Lapsi pole? Siis maksa!
Novembris 1941 sõdis Wehrmacht Moskva külje all. Jossif Stalin oli kaotanud oma riigi jõukama osa. NSV Liidu majandus kärises nagu okastraadi külge jäänud püksiriie. Riik vajas hädasti raha ja inimesi.
Just sel ajal kehtestas ülemnõukogu presiidium kaks uut maksu, mis pidid muresid mingilgi määral leevendama: sõjamaks ja maks "NSV Liidu vallalistele, üksikutele ja lastetutele kodanikele".
Sõjamaksust pääses rahvas 1946. aastal. Lastetusmaksu korjas riik aga nõukogude korra lagunemiseni, kusjuures 1944. aastal seoti sellega rasedate abi ning kangelasema aunimetuse andmine.
Lastesaamist õhutavad tagant paljud riigid. Kas või tänapäeva Eesti, kes teeb lastevanematele soodustusi. Põhimõtteliselt käis asi samamoodi ka NSV Liidus. Küsimus oli vaid suhtumises. Nõukogude kord nimelt karistas lasteta kodanikke.
Vallaslaps ei läinud meeste puhul arvesse
Lastetusmaksu tasusid lasteta inimesed alates 20 eluaastast. Maksmine lõppes, kui naised said 45 ja mehed 50.
Oli ka erandeid, kes olid maksust vabastatud. Näiteks vallalised naised, s.h abielu lahutanud naised.
Siis veel sõjaväelased sõduritest ja madrustest praporštšike ja mitšmaniteni (ohvitserid mitte). Sõjaväelaste naised. Suures isamaasõjas hukkunud laste vanemad. Kuni 25aastased tudengid. I ja II grupi invaliidid. Põhjarahvad. Lilliputid.
Mitte iga laps ei andnud maksuvabastust. Nõukogude võim tunnistas täisväärtuslikuna vaid registreeritud abielusid. See tähendas, et vallaslapsed ei läinud meeste puhul arvesse. Isegi mitte siis, kui isadus oli passi sisse kantud ning kohus lapse kasuks alimendid määranud.
Sellegipoolest sündis 80ndate keskpaigas iga kümnes nõukogude laps väljaspool abielu. Eesti NSVs oli patuvili koguni iga viies laps.
Lastetusmaksu määr sõltus sissetulekust. Miinimumpalgalt (70ndate keskpaigas 70 rubla kuus) lastetusmaksu ei võetud. 71 rubla puhul oli maks 20 kopikat. 90 rubla puhul 2,63 ja alates 91 rublast kuus protsenti palgast.
Tulumaks progresseerus eriti räigelt
Lastetusmaks kahvatub tulumaksu kõrval. Viimase määrad kõikusid vastavalt tulu suurusele ja iseloomule. Kõige madalamalt maksustati töölisi ja teenistujad. Kõrgeimad määrad kehtisid korterite üürimisest jms tegevusest tulu saanutele.
Tavaliselt tööliselt võttis riik üle sajarublase kuupalga puhul 8 rubla ja 20 kopikat pluss 13 protsenti üle 100 rubla ulatunud summalt.
Korteri üürimisel läks aga asi lausa absurdiks. Maksumäär algas neljas protsendist – see kehtis juhul, kui aastatulu jäi alla 180 rubla ehk 15 rubla kuus.
Kui aga aastatulu oli üle 7000 rubla aastas, nõudis riik endale 3864 rubla ja 81 protsenti (!) sellest tulust, mis oli üle 7000 rubla aastas.
Seetõttu on selge, miks korterite väljaüürimine muutus tollal põrandaaluseks äriks ja on selleks suuresti jäänud tänaseni.
Elanikele kehtis ka põllumajandusmaks, mida võeti põllumajanduslikult kasutatud maa pealt. Maksust olid vabastatud õpetajad, arstid, agronoomid ja teised maaharitlased.
Lisaks olid elanikud seotud kohalike maksudega:
- hoonetemaks,
- maarent,
- maks transpordivahendi valdajailt.
Kaht esimest maksu tasusid kodanikud ja kooperatiivsed ühingud, transpordivahendite maksu võeti ainult kodanikelt.
Riik oli nii firmaomanik kui ka maksukoguja
Ettevõtete maksustamine oli tänapäevases mõistes sama tõsine nagu komöödia "Volga-volga".
Riik kehtestas firmadele finantsplaanidega kasumimaksete summad. Kui äri läks loodetust paremini, korjas riik ka ülejäägi ära. Ülejäägi kohta kehtis koguni eraldi mõiste – "kasumi vaba jääk". 1982. aastal moodustas kasumi vaba jääk 13 protsenti riigieelarve tuludest.
Kolhoosidele ja kooperatiividele kehtis eraldi tulumaks.
Riiklikult kõige tähtsam maks oli käibemaks. Ent nõukogude versioonis ei kujutanud see tänapäevast lisaväärtusmaksu, vaid hoopis riiklikult kehtestatud jae- ja hulgihindade vahet.
Enne 1965. aasta maksureformi võttis riik kasumimaksete ja käibemaksu abil firmadelt tihti ära kogu nende kasumi.
Hiljem, isemajandamise idee levides, said ettevõtted osa kasumist oma käsutusse. Kuid siis oli juba liiga hilja. Nõukogude kord lagunes ja maksusüsteem ühes temaga.
Eesti NSV maksutulu 1980 | |
maksu liik | mln rbl |
käibemaks | 419,8 |
riiklike ettevõtete ja organisatsioonide kasumieraldised | 341,4 |
tulumaks kooperatiivsetelt ettevõtetelt ning organisatsioonidelt ja ühiskondlikelt organisatsioonidelt | 25,0 |
elanikkonna tulumaks | 83,3 |
lastetusmaks | 11,0 |
põllumajandusmaks | 0,7 |
