Juhan Saar. “Valus naer”
Raamatu nimi on küll “Valus naer”, kuid tegelikult on see elulooraamat üpris muhedalt kirja pandud. Lõpus ütleb autor: see oli pikk-pikk päev, mis rullus lahti lugeja ees. Ning selles pikas päevas tuleb loomulikult ette valusaid sündmusi, millesse Juhan Saar siis aga suhtub sündsa tõsidusega (kuid ülearu sõnu sellele ei kuluta). Suurem osa elust ja maailmast paistab talle läbi huumoriprisma.
Kirjutatud on pisut läbisegi sellest, mis tundub oluline, niisiis kaksikõde, koerad, sõbrad, naised, lapsed, tööd-tegemised (RAMETO algatamine, Eesti Raadio Poisteklubi loomine, mõnede raamatute lood, töö ajakirjanduses-raadios-teles) ning ei pääse ka sõjaväest ega poliitilistest allüüridest. Ega mittesõpradest.
Suur osa raamatu kirjust tegelaskonnast (enamasti kultuuripõllu kündjad) on jäädvustatud ka Hugo Hiibuse šaržidel, mõne kohta leiab neid suisa mitu. Hiibus esineb tuntud headuses.
Mulle ei meeldi, et joone all esinevad müstilised toimetaja märkused (kes ilmselt pole autoriga vähemalt viimasel ajal kohtunud), aga toimetaja nime pole kusagil kirjas.
