TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Eestlased röövivad Euroopa kullaärisid
Läinud nädalal murdsid karabinjeerid Põhja-Itaalia
linnas Modenas maha neile vastu punniva Timo. 26aastane
eestlane oli koos seni tabamata kaaslasega mängupüstoli ja
gaasiballooni abil püüdnud röövida juveelikauplust. Kui
poeomanik nende meelest piisavalt kähku ei liigutanud, sai ta paar
võmmu.
Ülemöödunud nädala neljapäeval pöördus
politseisse ühe Maardu majaühistu esimees. Mure oli esmapilgul
tühine – kaks maja ette pargitud autot segavad remonditöid. Asja
kontrollimisel selgus, et üht masinatest kasutab Andrei
(37), kes on rahvusvaheliselt tagaotsitav. Mõni tund hiljem vahistati
kahtlustatav ilma vastupanuta kesklinnas.
Andrei oli tagaotsitav Rootsi politsei palvel, kes kahtlustab varemgi
röövi eest karistatud meest mullu juulis Stockholmi kesklinnas
toimunud kellaäriröövis, kus kurjategijate saagiks langes 1,3
miljoni krooni eest disainkelli.
Need episoodid on vaid üksikud näited viimasel ajal kulutulena
levima hakanud kriminaalsest trendist.
Kuigi 2001. ja 2002. aastal peamiselt Saksamaad nuhelnud pretsedenditu
eestlaste pangaröövide laine tekitas palju tööd nii
politseile kui ka pressile, jäi röövide rekordhulka arvestades
kurjategijate noos suhteliselt kesiseks. 130 pangaröövi kahju ulatus
"vaid" 20 miljoni kroonini.
Nüüd on aga sagenenud eestlaste röövid juveeli- ja
kellaärides üle terve Euroopa. Ehkki sama käekirjaga
ründeid on teadaolevalt toimunud kõigest tosinkond, ületab
nende saak juba praegu legendaarse pangaröövide sarja. Ja et uue
laine geograafia on palju laiem, ei osata kardetavasti mitmeid kuritöid
veel üldse eestlastega seostada. Võib väita, et
ka praegusel hetkel kavandab Eesti bande kusagil Euroopas järgmist
rünnet.
Naistepäev Pariisis: 10 miljonit miinust
Täpset toimunud röövide arvu ei soostu Keskkriminaalpolitsei
avaldama, sest mitme juhtumi lahendamisega koostöös vastava
riigi kolleegidega alles tegeldakse. Ent haare on muljetavaldav – Ekspress
kogus kokku andmeid juhtumitest Soomest Itaaliani ja Hispaaniast Inglismaani.
Kui varem keskendusid Eesti röövlid Skandinaaviale ja Saksamaale,
siis ajapikku leiti uued jahimaad lõuna pool. Mitmed viimase aja
juhtumid Hispaanias, Itaalias ja Portugalis on veel nii värsked, et
politsei neist õieti rääkida ei taha.
“See on juveeliröövide laine,” möönab Eesti esindaja
Europolis, politseinõunik Peeter Palo, kes aitas nelja
aasta eest Saksamaa panku rüüstanud kriminaale jahtida.
Bandiidid on taibanud, et pisikese pangafiliaaliga võrreldes, kus suuri
sularahasummasid ei hoita, on kullaäri rasvasem ja pahatihti palju
kehvemini kaitstud saak.
Kahjud on üllatavalt suured. Näiteks 12. juunil 2002 said
kurjategijad Saksamaal relvastatud röövi käigus saagiks 27 kella
500 000 euro ehk 7,5 miljoni krooni (!) väärtuses. 2003. aasta 16.
juunil viisid Eesti röövlid Hispaanias Cordobas
juveeliärist kaheksa miljoni krooni eest ehteid ja 30. jaanuaril 2004
Viinis koguni 15 miljoni eest juveele. Viimane on teadaolev rekord.
Tänavune "tippmark" püstitati naistepäeval Pariisis, kui
maskides meeste kätte langes üle 10,5 miljoni krooni eest
väärisesemeid.
Jäljed viivad Päikeserannikule
Politsei täheldas eestlastest röövlijõukude
ümberspetsialiseerumist juveeli- ja kellaäri röövidele
2002. ja 2003. aasta vahetuses. Seosed eelnenud pangaröövide seeriaga
on Palo sõnul ilmsed. Ehkki enamik pangaröövide
organisaatoreid tabati ja istuvad kinni, elas nende loodud võrgustik
edasi nagu seitsme peaga lohe. Muutusid ainult konkreetsed "sõdurid",
kes kallaletunge sooritasid.
Paljud detailid viitavad seostele kurikuulsa Hispaania
Päikeserannikuga. Kui Hispaania politsei vahistas 9. jaanuaril 2002
Fuengirolas ühe selveri esisel platsil kaks tagaotsitavat eestlast –
Ainar Kupi ja Toomas Mändmetsa –, torkas
lisaks neilt leitud uimastile, valerahale ja Imre Arakase
atentaadikatses kasutatud laskemoonale politseile silma veel üks
pisiasi.
Mitmekordse vanglapõgeniku ja moondamismeistri Kupi randmel ilutses
hinnaline Rolex, mis kadus kaupluseröövis Belgias. Kuidas kell temani
jõudis, on selgusetu. Pressi jõudnud versiooni kohaselt
otsustasid Kupp ja Mändmets 2001. aasta jõulude eel Arakase tappa,
sest ta ei tahtnud osaleda Hispaaniasse puhkama sõitnud Eesti
suurärimehe pere röövis ja lunaraha nõudmises.
Teine versioon rääkis tüli põhjusena hoopis suurest
hašišipartiist.
Otsesed tõendid, et nimetatud mehed on ka röövidega seotud,
puuduvad. Hispaania vanglast vabanedes peab Kupp kandma talle Norras
pangaröövi ja kõige valvatumast vanglast pagemise eest
mõistetud karistuse ja alles seejärel tuuakse ta Eestisse, kus
talle pannakse süüks kelmust. Mändmets (hüüdnimega
“Lumehelbeke”) on tänaseks oma karistuse kandnud ja vaba.
Ehkki Hispaania hakkab minetama oma kättesaamatu kriminaalse paradiisi
mainet, on ta ikka veel populaarne redupaik. Hispaanias vahistati
maikuus Gunnar (33), keda Hollandi politsei otsis seoses
Groningenis jaanuaris toimunud juveelipoe Schaap & Citroen relvastatud
rööviga. Tema kaasosalise Allani (25) vahistasid
hollandlased sündmuskohal.
Mai keskel loovutasid Hispaania võimud ajutiselt Eesti kolleegidele
tagaotsitava Sergei (28), keda kahtlustatakse Falcki turvajuhi
ja endise politseikomissari Veiko Kulla atentaadikatses 2002.
aasta suvel. Kõnekas on, et vaid kuu pärast tulistamist Tallinnas
tabati kahtlustatav killer Kanaari saartel juveeliröövilt, mille eest
talle mõisteti 2011. aastani kestev karistus. Peale selle, et
käivad ekspertiisid, ei soostu politsei ega prokuratuur Kulla
mõrvakatse uurimiselt saladuskatet kergitama.
Ohvrite rasked kehavigastused
Tõe nimel tuleb öelda, et eestlaste (või Eestis elavate
isikute) toime pandud röövid on väike osa sarnastest
idaeurooplaste sooritatud kuritegudest. Europolis infovahetuse ja
analüüsiga tegeleva komissar Palo sõnul kasutavad Eesti
röövlid "klassikalist" meetodit. Kui näiteks Poola kurjategijad
on mitmel pool auto või isegi veokiga poe akent ramminud, kulla
krahmanud ja sääred teinud, siis eestlased käituvad
revolvrikangelastena, surudes müüjale püstoli nina alla.
Ähvardamiseks on kasutatud tulirelvi ja nende makette, samuti nuge
või gaasi. Vitriine on lõhutud haamrite ja kangidega. On
episoode, kus püstol on õige, ent moonaks kasutatud paukpadruneid.
Teadaolevalt pole röövides suuri vigastusi saadud. Mõnel juhul
on löödud mõnd poetöötajat.
Kõige drastilisem lugu juhtus tänavu aasta algul
Groningenis, kus sai vigastada kolm inimest, neist kaks raskelt. Ühel
tuvastati haamrilöökide (!) tagajärjel koljuluu murd, teisel
maksakahjustus jalgadega kõhtu peksmisest. Eesti jõhkardite saak
oli minimaalne.
Saagi realiseerimisel on tüüpilise kaubanduse jooni – on vahelaod,
pakkujad ja ostjad. Politsei väitel ei leidu Eestis nii kallitele
nipsasjakestele küllalt turgu, sestap müüakse need
Lääne-Euroopas või üüratul Vene turul, kasutades
ära meie kurjategijate häid sidemeid idanaabritega. Umbes kolmandik
saagist, üldjuhul odavamad ehted, müüakse Eestis.
Nii nagu oli pangaröövide puhul, on ka neis gruppides kindel
hierarhia. On "sõdurid" ehk lihtsad täideviijad, kes tihti
sõidavad "gastrollile" spetsiaalselt Eestist. “Grupijuhid” ja
“värbajad” tunnevad keelt, kohalikke olusid ja hoolitsevad logistika eest.
Tipptase on “niiditõmbaja”, kes valib sündmuskoha, koordineerib
ajaliselt ja rahastab kallaletunge.
Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna komissari Olavi
Kavaldi sõnul on jõukude käekiri ajaga muutunud.
“Kui algul olid toimepanijad pika kriminaalregistriga isikud, siis viimasel
ajal on tulnud puhta minevikuga inimesed. Rumalakesi võetakse vahele
lubadustega lihtsast teenistusest.” Tihtilugu on nad seda teenistust
näinud sama palju kui oma kõrvu.
Cartier – kriminaalide lemmik
Loetletud intsidendid on kas avastatud või konkreetselt eestlastega seostatud. Nimekiri pole täielik, sest on rööve, kus eestlaste osalus on tuvastatud, ent hetkel käiva jälituse huvides sellele viidata ei saa. Kui palju juhtumeid on „pimedad“, võib vaid oletada.
SKEEM:
https://www.flickr.com/photos/graafik/21670502005/in/dateposted-friend/lightbox/
Operatsioon “Kudumisvarras”
Nagu äge lööve levis 2001. aastal kiiresti üle Saksamaa ühe šablooni järgi toime pandud röövide laine. Välja arvatud mõni erand, ähvardasid ründajad pangatellerit gaasirelvaga, mis esmapilgul ei erine õigest püstolist.
Röövlid ei kandnud maske, küll aga mitmed neist suusamütsi. Seetõttu sai üleriigiline jälitusoperatsioon pisut koomilise nime “Kudumisvarras”. 25liikmeline erirühm, kes röövide uurimiseks moodustati, töötas Nürnbergi politseis.
Tipphetkel tühjendasid salapärased revolvrikangelased nädalas kuus pangakontorit. Ent kulus veel mitu kuud, enne kui politsei taipas, et röövide taga olid külalisesinejad Eestist. Müüdi tabamatutest röövlitest suutsid luua 20ndates eluaastates noormehed, kellest paljud olid kodus pisipättustega silma paistnud.
Paljudele neist poistest oli see üldse esimene välismaareis. Markantseim juhtum on, kus röövel astus pangakontorisse 50 minutit pärast Tallinna bussist maha astumist. Kolme minuti töö eest sai noormees palgaks kuus aastat türmi.
Euroopa viimase aja pikima ja ulatuslikuma röövidelaine saldoks jäi:
- 130 rüüstatud panka, neist 122 Saksamaal
- Kannatanud linnu 27, s.h Saksamaal 24, Austrias 2 ja Taanis 1
- Kahjusumma 20 miljonit krooni
- Röövides osales ca 150 inimest, neist tuvastati 104 ja peeti kinni 74
Kodumaised "tippmargid"
- Suurim juveelirööv Eestis küünib 1,4 miljoni kroonini, mis pandi pihta MaryGoldi juveeliärist 1998. aastal.
- Suurim juveelivargus (4,5 miljonit krooni) toimus mullu Narvas ja on seni lahenduseta.
- Eesti ajaloo suurim rööv toimus 1999. aastal Tallinnas, kui Maakri tänava valuutavahetuspunktis langes kurjategijate saagiks 12 miljonit krooni.
Artikkel ilmus esmakordselt 29.septembril 2005
