Kunstioksjon õpetab valima ja ostma

Rekordhindade püstitamise kõrval on kunstioksjonitel veel palju olulisem eesmärk, millele on aga vähem tähelepanu pööratud. Nimetan seda silmade avamiseks. Kui tavaliselt piirdub teada-tuntud kunstnike arv vaid mõne nimega, siis oksjon pakub korraga välja paar-kolmkümmend nime. Neid väga erinevaid ja eri aegadest pärit töid vaadates peaks igale vähegi arukale inimesele selge olema, et kodu ei pruugi ega sobigi sisustada üksnes Kokamäe, Mudisti või mõne muu kõrgelt reklaamitud nimega.

Oksjon seega on kunstihuvilise üheks õpikuks. Ma ei pea õppimise all silmas ostude sooritamist oksjonikataloogide tekstide järgi otsustades. Neid tuleb võtta teeviitadena, mis juhivad kunstihuvilist raamatute, artiklite, isiknäituste kataloogide jm juurde. Lõpptulemuseks on üha rohkemate heatasemeliste ja maitsekate kunstikogude teke.

Oktoobris on oma valiku välja pakkunud kaks galeriid: Haus galerii Tallinnas ja E-Kunstisalong Tartus. 24. oktoobril toimuv 33 kunstniku 41 tööst koosnev Hausi oksjon on tähelepanuväärne, seda mitmekülgsuse ja rariteetide poolest. Ajaliselt katab valik pika perioodi: 1883–1967. Oksjoni tipuks on ilmselgelt Konrad Mägi suureformaadiline maal “Alvine Käppa portree” (1919), vaieldamatult parim Mäe töö, mis seni kunstioksjonitel on olnud. Erakordsel tööl on ka erakordne hind, 286 000 krooni.

Töid, mis ehiks iga kunstikogu, on teisigi. Eerik Haameri varasemaid maale Rootsis “Sadam” (1945), huvitav üleminekutöö kunstniku loomingus. Roman Nymani kaks päikselist Petseri kloostri vaadet, mis kuuluvad kunstniku paremiku hulka. Monotüüpia “Akt kollase draperiiga” kolmekümnendate teise poole ühelt silmapaistvamalt maalijalt Karl Pärsimäelt, kelle töid liigub väga harva. Richard Uutmaa tuntud kompositsioon “Võrguparandajad” (1941), mis sõja eel jäi teadmata põhjusel kunstimuuseumi poolt ostmata. Eduard Wiiralti ja kogu Eesti graafika paremikku kuuluv viieleheline sari Puðkini poeemile “La Gabrielide” (1928).

E-Kunstisalong pidas oma sügisoksjoni Tartu Linnamuuseumis 6. oktoobril. 29 kunstniku 35 tööst koosnev valik oli küll tagasihoidlikum, kuid ostjatel see-eest avanes võimalus häid töid mõõduka hinnaga omandada. Näiteks Karl Pärsimäe haruldane Pariisi-perioodi maal “Lamav naisakt” (1938) leidis uue omaniku vaid 500 krooni alghinnast kallimalt: 43 500. Rariteete oli tartlaste oksjonil teisigi. Noorelt surnud andeka kunstniku Aarne Miikmaa õlimaal “Tütarlapse portree” aastast 1936 ning kahe kunstiturul harvaesineva naiskunstniku tööd: Olga Terri “Maastik” 1960ndatest ja Ann Audova “Lilled tumedal foonil” 1940ndatest. Oksjoni tõmbenumbriks oli aga Aleksander Vardi suuremõõtmeline maal “Maastik figuuridega” (1943), mis müüdi 75 000 krooni eest. Kokku osteti oksjonilt 14 tööd.