Madame de la Fayette. “Printsess de Clèves”
Raamatu autor, veidi aega pärast musketäride epohhi elanud krahvinna La Fayette (1634-1693) oli oma aja kohta õpetatud naine, ta oli keskne kuju mitmes salongis, ehkki pidi juba 15-aastaselt heitma mõistuseabiellu.
Lehekülgede kaupa korduvad tänapäeva mõistes üsna tavapärase naise arusaamad õukonna-igapäevaelule. Autor sõnakasutus varieerub vähe: "armastab", "sisse võetud", "kõrvuni armunud", "eeldatavad tunded", "vastuolus teie kirega" jne. Me saame teada, kes ammu surnud nimedest keda kosis, kes ei leidnud tunnetele vastuarmastust ja kellega suhted katkestati. Ei kirjeldata isegi jahte ega hurtade võiduajamisi, turniiri kirjeldus mahub ühte lõiku ja selleski on juttu eelkõige rüütlite moest. Õige pea tekibki lugejal küsimus, kust üldse tekkisid meestegelaste kired, kui need mehed end nii vähe pingutasid, tegeldes lihtsalt ballide ja salongide vahel tiirlemisega. Romaani üks peategelane hertsog de Nemours saab enne turniiri hobuse ja kukub… kokkupõrkest vastu areeni.
Huvitavamaks tuleb lugeda põgusaid kirjeldusi sellest, milliseid ehteid proua de Clèves marssali ballil kannab. Mainitakse ka armeede varustamist… keegi oli kuhugi sõitnud, et armeele tavaari tuua - see paneb naise jälle igatsema. Nii et kes aga soovivad, nendele lugemist siiski jagub, tõesõna.
