09.09.2004, 00:00
NÄDALA RAAMAT: Esa Saarinen, Kirsti Lonka. "'Muutumised."'
Tõlkinud Kadri Jaanits.;Fontes. Tallinn, 2004. 368 lk.
- Jah, see on tarbefilosoofia, veel hullem, see ongi eneseabiraamat, millesuguste kahjulikkusest ja seosest õhumüügiga olen varem nii eksalteeritult kõnelnud.
- See on luksuslikult ja mänguliselt pakitud teos. Kujundaja Marjaana Virta on lammutanud nii mõnedki raamatu kui niisuguse olemust kirjeldavad reeglid, tagajärg on mänguline ja heas mõttes 90ndate graafilise disaini otsinguid peegeldav.
- Kuigi vägagi loetav, võib vorm siiski osa lugejaist pelutada ja sisu varjama kippuda.
- "Õpetaja elukutse ajaviiteühiskonnas eeldab ka säravate pealispindade loomise kunsti."(lk 187)
- Muutumist jutlustatakse siin ümbritseva tegelikkusega arvestades.
- Kas see pole kompromiss? Vahel kohtad kompromisse, mis on meeldivad.
- Kas ma tahan üldse muutuda? Võibolla on selle raamatu rahulik ja mitte midagi uskumatut lubav toon õige, et skeptilist inimest mõjutada.
- Muidugi, mistahes teksti esitamine lühikeste nummerdatud lõikudena muudab ta aforistlikumaks ja aukartustäratavamaks.
- Tundub, nagu räägitaks puhast kulda.
- Aga loengukonspektide esitamisel on konspektiivsus ja lakoonilisus väga head. Mõtle, kui tühjad pinnad oleks täidetud täitelobaga.
- Aga õppimisest kõnelemine väljaspool pedagoogikateadlaste seltskonda polegi nii tavaline.
- Iseenda õppimisvõimest ja arengust mõtlemine ei võta kelleltki tükki küljest.
- Põhiküsimus: kas sa armastad oma praegust mina rohkem, kui seda, kes võiks olla.
- Ma ei tea seda, aga ma hakkasin miskipärast mõtlema.
- Ei, ma ei ütle, et see raamat mind muutis, aga ma ei paneks seda talle pahaks, kui see nii juhtuks.