Otsitakse meest, head meest
Räägime konkreetselt, räägime Tallinna Kalevist. Pealinna esindusklubi otsib juba mõnda aega esmaklassilist snaiprit. Mängumeest, kes, kui vähegi kaitsjate poolt vabaks jäetakse, enamasti omad punktid halastamatult ära viskab. Või siis, kui meeskonnamäng mingil põhjusel takerdub, kätteõpitud kombinatsioonid ei toimi, suudab üksi, individuaalse meisterlikkusega ikkagi nn hullud visked korvi ajada ja nii kogu meeskonna endaga kaasa, august välja tuua.
Iga korralik meeskond vajab sellist meest. Nagu näiteks Eddie Shannon lätlaste Ventspilsist, kes mäletatavasti ainuisikuliselt murdis Tartu Rocki vastupanu.
Eestis, kus tavapäraselt on olnud probleeme pikkade mängumeestega, on alati olnud säravaid tagamehi - Tammiste, Sokk, Kuusmaa -, kui nimetada esimesena pähetulnuid. Aga tänasel päeval on meil sääraste mängumeeste osas kitsas käes. Järelikult tuleb selline mees sisse osta.
Seda on tunnistanud Kalevi peatreener Veselin Matic, seda kinnitas Kalevi üleeilne väljakannatamatult hambutu mäng Belgia keskmiku vastu.
10 000 ameeriklast aastas
Mis puudutab Euroopa riikidest pärit mängumehi, siis siin on pilt enam-vähem selge. Suurimad korvpallurite doonorid - Leedu ja Balkanimaad - jagavad oma võimekaimad mängumehed parimatesse klubidesse, enne kui need täiskasvanuks saavad. Ülejäänute hulgast on säravaid esimese järgu tähti raske leida. Välistatud see muidugi pole.
Tõelised tegijad korvpallurite turul on teadagi jänkid. Ainuüksi USA tuhanded ülikoolid, kellest igaühel on oma korvpallisats, saadavad aastas teele ligikaudu 10 000 mängumeest. Igal aastal! Pluss need veteranid, kes juba aastaid Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika turul ringlemas ja õnne otsimas. Ole aga mees ja vali oma meeskonnale sobiv korvpallur välja.
Koorekihi USA ülikoolide kasvandikest võtab muidugi NBA. Kas või ainult seetõttu, et sealsetel klubidel on kõige rohkem raha. Aga NBA klubid võtavad igal aastal oma ridadesse parimal juhul kuni 30 mängumeest, murdosa. Ameerikas on veel ligi 20 profiliigat, ent need pole NBAga võrreldavad. Pigemini eelistavad andekad, ent NBA vaateväljast välja jäänud jänkid jätkata karjääri Euroopas või mõnel muul mandril. Ainuüksi Argentinas mängib sel hooajal üle saja jänki. Sama Austraalias, Hiinas jne.
Siin kontinendil on jõujooned selged. Esmalt loodavad noored jänkid, et leiavad tööd mõnes Euroopa superklubis. Eeskätt siis Hispaania, Itaalia, Kreeka ja viimasel ajal ka Venemaa ja Ukraina omades. Kõrgetasemelisi klubisid leidub ka Türgis, Iisraelis, Leedus, Prantsusmaal ning Balkanil, endistes jugoriikides. Ka Poola, Saksamaa ja Läti on viimasel ajal korvpalli tõsiselt panustanud. Niisiis, oma paarsada noort jänkit jaguneb nn Euroopa suurte vahel.
Edasi tulevad keskmise tasemega, aga jõukamad liigad - Belgia, Holland, Portugal, Soome jne. Eesti klubidega sarnases suurusjärgus klubid tulevad kolmandas järjekorras.
Seda on nimetatud 3000-5000dollarilise kuupalgaga meeste turuks.
See on turuosa, kus tõenäoliselt saadaval üsna palju mängumehi, ehk isegi tõelisi pärle, kes seni mingitel põhjustel suurtel ja tõsistel klubidel kahe silma vahele jäänud. Pole lihtsalt õnne olnud.
Kalevi- või Roc ki-sugused väikeklubid, kel on ambitsiooni end tõestada, oleksid justkui ideaalne püüne igale pallivõlurile, kes tulevikus suurte klubide vaatevälja suurte rahasummade manu tahab pääseda. Just selliste mõtetega tuli Tartu meeskonda andekas grusiinlane Georgi Tsintsadze. Küsimus on selles, kuidas nad üles leida.
Kuidas leida mees, kes ühest küljest oleks individuaalselt meisterlik artist, keda publik imetleb, ent kes samal ajal on võimeline oma ambitsioone allutama meeskonnamängule ja treeneri tahtele? Kuidas leida tuhandete jänkide hulgast see haruldane tüüp, kes armastaks mängida ka kaitses?
Sageli on see ameeriklastel nõrk koht. Kuidas leida mees, kel mõne kuuga ei tekki mängutuju pärssiv koduigatsus või kelle täpset kätt ei väära ööklubidele ja lahketele tüdrukutele kulutatud öötunnid? Ühesõnaga, kuidas leida mees, kes sobiks Kalevile nüüd ja kohe?
Senised valikud pole õnnestunud
See aeg, kus igast Eestisse mängima tulnud mustanahalisest pallurist, ka kehvematest, kirjutas Ekspress persooniloo, on ammuilma möödas. Nüüd on see kõik üks halastamatu tööjõuturg, kus nirudele tegijatele pikemata kriips peale tõmmatakse.
Hooaja alguses käis Kalevis end näitamas James Allen. Hea mees küll, aga mitte piisav Euroopa tasemest unistava Kalevi jaoks. Ta mängib nüüd Rakvere Tarvases Eesti liiga tasemel. Järgmisena võttis Kalev vaatluse alla Jason Pryori, kelle kohta olid teada tema hiilgavad statistilised näitajad mittemidagiütlevast Islandi liigast. Ent nagu selgus, on Islandi liigas säramine midagi muud kui mängida näiteks Euroopa paremikku kuuluva Kaunase Žalgirise vastu.
Möödunud nädalal ütles Kalevi boss Ivar Valdmaa Õhtulehele, et tal on valikunimekirjas viisteist meest, kelle hulgast loodetakse leida tõsist mängupäästjat ning kellest peatreener Veselin Matic loodab uue energia toojat.
Eriti konkreetselt on viimastel päevadel räägitud Scooter McFadgonist. Mehest, kes jäi viimasel hetkel välja NBA klubi New Orleans Hornets valikust. See fakt kõlab küll kui soovitus asjatundjatelt, ent alles väljakul selgub, kas just selle mehega tõmbab Kalev võiduloosi.
Agent van Gent soovitab
Aastate jooksul Eestisse kümneid võõrleegionäre vahendanud hollandlane Maarten van Gent ütleb, et kui tahaks tõesti head mängijat, siis ta vaataks, kes on Euroopa tugevamates liigades hästi mänginud. Valiks sobiva välja ja palkaks mehe. Lihtne.
"Aga see eeldab paksu rahakotti," ütleb ta.
Eestis on teatavasti nii, et kõigepealt algab hooaeg, alles siis hakatakse vaatama, keda mängima palgata. Valida saame nende vahelt, kes on nõus mängima 2000-3000 euro eest kuus. Samas peaks mängija sobima ka nii sportlike kui inimlike omaduste poolest. See on päris keeruline kombinatsioon.
"Kui oleme mõne sellise leidnud, ei peaks teda kergekäeliselt minema laskma," lausub van Gent. Ta toob näiteks eelmised kaks hooaega Kalevis mänginud Howard Frieri.Just sellist meest oleks Kalevile praegu tarvis, aga teda ei tahetud. Frier mängib praegu Rootsis. Ja väga hästi mängib.
Samuti osutab ta Islandilt tulnud, ent Kalevis välja praagitud Pryorile. "Küllap mängiks temagi Rootsis hästi, aga küsimus on konkreetse treeneri stiilis - Matic nõuab, et mängijad tegutseks nagu robotid, ei mingit vabadust," hurjutab kogenud agent.Üldiselt Kalevi-suguse tiimi valikutest rääkides ütles van Gent, et sobivat pallurit valides tuleks alustada ikkagi juba Euroopas mänginud meestest, USAst tulevad rookie'd (kogemusteta noored) reeglina ehmatavad siin ära - soojast külma kätte, hoopis teine mängustiil, teine kultuur... Mängijal võivad olla veel mingid harjumused või sõltuvused, mis ühte ühiskonda sobivad, teise mitte... Seepärast on rookie'dega palju riske.
Nüüdseks on Kalev läinud selleni, et lubab mängijale 10 000 dollarit kuupalgaks - selle summa eest võib leida juba üsna hea mängija. See, kellest nüüd räägitakse (McFadgon), on ka hea mängija, aga paraku rookie koos kõigi riskidega.Kalev on sel hooajal eelistanud mängijaid leida agentuuri Courtside kaudu.
"Minu käest ei ole veel ühtegi mängijat küsima tuldud, kuigi mul oleks pakkuda küll," märgib van Gent mõneti pika hambaga. "Saan päevas keskmiselt viis meili, kus eri mängijad paluvad, et neile klubi leiaksin. Kui Kalevi juhid tuleksid just praegu minu jutule, pakuksin neile Puerto Rico koondislast Sammy Villegast. Ta on just selline mees, keda Kalevil praegu vaja oleks, ja tuleks soojast Puerto Ricost siia külmetama suurima rõõmuga, kui selle eest 10 000 dollarit kuus makstakse."
Kalevi boss loodab parimat
BC Kalevi boss Ivar Valdmaa ütleb, et tegelikult on võõrleegionäri ost igal juhul loterii. Eriti, kui rahaline seis on pigem tagasihoidlik kui piisav. Moskva CSKA-l, praegusel Euroopa parimal klubil, on lihtsam. Neil on käsutada nii palju raha, et võivad osta kelle tahes Euroopas ennast juba näidanud ja tõestanud mängija.Kalevi-sugusel klubil tuleb vaadata mängija statistikat, kuulata tuttavaid agente ja nende tuttavaid ning sellegipoolest ei pruugi valik täkkesse minna. Noorte, äsja Ameerikas ülikooli lõpetanud meestega on veelgi raskem. "70 protsenti neist, ma arvan, ei saa Euroopasse tulles siin hakkama," ütleb Valdmaa. "Teine mängustiil, teine kliima, teine keskkond..."
Valdmaa meenutab Kalevis end näitamas käinud mehi, kelle kohta kostis Ameerikas, et küll on tugevad tegijad. "Siin aga seisis platsil paigal nagu nael põrandas, ilma et midagi korda oleks saatnud."
Nii et too imekutt Scooter McFadgon ei pruugi siinmail nii kõvaks tegijaks osutuda. "Aga samas võib ta olla vend, kes järgmisel aastal mängib miljonite dollarite eest superklubides."
