Eluaegne vangistus kestis alla nelja aasta

Läinud nädalal suri Tallinnas vanglahaiglas kaksikmõrva eest eluaegset karistust kandnud Mais Avetisjan (65). Armeenia rahvusest Avetisjan on sõjajärgses Eestis esimene eluaegne vang, kes oma karistusaja lõpuni ära kandis.

Roimar sai Tartu vanglas infarkti ja viidi ravile pealinna endise Patarei vangla müüride vahele vanglate keskhaiglasse, kus arstid teda enam päästa ei suutnud.

Tegu oli mehega, keda politsei nimetas nelja aasta eest Valgamaal ja terves Eestis inimesi vapustanud jõhkra kuritöö “vaimseks isaks.” Koos kaasosalistega suundus Avetisjan ühel 1999. aasta septembriõhtul Hummuli vallas Piiri külla Uibo tallu, kus pärast pererahva peksmist ja kümne tuhande krooni kättesaamist pandi diiselkütuse abil tuli otsa nii vanapaarile kui kogu majale. Valga maakohus mõistis Avetisjani ja kaks kaasosalist – Läti mustlase Ignis Melgalvise ja Eesti noormehe Markko Helandi samal sügisel süüdi kahes mõrvas, röövis ja vara hävitamises. Ka need mehed said pikad vanglakaristused, üks 25, teine 18 aastat. Tartu ringkonnakohus jättis otsused jõusse ja Riigikohus ei andnud edasikaebustele menetlusluba.

Kaksikmõrvar Mais Avetisjan palus endale veel armu president Lennart Merilt, kes jättis aga 2001. aastal tema palve rahuldamata. Justiitsministeeriumi andmeil on Eestis nüüd järel veel 32 eluaegse karistusega vangi.