Vennaskond jalutab ajasillal
Tagasitulek on see, kui aastaid laiali olnud bänd uuesti suure käraga kokku tuleb. Aga kui ühe aastaid vaikselt tegutsenud bändi ümber korraga mingi kära käima hakkab?
Vennaskonda on nimetatud Eesti kõigi aegade mõjukaimaks rock-ansambliks. Neid on korduvalt kõrgustesse tõstetud ning maha kantud. Aga nad on püsima jäänud. Nende fännid on lojaalsed. Tänase seisuga peaks Vennaskond olema vanim järjepanu tegutsev rock-ansambel Eestis. Suurem osa nende repertuaarist elab lugematutel korteriolengutel suvaliste akustiliste kitarridega köögilaua taga oma elu.
Vennaskond ei lase end millestki häirida. Aeg kulgeb selles bändis omasoodu. Minevikust võib hetkega saada olevik. Ajasilla olemasolu kinnitab ka värske vinüülplaat “Rigas Kaos”.
Kaos Riia moodi
Uue plaadi eellugu ulatub kaheksakümnendatesse. Tõnu Trubetsky: “See on 87. aasta materjal. Osa lugusid on hiljem teistes versioonides ilmunud. Me tegime pea igal aastal Vennaskonnaga sellise albumi, mis ametlikult ei ilmunud, mida me ise paljundasime kassettide peale. Kodus oli nii-öelda master ja siis tavalise duubelsangaga lihtsalt lindistasin neid kassette. Mitte, et ühekorraga oleks mingi partii teinud, suvaliselt tegin neid, andsin sõpradele. Tiraaž võis omal ajal olla hinnanguliselt alla viiekümne. Keegi neid ei lugenud.”
Noorem lugeja võiks siinkohal teada, et ENVSs ei takistanud plaatide välja andmist mitte niivõrd rahapuudus kui ideoloogilised tõkked. Plaate said reeglina teha ametlikult ohutuks tunnistatud ansamblid. Kukerpillid, näiteks. Vennaskond, kes laulis juba tollal, et “me usume anarhiasse”, võis plaadist ainult unistada. Hea, et bändi päris ära ei keelatud. Muusika levitamiseks tuli kasutada käepäraseid võimalusi. Olgu öeldud, et ka hilisemad Vene kultusbändid, nagu Akvarium, Kino ja Mumiy Troll, andsid oma esimesed albumid välja mitteametlikult.
Vennaskonna praegune rütmikitarrist Roy Strider, tollal noor punkar, meenutab: “See oli esimene Vennaskonna kassett, mida ma noorena kuulsin. Hakkasin paugupealt Vennaskonna fänniks. Elasin ühe 5korruselise korterelamu keldris, akendeta toruderuumis koos kahe rotiga ja käiasin seda kassetti oma mono-makil kuude kaupa.”
Tüüp hüüdnimega Abigail, kes töötas mingil ajal Tallinna lennujaamas abitöölisena, leidis mitte töökorras olevast lennukist Tu-134 plastikaati mähitud pappkarbi markeerimata vinüülplaatidega, mis osutusid Vennaskonna 1987. aastal ilmumata jäänud LP “Rigas Kaos” Tšehhoslovakkias toodetud katsepartiiks.
Plaate kuulates tekkis Trubetskyl idee omaaegne LP uuesti välja anda. Algsel kujul. Mitte uusversioonidena, nagu see Vennaskonnal kombeks on olnud. Ning just nimelt vinüülplaadina. “Mõtlesime, et sellel ajal nagu CDsid ei olnud, olid vinüülid. See peaks tekitama mingi keemia, et need lood sobituksid ajastusse. See on tagasivaatav üritus,“ selgitab ta vinüülplaadi motiive.
“Ainuke stuudiolugu sellel plaadil on “Vennaskonna hümn”, mis on juba ilmunud,” viitab Trubetsky ka uuel plaadil olevale “Ltn. Schmidt’i poegade” avaloole, mis mängiti sisse 1985. aasta hakul Keilas Polyphoni stuudios. “Ülejäänud olid lihtsalt sangaga lindistatud. Või mingitel kontsertidel. Ilmselt suvalise makiga, mitte puldist. Mõndadel lugudel on selline saund, nagu keegi oleks kassettmakiga hästi kiiresti saalis ringi jooksnud. Selline mulje jääb.”
Ka 1987. aasta albumi originaalnimi “Rigas Kaos” peaks Tõnu Trubetsky sõnul ajastu hõnguga haakuma: “Selline imelik nimi, see ei ole üheski konkreetses keeles, see iseloomustab natuke seda eerat.”
Plaat Arvi Siia tekstidele
“Meil on plaan teha plaat Arvi Siia tekstidele,” kergitab Trubetsky saladuseloori Vennaskonna tulevikuplaanide kohalt. Fännid võivad nüüd rõõmustada. Ometigi mingi lootuskiir. Alates 2001. aasta detsembris ilmunud “News From Nowhere”-albumist on bänd elanud vanadest varudest, olgu neiks siis ammused videoülesvõtted või vanade hittide igaks juhuks salvestatud ingliskeelsed paralleelversioonid. Nüüd siis antakse mingigi vihje.
Jällegi. Noorem lugeja võiks teada, et 1950ndatel alustanud ja esile kerkinud luuletaja Arvi Siig (1938–1999) oli tuntud kui linnaromantik ja “lõnguste poeet”. USA greaser, UK teddy boy ja rocker ning Rootsi raggare liikumistest mõjutatud lõngused olid teadaolevalt ENSV esimene subkultuur, kõigi hilisemate eelkäijad. (Interbellumis (sõdadevahelisel ajastul) olid EWs eksisteerinud juba graadepoisid (g-ga on algupärane kirjutusviis), shimmypoisid ja schickid.) Ning nende maailmapildist ning elunägemusest oli inspireeritud suur osa Siia loomingust. Kirjanik Andres Langemetsa sõnul võinuks Siig teistes oludes olla biitnik. Nagu Jack Kerouac.
“Selle aja kajastus. Tänavafilosoofia,” iseloomustab Siia loomingut Vennaskonna kitarrist ja helilooja Allan Vainola.
“Ma tundsin teda isiklikult ja mulle on tema luule alati meeldinud,” põhjendab Trubetsky Vennaskonna Siia-lembust. Bändi liidrina oli just tema see, kelle mahitusel Allan Vainola albumi “Mina ja George” jaoks esimesed Siia tekstid viisistas.
“Kunagi vist Mihkel Raud ütles, et “see lahutamatu tandem Vainola-Siig”,” jätkab ta. “Raud vist ei teadnud, et Siig oli meist palju vanem ning Allan pole teda kunagi kohanud.” Siiski on mingi tuntav vaimne klapp kahe mehe vahel olemas.
“Kui Allan Siia luulet viisistab, siis ta läheb enda muusikaga viiekümnendatesse ja Siig justkui tuleb tänapäeva. Müstiline metamorfoos. Lugu “Mängib džäss...” on nagu viiekümnendatel tehtud, mõjub retrona. Teisest küljest oleks Siig nagu selle loo teksti üheksakümnendatel kirjutanud,” püüab Trubetsky seda suhet iseloomustada. Allan Vainola kommenteerib tagasihoidlikult, et häid heliloojaid on rohkem kui häid luuletajaid ning sellest tulenevalt on viisistamiseks häid tekste raske leida.
Samas on Trubetsky sõnul alati õhus võimalus, et Vennaskond võtab kätte ning läheb ühel päeval laiali. Aga tegelikult? “Saad aru, see ei lõppe mitte kunagi ära. Vennaskond kestab niikaua, kuni Tõnn elab. See on nagu reliikvia,’’ kommenteerib Vennaskonna võimalikku laialiminekut Tõnu Trubetsky sõber, The Tuberkuloitedi kitarrist Alar Aigro.
Punk Peitub Originaalsuses
“Vennaskond on punkbänd niipalju, et iga teine kontsert läheb aia taha. Aga see on huvitav. Tuntud headuses bände pole põnev jälgida,” arvab Psychoterrori bassist Lauri Leis.
Tema ütluses peitub nii paras annus irooniat kui ka tõetera. Kojamehe sõnul on korra edetabelite tipus käinud bändil raske pöörduda tagasi rohujuuretasandile. Vennaskond on jäänud pidama eikuhugi. Nad ei viitsi kommertsedu nimel sihipäraselt pingutada. Ning tänu kunagisele kommertsedule pole nad enam ammu ka “päris” punkbänd.
Trubetsky aga näeb punki hoopis mujal: “Praegused uued punkbändid on väga sarnased, teevad sarnast muusikat ja käivad ühtemoodi riides. Minu meelest kuulub õige pungi juurde originaalsus. Ma arvan, et Vennaskond on selles mõttes palju rohkem punkbänd.”
Noh, järjekordse moelaine peale sõitjad? “Paljudele on jäänud mulje, et punk peab olema jõuline. Punk võib olla ka leebe. Pungi idee ei seisne selles, et peab vihast muusikat tegema,” jätkab Trubetsky oma mõttekäiku.
Noorem lugeja – tere taas! – võiks end siinkohal viia kurssi näiteks ansamblite Chumbawamba ning Fugazi tegevusega. Kummagi loomingust on suhteliselt raske leida nii-öelda õiget punki, kuid seda enam hakkab punk silma bändide ellusuhtumises. Head googeldamist, noored pungihuvilised. “Pungi mõte on individualistlik anarhism, omanäolisus. See on pungi idee ära nullimine,” kritiseerib Trubetsky stereotüüpset univormipunki.
Allan Vainola leiab, et punk võiks olla omaette süsteem süsteemis, alternatiivne ühiskond: “Ta peaks olema lõpuni vaba, võiks sinnapoole liikuda. Näiteks lähed kaltsukasse, ostad sealt riideid, see on kah lahe, sest see on säästlikkus, mitte nagu uute asjade ostmine.”
Vennaskonna ainulaadsust ei sea kahtluse alla ka Lauri Leis. Psychoterrori tuurid on mehele toonud tuttavaid igast maailma nurgast. Ning nendega plaate vahetades on selgeks saanud, et midagi sarnast mujal ei tehta. “Saatsin ühele kollektsionäärile Inglismaale “Subway” plaadi. Ta sattus sellest vaimustusse. Tal on kodus tuhandeid plaate. Kirjutas, et on Vennaskonna plaati mitu korda kuulanud. See on sündmus, kui ta jõuab mõnda plaati mitu korda läbi kuulata. Väljaspool Eestit kõlab see bänd väga originaalselt, kuigi mõjud alates Ramonesist ja Sex Pistolsist on samad.”
Mingis mõttes oli punk ka Vennaskonna suvine turnee. Kui tavaliselt käib tuuriga kaasas lugematu arv sponsoreid, kes bändid tagaplaanile jätavad, siis Vennaskond tuuritas omal käel. Sõltumatus ennekõike.
Ka Trubetsky poolt valitud soojendusbänd Les Diamants juhtus olema selline, mis mitte kunagi mitte kuidagi tavapublikule korda minema ei hakkagi. “Hõre,” iseloomustab Allan tuuri kommertspoolt, kuid täpsustab, et oli tõsiselt lahedaid seiklusi ning suurepäraseid kontserte. “Ta kukkus välja kambäkina, aga minu jaoks oli see juhus. Selle asemel oleksime võinud väga vabalt näiteks Bulgaarias esineda,” tõstatab Trubetsky küsimuse kõige suhtelisusest. Kuulsus Eestis pole talle enam ammu eesmärk omaette. Alar Aigro leiab, et: “Sa võid ükskõik mis päeval päevauudistest lugeda, et Vennaskond mängib Prantsusmaal festivali peaesinejana.’’ Miski pole võimatu.
VENNASKOND
*Tegutseb ilma pausideta alates 1984. aastast.
* Bänd on välja andnud kaksteist täispikka stuudioalbumit, ühe seitsmetollise vinüülsingli, ühe täispika vinüülplaadi, ühe duubelkogumiku, kaks videokassetti ning ühe topelt-DVD.
* Muuhulgas on ansambel esinenud legendaarses New Yorgi rokiklubis CBGB, kust alustasid oma karjääri näiteks
Ramones ja Blondie.
* Vennaskonnas on eri aegadel mänginud ka luuletaja
Mait Vaik, multifilmirezisöör Kaspar Jancis, dirigent
Jan-Eik Tulve ning "psühhoterrorist" Lauri "Uims" Leis.
*Mujal maailmas esineb bänd nimega The Flowers Of
Romance.
Olulisemad albumid:
“Ltn. Schmitdi pojad” (1991) - Kassett, mis on koondab erinevaid salvestusi perioodist 1985-1990.
Klassikud: "Vennaskonna hümn", "Jumal kaitse kuningat", "Uimane ja väsinud".
“Usk. Lootus. Armastus.” (1993) - Plaat, mis pani kinni oma aasta kõikvõimalikud edetabelid. Plaat salvestati kolme päevaga, mis oli tollal pretsedentitu kiirus.
Klassikud: "Insener Garini Hüperboloid", "Kopenhaagen", "Lili Marleen".
“Vaenlane ei maga” (1993) - Eelmise albumi järg. Eredate hittide puudumise kompenseerib kõvasti üle keskmise tugev tervik.
Klassikud: "Elagu Proudhon", "Viimane jõuluöö", "Musta lipu valguses".
“Mina & George” (1996) - Esimest korda kasutatakse laulutekstidena Arvi Siia luulet. Vennaskonna kuldajastu lõpp.
Klassikud: "Kui mustavad udud", "Tuled öös", "Subatlantiline kohtumine", "Max Stirner", "Mängib dzäss".
“Ma armastan Ameerikat” (2001) - Plaat, mis tõi vahepeal suhteliselt maha kantud Vennaskonna vähemalt mõneks ajaks tagasi rambivalgusse.
Olulisemad lood: "Saepurulapsed", "*** (Nad läksid öös)", "Telefon".
“Rigas Kaos” (1987/2005) - Plaat ei sisalda küll midagi uut, kuid on Eesti esimene LP ligi 15aastase pausi järel.
Pärlid: "Uu-Optuaa" kunagise trummari Andrus Lombi esituses ja "Saabumine" praeguse bassimehe, tollase kitarristi Anti Pathique esitluses.
