Operacion Gran Baltico*
Marbella politsei peakorter näib võidunud ning väsinud nagu maabussijaam. Inspektorid tipivad raporteid päevinäinud kirjutusmasinatel ja lauaarvutid on üle-eelmisest põlvkonnast. Kuid jaoskonna raudkappides säilitatavad toimikud Eesti kurikaelte kohta on üllatavalt tüsedad.
Eestist tublisti suurema Andalucia provintsi suuruselt teise linna Malaga külje all asuvad eksklusiivsed rannakuurordid on paik, kuhu saabutakse elu nautima rahaga, mis on valdavalt mujal ja pahatihti ebaseaduslikult teenitud. See kehtib ka eestlaste kohta - kui jätta kõrvale prostitutsiooni vahendamine, teenivad Lõuna-Hispaanias ajutiselt või alaliselt peatuvad Eesti allilmategelased elatist mujal Euroopas.
Ajakirjanduses Marbella kolooniaks ristitud, parimail päevil üle 100liikmeline Eesti kriminogeenne kommuun koosneb teineteisega lõdvalt seotud, aga aktiivselt lävivatest rühmadest, mille tähtsaim sissetulekuallikas on narkoäri. Eestlaste "kullasoon" on Marokost pärit "savu" ehk marihuaanaga äritsemine, ehkki politsei sõnul on nad loonud töised kontaktid ka Colombia kokaiinitarnijatega.
Just narkoäris näeb Marbella politsei jõulude eel toimunud ja ka kohalike lehtede uudiskünnise ületanud Imre Araka atentaadikatse tegelikke põhjusi. Marbella politsei organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonna ülem Manuel Barrera kinnitab, et laskmiseni viis lahkheli seoses 1000kilose (!) marihuaanalastiga.
Komissar Barrera ja tema kolleegide sõnul on los estonios muutunud teiste rahvuslike grupeeringute kõrval allilmas arvestatavaks jõuks.
Uusimad narkolastid tabati 14 päeva tagasi
Marbella eestlased pööritavad aukartustäratava haardega marihuaanaäri, mis algab üldjuhul Marokost, mida Hispaaniast lahutab pisem vahemaa kui Tallinnat Helsingist.
Tõeline rekordaasta oli 2000. Juuli algul kukkus Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelises piiritsoonis kinni end Marbellas varjanud rahvusvaheliselt tagaotsitav Andrus Mäenurm, kelle autost avastas toll üle 100 kilo marihuaanat, tänavahinnaga umbes 20 miljonit krooni.
Vaid mõni nädal hiljem jäid Iirimaa piiril rekordilise 230 kilo marihuaanaga vahele Marbellast startinud Andres Sumil ja Toomas Puusepp. Narkovedajate Eesti numbrimärkidega Chevy Van lõigati sõna otseses mõttes tükkideks, et mustal turul 45 miljonit krooni maksev laadung kätte saada.
Kardetavasti on Britannias tabatud saadetised vaid Hispaaniast võrsuva narkoäri veepealne osa - järgnesid kopsakad narkokonfiskeerimised Prantsusmaal ja Saksamaal, kuid see pole põhjamaa meeste hoogu pidurdanud. Eesti Interpoli osakonna komissari Peeter Palo andmetel tabati viimati Marbellast startinud Eesti narkokullerid alles kaks nädalat tagasi Taanis ja Rootsis.
Helin, Kukk ja Arakas müüvad hoopis kinnisvara
Hispaania päikese ja palmide all muretut elu võimaldavat narkoketti koordineerib politsei operatiivinfo põhjal "vana kaardivägi" - Toomas Helin, Janek Kukk ja Imre Arakas. "Kui Helin on firma omanik, siis Arakas on tegevjuht," toob võrdluse endiselt hästiinformeeritud ekspolitseinik Koit Pikaro, kes puutus kuulsate seiklejatega kokku 90ndate algul jäägrikompanii ja linnuvabriku grupeeringu seoseid uurides.
Kuid ühegi süüdistuseni pole Hispaania ega Eesti politsei väidetavate niiditõmbajate suhtes jõudnud. Kuulsad sõbrad elavad Hispaanias legaalselt ja väisavad tihti Eestit, kus neil on igaühel eraldi ja mõnel pool ühiselt ärihuvisid.
Ühiselt on Helin, Kukk ja Arakas osanikud Puerto Banuse ja Marbella vahel asuvas kinnisvarafirmas Grace Real Estate, kus töötab kolm eestlannat ning tänu sellele on võimalik saada eestikeelset teenust. Just selle firma kaudu on kinnitamata andmetel mitmed eestlased soetanud endale kena suvekodu Päikeserannikul. Aastate eest julmas topeltmõrvas kahtlustatav olnud 36aastane Helin on oma uuel kodumaal osanik ka eksklusiivseid automarke müüvas kaupluses ja Arakas üüriautosid pakkuvas firmas.
Teenistus peab olema korralik, sest Helin on uhkeldanud isegi kahe Ferrari sporta utoga, millest üks oli piiratud seeria Maranello. Eestis elab Helin Nõmmel varem Siivo Silvesele kuulunud eramus. Tõestisündinud lugu on ka juhtum, kus endine Pärnu tänavakakleja Helin viskas Puerto Banuse videolaenutusest tänavale ülbelt käitunud Vormeli-eksmaailmameistri Damon Hilli.
Pangaröövel Kupp oli politseil kaks korda pihus
Kolm nädalat pärast Imre Arakase atentaati, 9. jaanuaril vahistas politsei kümmekond kilomeetrit eemal asuvas Fuengirolas supermarketi esisel parkimisplatsil kaks tagaotsitavat eestlast - Ainar Kupi ja Toomas Mändmetsa. Viimase kodust leiti Eesti mõistes suur kogus - kaks kilo - kokaiini, 5700 võltsdollarit ja padruneid, mis on samast seeriast Arakase atentaadis kasutatutega.
Kui Eesti-siseselt seoses mitme kelmusega tagaotsitav Mändmets kasutas Hispaanias oma õiget nime, siis Norras jõhkra pangaröövi toime pannud ning hiljem Oslos vanglast põgenenud Kupp püüdis igati oma isikut varjata. Tähelepanuväärne on, et Hispaania politsei ei osanud aimatagi, et Norra, Saksa ja Eesti politsei poolt tagaotsitav Kupp oli neil varem kaks korda juba käes olnud.
Marbella politsei on viimase kolme aasta jooksul teinud kolm suuremat eestlaste puistamise operatsiooni. Toimikutest, mis kannavad pealkirja Operación Gran Baltico, nähtub, et esimene suurem haarang toimus 2000. aasta keskel, kui vahistati viieliikmeline Eesti autovaraste jõuk. Toona ei märganud keegi, et Ilmar Konsapi nimel Eesti passi esitanud mees on tegelikult vanglapõgenik Kupp.
Jäädes truuks oma poliitikale võõramaalastest pätid pigem riigist välja kupatada kui nende patte koha peal menetleda, paigutati kamp väljasaatmislaagrisse Murcias. Tänu väljaspool tegutsevale abimehele, kes saagis öösel läbi kongi aknatrellid, putkasid aga eestlased minema. Hispaanlaste meelehärmiks pääses sama augu kaudu jooksu ka hulk Al(ogonek)eeria illegaale.
Teist korda jäi Kupp - toona Poola kodaniku passiga - vahele Gibraltari lähistel asuva Algecirase sadamas, katsel varastada kaatrit. Kolmandal ja seni viimasel vahistamisel leiti Kupilt Kreeka juhiluba kellegi Apieto Mynthiake nimele.
Mändmetsa jahtisid nii politsei kui allilm
Lisaks tapmiskatses osalemisele, valeraha ja narkootikumide levitamisele süüdistatakse vangimajas oma vägilasekaalust 30 kilo kaotanud Mändmetsa Hispaanias ka eestlastest autovaraste jõugu juhtimises, mille arvele kirjutatakse Barcelonas mitmekümne auto vargus.
35aastast Mändmetsa iseloomustatakse üksmeelselt kui paadunud kelmi, keda jahivad nii politsei kui allilm. Nimelt laenas "Suur Tom" aastate eest Nikolai Tarankovilt ja allilma ühiskassa liikmetelt ligi 200 000 dollarit, et alustada kokaiinivedu. Pole teada, kas pettus oli "äriprojekti" sisse kirjutatud või seiras Mändmetsa lihtsalt ebaedu, kuid mees pages raha tagasi maksmata Kolumbiasse.
Kuriteoepisoode on palju ning tunnistused vastukäivad, kuid kuuldavasti pihib Mändmets praegu politseis meelsasti, et iga hinna eest vältida Eestisse saatmist. Mändmetsa avameelitsemine põhjustas Päikeserannikul pesitsevate eestlaste hulgas ärevuse, mistõttu mitmed neist pidasid targemaks ajutiselt piirkonnast kaduda.
Ka Hispaanias kohut ootava Kupi tegemised viimase kahe aasta jooksul pole lõpuni selged. Vahistamiste ajal Marbellas viibinud Peeter Palo sõnul leiti tagaotsitava randmelt näiteks hinnaline Rolexi kell, mis läks kaduma ühes kaupluseröövis Belgias.
Jaak Tuuksami
viis passi
Keskkriminaalpolitsei asedirektori Andres Anvelti sõnul oli mitmete kuritegude uurimine ülemöödunud aastal faasis, kus Hispaania kolooniast ei saanud enam üle ega ümber. Mullu kevadel käis Anvelt Hispaanias. Vaid nädal hiljem vahistati nende toodud info põhjal Eestis kahe ebaõnnestunud tapmiskatse pärast tagaotsitavaks kuulutatud Kristo Haasma. Pool aastat varem Hispaaniasse varjule läinud 25aastane Haasma jäi patrullile vahele autoroolis rutiinse kontrolli käigus ning ootab tänaseni Eestile väljaandmist.
Suurimad eestlasi puudutavad politseioperatsiooni d on hispaanlased läbi viinud just autovaraste ohjeldamiseks. 2000. aasta detsembris vahistas politsei pärast pikaajalist salajast jälgimist 14liikmelise autovaraste jõugu, mida juhtisid Jaak Tuuksam ja Rünno Kristjuhan.
Nõukogude ajal riigivara riisumise, kelmuse ja salajase varguse eest aastaid vangis istunud Tuuksam tegi 1999. aasta suvel saatusliku vea, mis põhjustas tema põgenemise Marbella päikese alla. Tuuksamile kuulus ebaseaduslik püstol, mille ta andis edasi kahele tänaseks jõhkrate kuritegude eest trellide taha mõistetud eestlasele.
Sama looga oli seotud ka Kristjuhan. Muuhulgas kurikuulsast Kihnu baarikaklusest osa võtnud Kristjuhan oli esimene tagaotsitav, kelle hispaanlased möödunud aasta 21. juunil Eestile välja andsid. Läinud augusti lõpus andis Hispaania Eestile välja ka Tuuksami, kellega koos toimetati Eestisse temaga koos redutanud Margus Unt. Pärast siinse kohtupidamise lõppu ootab mõlemat tõenäoliselt veel väljaandmine Saksamaale.
Manuel Barrera kinnitusel tuntakse eestlasi Päikeserannikul kui osavaid dokumendivõltsijaid. Näiteks Jaak Tuuksamilt leidis politsei viis passi. Eestlased on kasutanud muuhulgas Leedu, Vene, Poola ja mitmete Ladina-Ameerika riikide võltspasse.
Viimased operatsioonid Lõuna-Hispaanias toimusid Eesti, Saksamaa ja Hispaania politsei koostöös, kes on sihiks võtnud sealse kriminaalse koloonia hävitamise. Politsei uurib näiteks, kas viimastel aastatel Saksamaal toimunud pisikeste pangaröövide laine organisaatoritel võib olla seoseid Marbellaga.
Koos 36aastase Tuuksami ja 25aastase Undi tagasi toomisega purunes müüt, et Vahemere kaldal paiknev kuurortlinn on turvaline peidupaik, kuhu kodumaa politsei käerauad ei ulatu. Eesti keskkriminaalpolitseiga juba mõnda aega koostööd teinud komissar Manuel Barrera kabineti seinal Marbellas ripub paljude teiste maade tänuavalduste kõrval ka Eesti kolleegidelt saadud tänukiri ja kolme lõviga vimpel.
* Marbella politsei koodnimetus eesti kriminaalide vastasele operatsioonile.
Marbella koloonia sündis Estonian Airi plahvatusest
Kui Imre Arakas pärast 13 türmis veedetud aastat vabanes, ei saanud ta Eestis sissekirjutust ja passi. Valedokumentidega põrutas Arakas Taani ja hakkas tegelema toiduõli tarnimisega Eestisse. Sel perioodil avastas ta enda jaoks Marbella, kus registreeritakse ligi 360 päikeselist päeva aastas ning politsei pole pealetükkivusega rikutud.
1993. aasta 26. augustil plahvatas Tallinnas Vabaduse väljakul Estonian Airi kassade ees kaugjuhitav pomm. Linnuvabriku grupeeringu pandud põrgumasin pidi Tallinnas möllava allilmasõja käigus tapma rivaalitseva Permi grupeeringu liidri, kuid tekitas vaid miljonitesse ulatuva kahju hoonele ning vigastas kahte juhuslikku möödakäijat. Pommipanemises kahtlustatavad Toomas Helin ja Janek Kukk lahkusid vanglahirmus 1994. aastal algul Rootsi ja siis edasi Hispaaniasse.
Sellest ajast algas Eesti kurjategijate vool Lõuna-Hispaania päikese ning palmide alla. Ehkki kuuldused levisid, oli Marbella kolooniast rääkimine seal viibinutele tõeline tabu, seetõttu ringlesid fantastilise kõlakad. 2000. aasta kevadel elas seal keskkriminaalpolitsei arvestuste järgi koguni 17 Eestis tagaotsitavaks kuulutatud isikut.
Kapo võttis Estonian Airi plahvatuse uurimise üle 1998. aasta novembris. Uurimise lõpptähtaeg oli 18. juuni 2000. Kuu aega enne aja kukkumist tulid aastaid kapo kõige tagaotsitumate kurjategijate nimekirja kuulunud mehed ise Eestisse. See sündis vastastikusel kokkuleppel prokuratuuri ja kaitsepolitseiga, kes lõpetasid nende tagaotsimise.
Et ainus tõend meeste väidetava osaluse kohta Estonian Airi plahvatuses oli tabatud pommipanija Robert Pohlaku tunnistus, kestis Helina ülekuulamine vaid kümmekond minutit ja Kukk pääses kaheaastase tingimisi karistusega.
