlgu ka teisel
numbril vastav meeshääl. Kui firma omanik Taipo Valing tagasi
helistab, pakub ta selgituse. “Ta töötas viis aastat meil, aga peale
neid jamasid enam ei tööta,” viitab ta venna süüasjale. "Ta
töötas sisuliselt ainult paberil."
Kui tema firma 2003. aasta majandusaruanne räägib
ebamääraselt tööstuskaupade jaemüügist kolmes
kaupluses, siis telefoniraamatus on Vistecon Grupp konkreetsem, näidates
ära kauplused City Sex Shop vanalinnas ja Erotic Shop Mustamäel. “Lai
valik dildosid, vibraatoreid, filme ja muud seksikaupa!” tutvustab neid
asutusi veebisait www.sexshop.ee.
Sexpood on perebisnis
38aastast Taipo Valingut on nimetatud isegi pealinna pornomagnaadiks, sest
ta on läbi paari firma olnud ja on osanik mitmes täiskasvanute
kaupluses, uhkeim neist otse Viru ringi ääres. “See on perefirma,”
täpsustab Valing, kelle sõnul leidis peale venna seal
tööd ka nende isa, kes tänavu kahjuks otse tööpostil
infarkti sai.
Kuigi ta ilmselt usaldas mänedžerist vennale oma raha, teab Taipo
tuleval nädalal 32aastaseks saava venna tegemistest hämmastavalt
vähe ning kriminaalasja ei soovi üldse arutada. “Ei huvita
absoluutselt,” rõhutab pornopoodnik, kes oma sõnul ei tea isegi
venna telefoninumbrit. “Meil ei ole nii lähedased suhted.” Mainimist
väärib tõik, et Taipo on aastaid olnud diskor, kes esineb DJ
Type-O nime all.
Majandusaruande järgi maksavad Taipo Valingu firmad
töötajatele keskpärast palka ja kasum on kasin. Eesti senise
kohtupraktika tippkautsjonitest ligi kaks korda suurem lunaraha Vistecon Grupi
mänedžeri Tarmo Valingu eest laekus Tallinna Linnakohtu deposiitarvele
teda esindava advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Ko kaudu, sestap
jääb raha päritolu avalikkusele saladuseks. "Kautsjoniga pole
mul absoluutselt seost," raiub Taipo Valing. "Mul ei ole elu sees olnud suuri
rahasid."
Kommentaaripalve lükkab tagasi ka Tarmo Valingut kohtus esindav
Andres Gorkin. "Tema ennast mitte kuidagi süüdi olevana ei
näe," nendib kriminaaladvokaatide tippu kuuluv Gorkin. "Ta ei taha seda
teemat mitte kuidagi kommenteerida. Leht kirjutab, mis ta tahab," vahendab ta
kliendi keeldumist intervjuust.
Kuigi politsei operatiivinfo seob teda allilmas legendaarsete Kalev Kure
ja Toomas Helinaga ning mõned allikad tituleerivad teda isegi
Pärnu narkokuningaks, pole selliste väidete toeks Tarmo Valingut seni
nuheldud ainsagi kriminaalkaristusega. Tema nimi on varem meediast läbi
lipsanud vaid korra.
Parajasti siis, kui Valing veel eeluurimisvanglas istus, kirjutas
Ekspress jultunud skeemist, kus endise Linnuvabriku jõuguga seotud
sellid ärimees Rein Kilgil Tallinnas magusa kinnistuga naha
üle kõrvade tõmbasid. See on ilmselt Eesti suurim
kinnisvarapettus.
Nimelt libises 4000ruutmeetrine kinnistu Tartu maantee ääres 3,3
miljoni krooniga ehk ligi kümme korda alla õige hinna tundmatule
firmale Avalist. Selle firma üks osanik on vendade Valingute pensionil ema
Olga Valing koos kahe teise 60ndates eluaastates härraga, kes varem
pole äri ega arendusega silma paistnud. Põnevaks teevad neid
vaid nende lapsed, keda politsei seostab Linnuvabriku jõuguga.
Kilk sai juhuslikult jaole siis, kui tema maad püüti 30 miljoniga
edasi müüa. Eriasjade prokurör Jüri Kasesalu
täpsustab, et ohvrile umbkaudu 25 miljoni kroonise põntsu
pannud afääriga seoses on töös koguni kaks kriminaalasja.
Üks puudutab kelmust ja teine ähvardusi ja väljapressimist.
“Tänu Rein Kilgi vaprale käitumisele mafioosod lõpetasid
ähvardamise,” nendib Kasesalu. Tarmo Valing on loos üle kuulatud
tunnistajana, sest nende sündmuste ajal istus tema narkokahtlusega
eeluurimisvanglas.
Keeruliseks teeb loo uurimise see, et kinnisvaraarendajatest
lapsevanemad, ka Tarmo Valingu ema, suutsid ära näidata
seaduslikud allikad, kust nende megatehingu algkapital pärines. “Isegi
võimalus, et minna nende laste võimalike rahastamisallikateni, on
ära lõigatud,” möönab Kasesalu, et manööver oli
osav.
Ekspressi käsutuses olevast Tarmo Valingu kohtumaterjalist selgub, et
üks põhjus, miks talle määrati hiiglaslik kautsjon (25
000 päevapalka!), on prokuröri kartus, et ta võib
välismaale pageda. Nimelt kuulub ta Vietnamis tegutseva firma juhatusse.
Mis firma see on, jääb kautsjoni määruses lahtiseks.
Arhiiv annab siinkohal intrigeeriva niidiotsa, mis avab uue ja üllatava
peatüki Tarmo Valingu kirevas biograafias. Juba 1997. aastal kirjutas
Ekspress Eesti allilma katsest luua eksootilises Vietnamis tulus infotelefon,
mis lõppes loodetud kuldvasika asemel 24aastase eestlase surmaga.
Idee kopeeriti Eestis tegutseva Ekspress Hotline’i pealt. Kava kohaselt pidi
Vietnami infoliin tooma kasumit kuni 1,5 miljonit dollarit aastas.
Projektijuhiks värvatud endine Hotline’i töötaja Peeter
(nimi muudetud – toim) aimas, et kordamööda eri
luksusautodega sõitvate rahastajate jõukuse allika vastu pole
tervislik huvi tunda, kuid sõitis siiski 1996. aasta augustis Ho Chi
Minhi (endine Saigon).
Kohe tekkisid tõrked. Lubatud stardikapitali laekumine venis ja
projektijuht Peeter naasis kõigest üheksa päeva pärast
kodumaalt lahkumist Eestisse. Infoliini projekt hingitses aga Saigonis edasi,
kuni uusaastaööl suri üks Vietnami läinud eestlastest
salapärastel asjaoludel hotellis väidetavalt uimasti üledoosi.
Peetrile lõppes lugu sellega, et endised tööandjad hakkasid
temalt infoliini fiasko eest nõudma 6000 dollari suurust kahjutasu, mis
tipnes ähvardustega stiilis: "Kui sa raha ei maksa, teeme sinule otsa
peale, ema aga rebime tükkideks!" Selle peale võttis Peeter
ühendust keskkriminaalpolitseiga, kes korraldas väljapressijatele
varitsuse, mis siiski luhtus.
Pole teada, kas ja kui palju Peeter lõpuks maksis, aga kriminaalasi
jäigi algatamata. Ent usaldusväärsed allikad
õiguskaitseorganites kinnitavad Ekspressile, et just sellest Vietnami
afäärist hakkasid kerima tutvused ja sündmused, mis viisid Eesti
viimaste aastate mahukaima (paljastatud) uimastiärini.
Tarmo Valingu minevikus kaevates tuleb päevavalgele mitu viidet
narkoäri Kuldses Kolmnurgas asuvale Vietnamile. Peale Valingu veel 11
inimese kahtlustatavaks tunnistamisega tipnenud operatsiooni alguseks
võib lugeda 2003. aasta 14. augustit, mil politsei tungis Tallinnas
Magasini tänavas Tallinna vanglast kõigest 30 meetri kaugusel
tegutsenud narkotehasesse ja konfiskeeris uimasti tooraine koguse, millest
piisanuks ligi 750 000 ecstacy tableti valmistamiseks.
Narkotehase pidaja oli nõukogude vangla karastusega Heldur
Luhter, kes tegutses aastaid nagu pädev uimastiapteeker:
töötas mitmesuguste lähteainetega, puhastas, jahvatas ja
segas kemikaale ning pressis tablette. Loetelu temalt ära võetud
labori sisseseadest ja valmistoodangust hõlmab ligi poole
kohtuotsusest.
Ehkki Luhteri kohtuotsuses on juttu mitmest episoodist ja laiahaardelisest
tegevusest, pole peale tema elukaaslase Milvi Vimbi nimetatud ühtki
kaasosalist – jutt käib eeluurimisel tuvastamata isikutest. On näha,
et süüdistaja ei soovi veel kaarte avada, lootes püüda
suurema(d) kala(d). Sihikul oli Tarmo Valing.
Selgub, et ka Luhteril olid “töised” puuted Vietnamiga. Kohtutoimikus
seisab, et Luhter rääkis ülekuulamisel, kuidas tuntud Venemaa
kuritegelik grupeering (Malõševi bande, millel on muide seoseid ka
Eestiga) võttis ta 2001. aasta jaanuaris Moskvas pantvangi ja hoidis
teda kaks nädalat keldris.
On igaühe asi, kas uskuda või mitte Luhteri juttu, kuidas Vene
allilm sundis teda narkovabrikut rajama, aga kogused, millega ta tegeles, olid
Eesti jaoks ilmselgelt liiga suured. Juhtumit idapiiri taga uuriv Vene miilits
teatas Eesti ametivendadele, et 2002. aasta sügisel organiseeris Luhter
Vietnamist (!) kahe tonni amfetamiini keetmiseks vajaliku spetsiifilise
õli toomise Moskva oblastisse.
Push-Up ja tuhaurnid
Kohus mõistis Luhterile mullu sügisel lihtmenetluse korras nelja
ja poole aastase vangistuse, kuid sellega politsei töö juhtumi
harutamisel õieti alles algas. Luhteri kriminaalasjast eraldati
materjalid, mis puudutasid 2000. aasta kevadel suure koguse amfetamiini
valmistamist Viimsis asuvates AS Propest ruumides. Firma Propest, kellelt
narkokeetjad pinda üürisid, üks tegevusala on muide mesindus.
Sama seltskonna uurimine viis võmmid tõelise jackpotini. Mullu
ööl vastu 13. oktoobrit leidsid Keskkriminaalpolitsei
töötajad Pärnumaalt narkolabori, kust konfiskeeriti ligi 100
kilo ecstacy tablette ja narkootilist ainet MDMA. Tegu oli seni suurima leitud
ecstacy kogusega Põhja- ning Baltimaades, mille turustamisel
oleksid kurjategijad teeninud ligikaudu 50 miljonit krooni. Kogused kinnitavad
väidet, et uimastilaborite taga on Vene maffia ja sihtturg Venemaa ja
Põhjamaad.
Umbes kuu hiljem, 9. novembril võeti vahi alla Tarmo Valing, keda
peetakse narkoäri üheks võtmetegelaseks. Kolmekuise vahi all
istumise järel mõistis kohus uimastite grupiviisilises
käitlemises kahtlustatavale Valingule vabadusse pääsemise
tingimuseks 2,225 miljoni kroonise kautsjoni. „Ülisuur kautsjon, mis
kohe ka tasuti, näitab kujukalt, millised rahalised vahendid on
menetlusega seotud isikute käsutada,“ kommenteeris vanemprokurör
Endla Ülviste.
Neli kahtlusalust viibivad siiani vahi all. Üks neist on 33aastane
Žan Glükmann (kes on sündinud Valinguga samal päeval, 9.
mail). Tema kautsjoni eest vabastamist arutab Tallinna Linnakohus sel reedel.
Kurioosne detail on, et äriregistri andmetel kuulub Glükmann firma
Bergström Grupp juhatusse, mille üks osanik on Margit
Margusson, laiemalt tuntud lavanime Push-Up all.
Firma põhitoodang on käsitsi valmistatud puidust tuhaurnid
lahkunu jäänustele, millega ta varustab muuhulgas Eesti suurimaid
krematooriume. “See on vana info, et Glükmann on selle firma juhatuses,”
on firma juht Martti Mändma üllatunud. “Ta oli meil osanik,
aga lahkus.” Pigem iseloomustab ta Glükmanni kui ebaõnnestunud
müügimeest, mitte tegelikku direktorit. Preili Push-Upi nimetab ta
detailidesse laskumata "passiivseks aktsionäriks".
Mees nagu müsteerium
Tarmo Valingu tausta äriregistrist uurides selgub, et ta on ka Eestis
telefonimüügi- ja internetiäris kätt proovinud. Mullu samal
ajal kustutati äriregistrist Teleboard OÜ, mille omanike hulka Valing
kuulus. Üks osanik selles firmas oli ka 38aastane Olavi
Uisk, kes figureerib ülalmainitud Rein Kilgi pettuses. “Ma olin
seal töötegija, ma eriti Valinguga kokku ei puutunud,”
räägib firma endine juhataja Meelis Jädal. “Nägupidi
teda tean, aga head tuttavad pole.”
Telefonimüügiga (muuseas Ühispanga pensionisammaste
vahendamisega) tegelnud Teleboardi ajutise pankrotihalduri Ly
Müürsoo sõnul andis firma pärast vaid aastast
tegutsemist ise sisse likvideerimisavalduse ja pankrot lõppes
raugemisega, sest firmal polnud reaalset vara. 13 peamiselt pensionärist
töötajat said tasu töötukassast. Veidra detailina meenub
Müürsoole, et firma tellis hirmkallist raamatupidamisteenust. „Mind
ajas see hirmsasti naerma, et nad maksid iga kande pealt topeltarve,“
räägib raamatupidamisharidusega pankrotihaldur.
Ettevõttele sai saatuslikuks toona ka meediakünnise
ületanud skandaal, kus mitu samade meestega seotud firmat (s.h Teleboard
OÜ) registreerisid oma nimele CV-Online’i veebiaadressiga (www.cv.ee) sarnaselt
kõlavaid domeeninimesid (näiteks www.cvonline.ee ), kus pakuti sarnast personaliotsingu
teenust. CV-Online saatis konkurendile hoiatuskirja, milles nõudis 72
tunni jooksul sarnase domeeninime kasutamise lõpetamist. “See oli
kõrge riskiga projekt, mida tehti väga tihedal turul,” meenutab
Jädal projekti hangumist. “Sai hurraaga pihta hakatud, aga
vasturünnak oli niivõrd tugev.”
New-age'i huviline
Ka IT-ärist viivad niidid Vietnami. Valingul on isiklik osalus
säilinud vaid ühes Eestis tegutsevas firmas: MediaGlobe OÜ,
mille tegevusala on arvutustehnika vahendamine ja veebiteenused. Lisaks Olavi
Uiskile on siin kaasosanikud 23aastased kaksikvennad Ralf ja Raul
Urbanovitš.
Vennad Urbanovitšid on koloriitsed tegelased, kes on küberruumis samuti
seksiäriga kokku puutunud. Muuhulgas on nende nimele registreeritud
mittetulundusühing Eesti Seksi Liit, mis hoolimata intrigeerivast nimest
katsus ebaõnnestunult pakkuda kooliarvutitele pornofiltreid. Vendade
värskeim ettevõtmine on “veebihotell” host.ee, mille domeen on
registreeritud Jõgeval asuva garaažiühistu Ööbik
aadressil.
Urbanovitšite tuttavatelt saab toimetus ühe Vietnami mobiilinumbri,
millelt vastabki anonüümseks jääda sooviv MediaGlobe’i
töötaja. Tema sõnul on projektiga seotud eestlasi Ho Chi
Minhis neli-viis. Tema kinnitusel oli Valing seotud ka eelmise traagiliselt
lõppenud infoliini projektiga ja pärast seda palju Vietnamis
viibinud.
Informeeritud ja enesekindla mulje jättev Valingu töökaaslane
nimetab nii kelmuse- kui ka narkosüüdistusi tellimuseks ja
nonsensiks. Valingu suhtes leiab ta vaid kiidusõnu. “Temaga võib
luurele minna,” räägib eestlane peaaegu teiselt poolt maakera ja
lisab: “Ta on üdini vaimne inimene.” Tema sõnul ei huvita Tarmo
Valingut (keda kujutatakse allilmamehe ja sekspoe šefina) materiaalne maailm,
vaid näiteks meditatsioon ja esoteerika.
Firma põhiprojekt Vietnamis on infoportaal www.info.vn, lisaks
portaalid Eestis ja Soomes. Enesetutvustuses viitab Vietnamis tegutsev
MediaGlobe 1998. aastast tegutsevale emafirmale, mis lähemal uurimisel
osutub tuntud Eesti äriportaaliks www.infoweb.ee. Selle aktsiaseltsi osanikke vaadates
ring sulgub ja tulevad välja nimed, mis esinevad nn Kilgi pettuses.
Kohtuniku poeg süüpingis
Märtsi keskpaigani juhtis juhtumi uurimist prokurör Toomas Tomberg, kes pärast 15aastast staaži siirdus hiljuti justiitsministeeriumi “vaheldust otsima”. Ühe viimase asjana enne ametivahetust püüdis ta veebruaris nurjata kohtunik Leo Kunmani otsust väidetav narkoärimees tagatise vastu vabaks lasta ja tegi taotluse mainekas kohtunik taandada. Aluse selleks leidis Tomberg faktist, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku poeg on ise kohtualune Harju Maakohtus jätkuvas protsessis. 27aastast Danel Kunmani kahtlustatakse narkodiilerluses ja just nimelt amfetamiini müügis.
„Küsimus ei ole selles, et ma kahtlustaksin Leo Kunmani milleski, aga see olukord tekitab mitmetimõistetavust ja kõhklusi,“ pole Tombergi sõnul tegemist rünnakuga isiklikul pinnal. „Läbi selle [fakti] ta õõnestaks kohtu otsust ja autoriteeti,“ leiab endine prokurör.
Kunman enda taandamiseks põhjust ei näe. „Kui täiskasvanud isik, sugulane, on midagi toime pannud või teda kahtlustatakse, ei saa see olla taandamise põhjus,“ leiab õigusemõistja. Kunman peab intsidenti kohtuväliseks mõjutamiseks. „Tomberg ütles juba enne istungit, et juhul, kui ma end ei taanda, siis ta taotleb istungil avalikult taandamist, sest mu poeg on süüdistatav.“ Kunmani kinnitusel on prokuratuur ja uurijad sama kaarti ka hiljem püüdnud tema vastu kasutada. „Väga ebameeldiv, et nii mõjutatakse.“
Artikkel "Pornopoe manager ja urnivabriku direktor" ilmus esmakordselt 5.mail 2005
