Terry Pratchett "'Tillud vabamehed"'
Ses mõttes on küll kõik hästi, lugupeetud Pratchetti-austajad, et see rõõmude allikas voolab endise hooga. Vaevalt jõuad "Maskeraadi" läbi lugeda, kui toimetaja laualt hakkab näppude külge "Tillud vabamehed".
Mõningase hämmeldusega märkasin, et sellel raamatul on kaanel kiri "Kettamaailma lugu". Lugedes sai aga selgeks, miks seda rõhutama peab - tegu on armsa ning õpetliku raamatuga minust palju nooremale inimesele: peategelaseks on väike tark ja tähelepanelik tüdruk, teda assisteerivad kuri kuninganna ja head haldjad. Kordagi ei nimetata Ankh-Morpokit või võlureid, minu vanad lemmikud Vanaema Weatherwax ja Nanny Ogg kihutavad korraks luudadel läbi loo lõpus, kui kõik juba niigi selge.
Mitte et see raamatu kuidagi kehvemaks teeks, sest seiklused on hoogsad ja peaaegu-võimalikud nagu Pratchettil kombeks. Ning eks kuidagi peavad ju väikesed tüdrukud heade raamatute juurde tee leidma.
