Savisaare võlausaldaja Ervin Hopp
Ervin John Hopp (62) kohtus Edgar Savisaarega esimest korda
1988. aastal Eestis käies. "Pärast seda pidin ma paljusid oma endisi
seisukohti revideerima. Selgus, et kõik kommunistliku partei liikmed polegi
päris punased."
Hopp maksis oma taskust kinni Savisaare sõidu Kanadasse. Ta
on ka Tallinna linnapea tütre Maria Savisaare ristiisa.
Savisaar
omakorda võttis Hopi oma nn majandussõprade klubisse. Klubisse kuulusid jõukad
ja mõjukad väliseesti äritegelased nagu Arvi Parbo Austraaliast,
Rudolf Jalakas Rootsist, Harry Männil Venetsueelast ja teised,
kes andsid Savisaarele nõu, kuidas Eesti majandust üles ehitada. Oma sõidukulud
katsid klubiliikmed ise.
Hopp tunnistas jaanuaris 1994 Ekspressile:
"Savisaare ajal poliitikud vist veel ei teadnud, mida äriga peale hakata ning
tollane isevoolu minek meeldis mulle väga."
Ta sai juba 1989. aastal
erandkorras loa moodustada ühisettevõte Saaremaa dolomiiditehase erastamiseks.
Hopi firmale kuulus ühisettevõttest 51 protsenti.
Miljon dollarit maksnud
uute kivitöötlemismasinate toomine Itaaliast võttis aega kaks ja pool aastat.
Laenu seadmete ostmiseks sai firma Tartu Kommertspangast.
Ühisettevõte Saare
Dolomiit McIntosh Granite Corp pankrotistus mais 1994. Põhjuseks Vene turu
ärakukkumine ja Tartu panga kinnijooksmine.
Hingusele läks ka ühisfirma
Eesti Fosforiidiga, kus Hopp osales mitme firma kaudu.
Hopi isiklikku
jõukust on raske hinnata, sest tal on olnud nii häid kui kehvu aegu. Küll on
aga selge, et tal on võimalus ligi pääseda päris kopsakatele summadele.
Hopp
oli USA Abikorpuse esimene direktor Eestis. Vahendas Põhja-Ameerika ärikontakte
eestlastele. Tegeles selliste suurfirmadega nagu Baltijets, Kreenholm ja
Silmet.
Jäi oma tegevusega silma majandusminister Toomas Sildmäele,
kes kutsus mehe RAS Ookeani peadirektoriks. Kalandusega tegelnud Ookean oli
Eesti üks suuremaid ettevõtteid, kus töötas ligi 6000 peamiselt venekeelset
inimest. Eesti riik vajas andekat juhti, kes hinge vaakuva firma taas käima
tõmbaks.
Kuid 14. oktoobril 1993 kirjutas Ameerika eestlane professor
Taivo Laevastu kirja keskkonnaminister Andres Tarandile (kelle
valitsemisalasse Ookean kuulus): "Kuulsin eile New Yorgist, et hr Ervin Hopp
tahetakse määrata Ookeani direktoriks veel sel nädalal. Soovitan tungivalt, et
see ei sünniks, sest tal ei ole mingeid teadmisi ja kogemusi ei kalanduse alal
ega ka suure firma juhtimisel..."
Hopp nimetati Ookeani peadirektoriks 1.
detsembril 1993. Mees koostas viie aasta plaani, mille üks punkte oli müüa
võlgade katteks 27-28 laeva. Valitsus andis sellele heakskiidu.
Ning
juhatus hakkas arutama, kuidas Ookean erakätesse juhtida. Majandusministri
nõuniku Raa Vunki ettepanek oli geniaalselt lihtne: "Kandime laevad
ühisettevõtesse, kaldastruktuurid holding-firmasse." Undusk lisas, et kasulik
oleks Erastamisagentuur asjast eemal hoida.
Hoppi otimaalt toodud
erastajad tõukas juhatus kui ebareaalse pakkumise tagasi.
Hopp lahkus
Ookeanist augustis 1994. Selgitas oma lahkumist majandusminister Toivo
Jürgensonile järgmiselt: "Põhjuseks on asjaolu, et RAS Ookean juhatuse
esimees Feliks Undusk on nii isiklikes kui ka juhatuse töö asjus ennast üleval
pidanud nagu Napoleoni kompleksi all kannatav egomaniakk, kes majandusest väga
vähe aru saab ja katsub kõiki oma puudusi autokraatse sõimamisega varjata. Tema
suhtumine olukordadesse on alati destruktiivne."
Samal ajal tegi Undusk
ettepaneku Hopp lahti lasta. Advokaat Tiit Vajak leidis, et Hopi peaks
vallandama usalduse kaotamise tõttu.
Tegelikult oli häda ka Hopi enda
käitumises. Soome Valio teatas kirjalikult, et tema ei suhtle eestlastega
Ookeani asjus niikaua, kuni Hopp on firma peadirektor. Soomlaste meelest ei
pidanud Hopp sõna.
Lisaks väidab Undusk, et Hopp käis peadirektorina justkui
tööreisil Kanadas, tegelikult aga puhkas sugulaste juures.
Peagi pärast Hopi
lahkumist läks Ookean pankrotti.
Advokaat Urmas Arumäe koostas
"aruande kriminaalasja algatamise võimalustest RAS Ookean endiste
juhtivtöötajate suhtes", kus teiste seas arutati ka Hopi patte.
Pankrotihaldurid Arno Mägi ja Aivar Leismann aga loobusid asjale
ametliku käigu andmisest.
Eesti Ekspress mainis Hoppi viimati kaks ja pool
aastat tagasi, kui mees proovis oma oti sõpru esindades osta pankrotistunud
kalakombinaati Viru Rand.
Uuesti uudistesse sattus Hopp sel teisipäeval, kui
Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatas, et Hopp ongi see salapärane eraisik,
kelle käest ta sai 1,2 miljonit krooni laenu.
Visiitkaardil nimetab Hopp
end äri- ja investeerimiskonsultandiks. Telefoni automaatvastaja on
inglisekeelne.
Tema isa ja vanaisa olid Tartu nahavabriku omanikud.
Siirdusid Saksamaale siis, kui poiss oli aastane, ja sealt edasi Ameerikasse.
Hariduselt on Hopp mehaanikainsener. Osales kontinentidevaheliste
ballistiliste rakettide konstrueerimisel. Teenis USA armees.
Kanadasse kolis
aastal 1966. Tegeles seal äriga.
Savisaare-Hopi
laen
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare majanduslike huvide
deklaratsioonid näitasid aastaid 1,2 miljoni krooni suurust laenu ühelt
eraisikult.
Kes laenu andis, mis tingimustel ja milleks, sellest Savisaar ei
rääkinud.
Sel esmaspäeval sai Riigikogu korruptsioonikomisjon kirja, et
laenu andis Kanadas elav ärimees Ervin John Hopp.
"Kuna tegu on
eraisikute omavahelise võlasuhtega, siis ei soovinud ta selle avalikustamist,"
teatas Savisaar BNSile. Ta kuulutas, et ei soovi laenu asja rohkem
kommenteerida.
Laen on Hopile tagastatud. Laenu maksis Savisaar tagasi
rahast, mis laekus tema Tallinnas Nõmmel asuva elumaja
müügist.
Hopp jäi seekord Ekspressile kättesaamatuks.