“Õuduste päeva” kibedad viljad
19 enesetaputerroristi, neli Boeing-tüüpi lennukit 265 reisijaga pardal ja valitud sihtmärgid üliriigi närvikeskustes - pessimistlikumate analüütikute meelest sai 2001. aasta 11. septembril USAs ligi 3000 elu nõudnud terrorirünnakust kolmanda ilmasõja avapauk. Lääne press on seda nimetanud Day of Terror, mida võib tõlkida kui mitte ainult terrori, vaid ka õuduste päeva.
Verevalamisest viisavabaduseni
NATO liikmesriigi Eesti inimkaotused võitluses terrorismiga Iraagis ja Afganistanis on kaks hukkunut (nooremseersant Andres Nuiamäe ja vanemveebel Arre Illenzeer) ning üheksateist haavatut pluss paar plahvatuses hävinud masinat.
Kui islamivõitlejad pääsevad väidetavasti otse paradiisi, siis ameeriklastega koos verd valanud eestlased saavad parimal juhul tulevikus viisavabalt USAsse. Nimelt kaalutakse Kapitooliumi mäel viisavabadust riikidele, kes ameeriklaste poolel sõdisid. Seejuures - kui kevadel saab võimule Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon, võib Eesti missioon lõppeda sama järsku kui algas.
Eesti bürokraatia eksport
Kindral Johan Laidoner juhtis 1925. aasta lõpul Rahvasteliidu piirikomisjoni Iraagis ja tänu viimase otsusele sai Iraak endale Mosuli linna. Sarnase sissekande võib kunagi entsüklopeediates pälvida Eerik-Niiles Kross. Endine Eesti luurekoordinaator oli koalitsioonivägede kontrollitud Iraagi kaitseministri nõunik ja üks Saddami-järgse kaitseministeeriumi, sh sõjaväeluure ülesehituse peaarhitekte. Arenevat demokraatiat Iraagis käis nõustamas ka kahekordne ekspeaminister Mart Laar.
Kütusehind ehmatas euro ära
Terrorirünnakud ja järgnenud sõjalised operatsioonid tõid nafta hinna ebastabiilsuse. Eestis ei ole kallinenud ainuüksi mootorikütus, vaid ka bussisõit, taksokilomeeter ja toasoe.
Aga ei ole halba ilma heata. Teisalt on vahepeal kuhtuma kippunud põlevkivitööstuse väljavaated jälle roosilised ning projekteeritakse uusi kaevandusi. Ehkki see tähendab majandusõitsengut Ida-Virumaal, teeb see trotslikuks rohelised.
Teatud mööndustega võib väita, et 11. septembri rünnak maksis Eesti ülemineku eurole. Peamiselt kallineva kütusehinna tõttu pole kontrolli alla saadud inflatsiooni, mis on meie suurim takistus eurotsooniga liitumisele. Kui varem lubati eurot 2006. aastal, siis nüüd on horisont nihkunud juba 2010. aastasse.
Õhus on hirmu
Lennusõit meenutab üha enam liiklust India raudteel. Sagenenud viperused (hilinemised, tühistamised ja pagasikadu) tulenevad küll kütusehinna tõusust ja konkurentsi kasvust, ent suurt osa m ängib ka üha tihenev turvakontroll. Isegi Tallinna lennujaama tuleb saabuda vähemalt poolteist tundi enne starti.
Esimeste seas sattus lennujaamas maniküürikääride pärast pahandustesse riigikogulane Enn Eesmaa. See on tühiasi võrreldes sellega, et tänapäeval võib USAsse sõidul tekkida probleeme isegi lutipudeli või kontaktläätsevedeliku kaasavõtmisega.
Ehkki ettepanek, et Estonian Airi piloodid hakkaksid kandma püstolit nagu Aerofloti päevil, luhtus, istuvad meie piloodid pärast terrorirünnakuid kokpitis lukus terasukse taga nagu enamik lääne kolleege. Üha rohkem pannakse ka Estonian Airis rõhku pantvangiläbirääkimiste koolitusele.
Odav päike
Suur terrorihirm tõi kaasa soodsad piletihinnad ja muutis peesitamise Egiptuse või Türgi palmide all kättesaadavaks peaaegu igale eestlasele. Seda enam, et erinevalt lääne kahvanägudest pole üksikud pommipaugud eestlasi kuurortidest peletanud. Meie välisministeerium palub üha tungivamalt võõrsile suunduvatel eestlastel end enne sõitu registreerida.
Moslemeid nuhitakse
Kapo jälgib üha valvsamalt moslemeid. Ehkki pressi on jõudnud üks seni kinnitamata sahin, et al-Qaida käsilased kavandasid 2003. aastal lennuki kaaperdamist Eestis, pole moslemifanaatikute tegevusest ärevaks tegevaid märke. Erinevalt varasemast toob kaitsepolitsei aastaraamat siiski ära, et Eestis käivad aeg-ajalt oma seisukohti tutvustamas usuorganisatsiooni Jamaat Tabligh saadikud. Sellega on seostatud Londoni terrorirünnakute täideviijaid.
Tänavalahing
Suur Vend tegutseb
Eestit on paaril korral väisanud ka CIA lennuk, mis väidetavalt veab kahtlustatavaid terroriste salavanglatesse. Kahtlus, et selline salavangla võiks asuda kusagil väikeses Eestis ja jääda märkamatuks, kanti siiski meie pressis ruttu maha.
Karikatuurisõda
Parateooriate viljakas kompostihunnik
Nii nagu iga suure katastroofi või kuritööga, tuli ka 11. september koos meeletu parateooriate kaasavaraga (ühe mais tehtud küsitluse järgi usub 42 protsenti ameeriklasi, et tõde mätsiti mingil moel kinni). Vandenõukahtlused ei voha ainult internetis, vaid need toidavad kirjastusi (Eestis ilmus näiteks Prantsuse skeptiku Thierry Meyssani raamat "11. september - koletu pettus") ja kineaste. Sel nädalal jõuab seevastu Tallinnas ekraanile ühe saatusliku lennu heroiline filmikäsitlus "United 93".
Mesopotaamia viljakad tasandikud
Kui USA firmad nuumavad end Iraagi ülesehitusega, siis Eesti firmad imevad käppa (õigemini ei hakka neil h ammas pidusöögile peale). Kui Iraagis peaks saabuma mingigi stabiilsus, prognoositakse sellest maailma ühte suurimat ehitustandrit, kus tööde maht ületab 500 miljardi dollari piiri. Teadaolevalt ainus kuumas piirkonnas kasumit teeninud Eesti firma on Enimex, kelle lennukid veavad ÜRO personali. Tallinnast on veetud ja Tallinnasse on toodud inimesi nii Iraagist kui ka Afganistanist.