Meedia ja osa fännidest asusid rünnakule, küsides, kuhu jäi sportlik printsiip. Miks ei taganud kolmas koht Kalevile kohta Balti liigas? Korvpallilliidu ametnikud sunniti ennast kaitsma ja vabandusi leidma. Olid ju peaaegu kõik korvpallisõbrad juba harjunud teadmisega, et koduliiga esinelik kvalifitseerub BBLi automaatselt. Nüüd aga levib kuuldus, nagu oleksid ametnikud lõunamaal puhkusel viibivale Riho Soonikule piltlikult öeldes "selja tagant jalaga munadesse löönud". Kostis koguni arvamusi, et legendaarse Kaleviga on nüüd lõpp.

Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide ja koduse meistriliiga juht Gerd Kiili olid lahkesti valmis Ekspressile selgitusi jagama. Pikka kasvu tõsised noored mehed ei arva, et Tallinna Kalevi väljajätmise otsus on ebaõiglane. Vastupidi.

“Jutt sellest, et esinelik automaatselt Balti liigasse pääseb, oli algusest peale väljamõeldis,” ütleb Loide. Ja selgitab, kuidas valearusaam võis tekkida. “Maikuuks oli selge, et Eesti saab BBLis neli kohta. Arutasime, mida teha. Klubide esindajad arvasid, et otsustama peaks sportlik printsiip. Teavitasime klubisid ja avalikkust kohe, et esinelikusse pääsemine ei ole ainus kriteerium – et peab olema ka 1500 pealtvaatajat mahutav kodusaal ja vähemalt kolme miljoni kroonine eelarve. Klubid aktsepteerisid nõudeid. Need olid esmatähtsad tingimused, et Leedu tippklubid nõustuksid üldse Balti liigat tõsiselt võtma. Ja tingimused kehtivad kõigi kolme riigi klubidele ühtmoodi.”

Pole ilmselt mõtet üle seletada, miks just leedulaste arvamus on oluline – panid ju Leedu klubid mulluses Balti liigas kõik auhinnad oma taskusse ja on nii koondise kui klubide tasemel Eestist ja Lätist pika sammu võrra ees. Loide jätkab: “Asi kiskus hädiseks siis, kui veerandfinaalid lõppesid ja selgus esinelik. Nii mõnigi mängija ja treener olid võidurõõmsad ja hõiskasid, et nüüd ongi BBLi koht käes. Nii see lumepall veerema hakkas, kuigi me juhtisime ajakirjanike tähelepanu, et ei maksa eksiarvamust levitada.”

Kalev puhkab otsustamise ajal

Maikuuks oli selge, mitu meeskonda BBLi pääseb, ent lõplik valik pidi jääma juunisse. Korvpalliliit saatis klubidele täiendava märgukirja, et need kinnitaksid soovi osaleda ning nõuetele vastavust. "Kõigilt peale Kalevi tuli arvestatav vastus," ütleb Gerd Kiili. “Ei ole mõtet arvata, et kellelgi oleks midagi Tallinna Kalevi või Riho Sooniku vastu. Kui oleks neilt tulnud korrektne vastus – ma olen sada protsenti kindel, et nad oleksid nelja hulka saanud.”

Ent – Riho Sooniku vastus oli sisuliselt loobumiskaotus. Tema elektronkiri näeb välja järgmine:

Tere,

korvpalliklubi "Tallinna Kalev" 2004/2005 hooaja Eesti Meistrivoistluste pronksmedaliomanik osaleb SEB BBL ja Eesti Meistrivoistlustel 2005/2006.

Klubi eelarve on koostamisel ning meeskond komplekteerimisel. Kuna klubi on puhkusel, ei saa noutud materjale antud tahtajaks esitada. Palume aktsepteerida "Tallinna Kalevi" seniseid saavutusi.

Ilusat suvepuhkust Teilegi!

Riho

Korvpalliliidu juhatuse liige Andres Liinat: “Ma ei soovi seda avaldust eriti kommenteerida. Ehk ainult sedavõrd, et paljud inimesed puhkavad suvel. Toimivas organisatsioonis aga ei jää olulised asjad&nb sp;seetõttu ripakile. Seda enam, et ametlikult algab uus hooaeg 1.j uulil ja ühes sellega mängijate üleminekute vormistamine."

Liinat märgib, et helistas pühapäeval Soonikule ja leidis ta Hispaanias purjetamast. "Minu palvele esitada ülevaade eelarve aluseks olevatest sponsorlepingutest vastas ta: "Kahjuks ei saa ma neid lepinguid praegu esitada." Korvpaliliidule teadaolevalt on kõik Kalevi põhiviisiku mängijad üles antud muudes klubides. Lahkunud on ka peatreener. Mitte ükski komisjoni liikmetest ei julgenud sellises teadmatuses otsustada Kalevi seniste teenete põhjal.”

Pühapäeval hääletas Kalevi vastu isegi Jaak Salumets, omaaegse super-Kalevi peatreener. Kas süda verd ei tilkunud? “Ei. See ei ole enam see Kalev. Küsimus on usalduskrediidis. See on otsas. Teised meeskonnad pingutasid, et näidata oma plaane, Soonikult tuli kahelauseline kiri. Siin ei olnudki midagi arutada – meeskonnal pole praeguse seisuga peatreenerit, pole mängijaid – on ainult nimi.”

Maarten van Gent lõhkab uudispommi

Tallinna Kalevi direktor Riho Soonik viibib endiselt Hispaanias ega vasta telefonile. Küll aga annab ta Ekspressi usutlusesoovi peale rääkimisvolitused Kalevi nõunikule Maarten van Gentile. Van Gent lõhkab uudispommi – teisipäeva hommikul kell 10 olevat Tallinna Kalevi nimi antud järgmiseks hooajaks mullusele Eesti meisterklubile Ehitustööriist. Pealegi tasuta. Ehitustööriista klubi juht Ivar Valdmaa kinnitas seda, kuigi teatud mööndustega. “Läbirääkimised käivad, üksmeel on saavutatud, allkirju pole antud. Klubi juhtkond otsustab nimevahetuse tuleval nädalal.” Nimevahetuse kui tehingu juriidilised nüansid on täna konfidentsiaalsed, muuhulgas see, kes saab/jääb nime omanikuks. Van Genti sõnul tähendab tehing ühtlasi Riho Sooniku eemaldumist tippkorvpallist.

Maarten van Gent teatab, et alates südatalvest on Soonikule ja Kalevile survet avaldatud. Et Soonik sai juba mitu kuud tagasi aru, et mingu tema meeskonnal ükskõik kui hästi – Balti liigasse ei pääse Kalev nagunii. “Ma ei ütle kes, aga üks Pirita meeskonnaga seotud isik korraldas asjad nii, et Kalev välja jääks,” vihjab hollandlane.

Ta räägib, et juba aasta algul olevat korvpalliliidu pealik Peep Aaviksoo tahtnud Tallinna Kalevi nime Soonikult üle võtta. Aaviksoo soovinud luua Kalevi nimega superklubi, mille treeneriks saanuks olümpiavõitja Tiit Sokk. Nimi Tallinna Kalev kuulus (veel selle nädalani) Soonikule isiklikult ja mingil põhjusel polnud Soonikul soovi ettevõtmisega ühineda. Van Gent seletab siinkohal midagi Sooniku kahtlustest, et Aaviksoo olla tahtnud Kalevi nime omakorda loovutada ühele jalgpalliga seotud suurärimehele.

Aaviksoo: liidu jaoks on klubid võrdsed

Aaviksoo eitab kuuldusi, et keegi oleks tal palunud Tallinna Kalevit või Soonikut mõjutada. Aaviksoo sõnul on infomüra tekkinud asjaolude kokkulangemise tõttu. “Ühest küljest on muidugi kurb, et Kaleviga on läinud nii, nagu on läinud. Aga korvpalliliit ja mina oleme olnud seda meelt, et Eesti korvpallis ei pea toetama ainult üht klubi, nagu omal ajal Kaleviga tehti. Tulemusi me nägime. Kogu raha läks Kalevisse ja... pea eraldus kehast – noortesport jäi tahaplaanile. Selge see, et  mõnele võrdsus ei meeldi, sellest ka niisuguste kuulduste levitamine. Mis puutub Tiit Sokku, siis kui üritasin Tiitu koondise juurde kutsuda, tahtis ta endale noort meeskonda, et poistega koos areneda. Selleks oli tõepoolest vaja mingit klubi, sest koondis peab aastas parimal juhul kümmekond mängu ja nii ei arene treener kuhugi. Nüüd on leitud väljund Audentes/Nybiti näol, mis on minu meelest hea variant. Aga jah, see vastab tõele, et ka Kalevi variant oli arutusel. Mis puutub mõne ärimehe poolsesse survesse, siis see ei vasta tõele – samas on ju kõik teretulnud meeskondi toetama ja kas või endale nime ostma.”

Ühe allika sõnul tekkis aastavahetuse paiku hoopis selline olukord, et Soonik soovis temale kuuluvat Tallinna Kalevi nime 300 000 krooni eest müüa. Oli siis põhjuseks rahanappus või miski muu. Ent just samal ajal algas Kalevi võiduseeria ning Soonik võttis pakkumise tagasi.

Omaette teema on Kalevi võlad mängijate ja korvpalliliidu ees. Nendest avalikult ei räägita. Kahtlusi suurendab tõik, et ülemöödunud hooaja Kalevist ei jäänud klubisse möödunud hooajaks ühtki meest, samuti on tänavuse hooaja kalevlased vähemalt eelkokkulepete põhjal juba seotud uute klubidega.

Kuusmaa: mängijaid värvatagu kevadel!

Kas korvpalliliidu nõudmised olid lõpuni mõistlikud? Klubidele esitati nõue avaldada meeskondade uue hooaja koosseisud juba juuni keskpaigaks harjumuspärase septembri asemel. Kõrvaltvaatajale on jäänud mulje, et ses osas muutus lugu farsiks. Mida klubidelt ikkagi taheti? Kas olemasolevaid koosseise või oletatavaid? Kui mõni meeskond oleks teatanud, et peab läbirääkimisi Martin Müürsepa, Reggie Milleri või Dejan Bodirogaga? Kas ei olnud oht blufi ohvriks minna liiga suur?

Jaak Salumets: “Bluffi oli enne Balti liigat ja tuleb ka pärast. Meil ei ole mängijate ülepakkumist, on defitsiit. Kõvad mängumehed teavad oma hinda ja müüvadki ennast kauem, hinda üles kruvides. Teised müüvad kiiresti.”

Rakvere Palliklubi peatreener Andres Sõber viskab kildu nagu alati: “Tead, see on nagu selline olukord, kus rong hakkab Pariisi sõitma ja peale saavad ainult need, kellel on puhtad riided. Siis leidub ikka keegi, kes hakkab seletama, et praegu puhtaid riideid ei ole, aga tal on kokku lepitud, et esimeses peatuses talle tuuakse.” Sellest lausest ei maksa järeldada, et Sõber Balti liigast väljajäämist põeb. “Kahju muidugi, aga hakkame tegutsema. Fännid ei kao kuhugi, küll saame ka sponsorid. Plaanis on kõik Rakverest pärit poisid siia mängima saada – ja ma tahan näha, kuidas need neli megatiimi meilt võitu võtma tulevad.”

Noored korvpallijuhid kustutavad kahtlused. “Meile esitatud nimekirjades kattuvad vaid paar nime ja nemadki on mitte rohkem kui kahe klubi nimekirjas,” väidab Kiili. Ja nõustub nimetama, et tegu on Tanel Soku ja Ardo Ärmpaluga. See on ka kõik. Loide märgib, et suhteliselt varajane koosseisude nõudmine ongi mõeldud udutamise kärpimiseks. Uue Kalevi peatreeneri Aivar Kuusmaa sõnul on täiesti normaalne, et klubid alustavad mängijatega läbirääkimisi juba kevadel. “See on esimene samm euroopaliku korvpalli poole, et mängijatega hakatakse läbi rääkima mitte pärast jaanipäeva, vaid juba aprillis.”

Balti liigasse valiti

Ehitustööriist - Eesti meister

(palkas uueks peatreeneriks Aivar Kuusmaa; tõenäoliselt vahetab nime Tallinna Kaleviks)

Tartu Ülikool/Rock - meistrivõistluste hõbe

Pirita BM - meistrivõistluste neljas

(teatas, et peab uuel hooajal kodumänge Kuressaares, võibolla ka Kalevi hallis)

Audentes/Nybit - moodustati meistrivõistluste 5. (Nybit) ja 9. (Audentes) baasil

(uus peatreener Tiit Sokk)

Balti liigast jäid välja

Tallinna Kalev - meistrivõistluste 3.

(Tõenäoliselt lakkab senisel kujul olemast)

Rakvere Palliklubi

(uus peatreener Andres Sõber)