Pensionifondide kasumikütid
Mullu juulist on kõige enam raha laekunud Hansapanga aktsiafondi K3 - 176 miljonit krooni. Sama fond on ka näidanud aasta kõrgeimat tootlust ehk suurendanud tulevaste pensionäride vara 12,76 protsenti. Fondiosaku puhasväärtus on tõusnud 10,16lt 11,22 kroonile. Sama raha eest saab aja edenedes seega vähem osakuid.
Osakuomanike raha kasv võib aktsiturgude kukkudes aga peatuda. Küll aga toob fondis olev raha kindlasti kasu fondihaldurile. 1,59protsendine valitsemistasu on Hansa Investeerimisfondidele toonud aastaga sisse ligi 1,2 miljonit krooni, sellest lõviosa paari viimase kuu jooksul. “Sellest rahast jääb fondivalitseja tuluks ainult kolmandik kuni pool,” täpsustab fondide juht Robert Kitt. Ülejäänu maksti tasuks fondi raha hoidmise eest Hansapangale, turuosaliste vahelisse reservfondi ja Eesti Väärtpaberikeskusele (EVK). Alles viie aasta pärast hakkavad teenustasud sisse tooma, väidab Kitt.
Fondivalitseja võtab kundedelt kolme sorti tasusid. Esmalt osakute väljalasketasu. Hiljem fondi vahetades või pensionile minnes kasseeritakse tagasivõtmistasu. Lisaks maksab pensionikoguja kõigi osakute väärtuse summalt valitsemistasu. Mida suurem hulk raha arvele koguneb, seda suurem tasu. Pensionikoguja teenustasude maksmist ei märkagi, kasvava vara hulk aga väheneb.
Teenustasude määr kõigub ühe ja kolme protsendi vahel. Suuremad teenustasud on väiksematel tegijatel. Kõige kõrgem väljalasketasu on ERGO Tuleviku Pensionifondi osakutel – kuni kolm protsenti. Kõrgeimat valitsemistasu võtab aga LHV, kes teenib oma aktsiafondi haldamise pealt kaks protsenti aastas.
Pensionäride raha noorte meeste käes
“Praegu on kõik fondihaldurid miinustes, sest turustus- ja reklaamikulud on olnud nii suured,” märgib Seesami fondide juht Henri Kaar. Kui reklaamile raisatud raha on oma valik, siis seadus nõuab varahaldusfirmadelt, et osalus enda valitsetavas fondis peab olema vähemalt kaks protsenti. Kõik teised panid esialgu igasse fondi viis miljonit krooni, Seesam kümme. “Eks igaüks mõtleb, kuidas kliente meelitada. See on meie viis näidata, kui tõsiselt me seda asja võtame,” ütleb Kaar.
Pensionifondide juhid jõuavad ise oma helge vanaduspõlve kindlustamiseks veel päris kaua raha korjata. Tulevaste pensionäride miljonite eest kannavad hoolt tegusad mehed keskmise vanusega 30 eluaasta ringis. “Kogemustega inimesed, kes saanud hariduse korralikes koolides,” iseloomustab kolleege Seesami fondijuht.
Robert Kitt juhib Hansapana pensionifonde tänavu aprillist. Lisaks pangatööle kirjutab ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd, milles analüüsib majandusmudeleid tehnilise füüsika meetodite abil. Kitt ehitas üles LHV pensionifondid, mida pärast tema lahkumist juhib Tõnno Vähk. Ühispanga Varahalduse eesotsas on Märt Meerits, kes kuue aasta eest börsibuumi päevil oli Hansapanga maaklerina sage esineja menusaates Kapital.
Nende juhitavatesse fondidesse voolab iga kuu kümneid miljoneid kroone . Tööandja peab inimese palgast kinni kaks protsenti ja kannab koos muude maksudega maksuametile. Koos riigipoolse neljaprotsendilise boonusega liigub raha läbi EVK fondivalitsejale. “Tänavu on keskmine päevane laekumine kolm miljonit krooni, aktiivsematel päevadel ületab see aga 20 miljoni piiri,” märgib EVK avalike suhete spetsialist Kata Varblane.
Tähtsad otsused tehakse mujal
See raha omakorda läheb laiali maailma aktsia- ja võlakirjaturgudele. Aktsiafondidesse ostetakse üksikute ettevõtete osakute asemel riskide hajutamiseks tavaliselt indeksaktsiaid ehk turgude või majandusharude keskmisi näitajaid. Piirangud seab ka seadus, mis ei luba üle viie protsendi fondi vahenditest ühte instrumenti panna.
Väike osa jõuab ka Tallinna börsile. Näiteks Ühispanga aktsiafondis on ligi kahe miljoni eest Hansapanga aktsiaid. Meeritsa hinnangul on 50 miljardi kroonise kogumahuga Tallinna börsil umbes 50 miljonit ehk 0,1 protsenti pensionäride raha. Fondide mahtude ning börsil emiteeritud ettevõtete hulga kasvades selle osakaal kindlasti suureneb.
Otsuse, kuhu ja kui palju raha panna, langetavad Eesti fondijuhtide eest sageli tarkpead Soomest, Rootsist ja veelgi kaugemalt. Hansa- ja Ühispanga varahaldusjuhid juhinduvad lisaks oma analüüsidele Rootsi emapankade Swedbanki ja SEB maailmaturgude analüüsidest. Seesami strateegiat suunab Hollandi ABN AMRO. Sampo Varahalduse investeerimisotsused tuginevad kord kuus Soome tütarettevõtte Mandatum Omaisuudenhoito OY abiga kokku pandud strateegial.
ERGO fonde haldab investeerimispank Trigon, kes omakorda teeb strateegilised otsused koostöös sakslaste Munich Re grupi MEAG-nimelise varahaldusettevõttega. “Kasutame väga paljude erinevate investeerimispankade analüüse,” täpsustab ERGO fondide juht Aadu Oja. “Igapäevaseid investeerimisotsuseid teeme tavaliselt kahekesi koos Toomas Reisenbukiga.”
Jaht klientidele
Kuigi teise samba fondidega liitunute arv on ületanud kõik optimistlikumad ennustused, läheb osa inimesi fondide jaoks "kaduma". Näiteks valivad vanemad oma vastsündinud lapsele aegsasti pensionifondi, maksed nende eest aga hakkavad laekuma kõige varem 18 aasta pärast. Pensionikeskuse andmetel on teise sambaga liitunud juba kolm mullu sündinud last. Mujal maailmas on aga ette tulnud, et pensionifondidega liitunute arvu kasvatatakse surnuaial värskemate hauakivide pealt andmete ülestähendamisega.
Fondid on huvitatud siiski elusatest klientidest, kellel oleks ka võimalikult suur sissetulek. Eelmise liitumisperioodi kokkuvõttes klientide arvu poolest teistele alla jäänud LHV klientide keskmine sissetulek ületas ligi kahekordselt pensionifondidega liitunute keskmist, mis on pisut üle 5000 krooni. “Meie turundus ongi suunatud eelkõige kõrgemapalgalistele. Me ei käinud kesk- ja ülikoolides kampaaniat tegemas,” sõnadeb LHV Varahalduse juht Tõnno Vähk.
Aadu Oja sõnul on ka ERGO kliendid valdavalt Eesti keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka teenivad inimesed. “Neist valdav osa eelistab agressiivsemat strateegiat. See on ka pikaajalise investeeringu juures mõistlik, eriti arvestades praegust võlakirjade väga madalat tootlust. Eelistame aktsiaid, mida turg parasjagu populaarseks ei pea või mida ülejäänud investorid müüvad ning mille hind seetõttu on odav.”
Teise samba pensionikampaaniad võivad jääda sellises mahus viimaseks, sest vabatahtlikud liitujad saavad otsa. Sealt edasi lisandub igal aastal väiksem hulk tööikka jõudnud noori liitumiskohustlasi. “Edaspidi läheb põhiaur kolmandasse sambasse,” ennustab Tõnno Vähk. Juba praegu pakuvad pangad ja kindlustusseltsid aktiivselt ka täiendavaid kolmanda samba pensionifonde või kindlustustooteid. Just viimasest rääkis ka Hannes Võrno Eesti Päevalehe arvamusloos, selgitab Märt Meerits. “Kuigi teemapüstitus oli õige ja vajalik, ajas Võrno mitmed olulised mõisted segi,” pareerib Meerits esitatud süüdistusi “klantsbüroodes istuvate ja lõhnastatud noorhärrade” aadressil.
Henri Kaar lisab, et järgmine tõsisem rabelemine fondivalitsejate vahel tekib siis, kui praeguste liitujate põhimass läheb pensionile. Kuna Eesti seadused ei luba pensionäridel kogutud summat korraga välja võtta, tuleb sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga. Seal jagatakse kogutud summa osadeks, mida hakatakse igakuiselt pensionärile välja maksma.
