TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Allilma algatatud kütuseprojekt sai riigilt 15 miljonit tugiraha
Juuli hakul otsustas riiklik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetada 15,5 miljoni krooniga biodiisli tootmistehnoloogia arendamist firmas Nordic Biodiesel (NBD). Loodetakse, et ligi 100 miljonit krooni maksev Eesti tehnoloogia alandab biodiisli tootmise hinda viiendiku võrra ja lubab kütust valmistada isegi vanast toiduõlist ja loomarasvast.
Uudsele projektile andsid kaalu tuntud nimed. Projekti strateegiline nõustaja oli Tele2 juht Üllar Jaaksoo ja tehnoloogianõustaja ökovisionäär Marek Strandberg. “Oleme esimeste seas, kes üritavad seda meetodit õlitööstuses rakendada,” kiitis NBD juht Aleko Peipsi aprillis Postimehes pärast õnnestunud demonstratsiooni EASile.
Uudse tehnoloogia võti on murranguline meetod, mille abil kõrge temperatuuri ja rõhu all (üle 300 kraadi ja üle 300 atmosfääri) valmistatakse metanooli ning taimeõli segust keskkonnasõbralikult ja senisest tõhusamalt diislit. “Tegu on väga tähelepanuväärse katsetusega viimase kümne aasta jooksul,” kinnitas Strandberg Postimehele.
Kevadisest leheloost jääb mulje, et just NBD leiutas ja patenteeris uue tehnoloogia biodiiselkütuse valmistamiseks. See on pehmelt öelda ebatäpne. Mitte ainult pole kõnealuse patendi saamislugu küsitav, vaid halvemal juhul algas projekt kuritegeliku maailma katsena legaalsesse ärisse imbuda. See on oht, mille eest keskkriminaalpolitsei on aastaid hoiatanud.
Jumeka plaani jooksid tegelikult käima mitmes kriminaalses skandaalis esinenud kodanikud. Varifirmade ja lepingute kihi alt tulevad välja endine narkoärimees J.K. (täisnimi asendatud initsiaalidega novembris 2023) ja ammu politsei huviorbiidis püsinud Tarmo Berg. Sügiseni oli projektiga ametlikult seotud maksupettuses kahtlustatav ja hetkel kautsjoni vastu vabaduses viibiv Rainer Järvlepp.
“Leiutise õigusi üritasid tõepoolest endale saada mitmed kahtlase taustaga isikud. Erinevatel põhjustel see neil ei õnnestunud,” tõdeb Aleko Peipsi.
Jokker J.K.
Kui võrrelda kogu biodiisliafääri kaardipakiga, siis jokkeri rollis esineb J.K. (33), kes on gastroleerinud Eesti pressi krimirubriikides juba kümme aastat. Viimati 2003. aastal nõudis Stockholmi prokurör eestlasele eluaegset vangistust, süüdistades teda mõrvas osalemises (s.h laiba tükeldamine ja sohu uputamine).
J.K. osutus süütuks, sest ilmnes, et ta oli ise inimröövi ohver ja teda sunniti veretöös osalema. Tema süüks jäi vaid kerge relvakuritegu. Veetnud “rootsi kardinate” taga 11 kuud, deporteeriti ta Eestisse. Ent J.K. kannul püsisid endiselt võlausaldajad ja kimbutas alaline rahahäda.
Rootsist naastes otsis J.K. üles tuttava noore teadlase Toomas Kaevandi. Jutus mainis keemiaga tegelev Kaevand, et tal on revolutsiooniline biodiiselkütuse tootmise idee, mida ta on edukalt katsetanud. “Ta on hästi vahva ja kleepuva jutuga,” iseloomustab Kaevand. “J.K. hüpnotiseeriva mõjuga esinemine oli vahest üks olulisemaid tegureid, mis võimaldas mul lasta end sisse vedada.”
Seikleja haaras biodiisli ideest kinni ja veel enne, kui Kaevand arugi sai, hakkas tema ümber tiirlema kirev seltskond. “Isegi pessimistliku prognoosi järgi on sel asjal suur potentsiaal,” täpsustab Kaevand oma leiutise väljavaateid. Leiutise vastu tundis huvi ka samas seltskonnas liikuv jurist Allen-Illimar Putnik.
Projekti hakkas vedama firma Nordic Alternative Energy (NAE). Selle firma nimel anti sisse patenditaotlus. Osanikeks märgiti: Rein Ojasaar, tema poeg Rait Ojasaar, Tambet Mullari, Rainer Järvlepp ja Arkadi Kalvik.
Nii on kirjas äriregistris, ent see pole kogu tõde. Ekspressi valduses on läinud aasta märtsis vandeadvokaadi abi Tambet Mullari saadetud e-kiri, kus ta avab plaani, mille kohaselt temal ja Rait Ojasaarel on osaluste suhtes optsioonilepingud, mille kaudu saaksid firmas osaluse kolmandad isikud. Mullari kaudu J.K., Ojasaare kaudu Tarmo Berg.
“Täielik jama,” kommenteerib Mullari seda kirja. “See saab olla ainult võltsing. Väide, et olen J.K. “tankist”, on laim, mille ilmumise korral olen ma valmis ka kohtus oma nime kaitsma. Mingit optsioonilepingut ega ka mingit muud lepingut pole kunagi sõlmitud.”
J.K. möönab seevastu Ekspressile, et nii tema kui ka Berg olid projektiga algusfaasis seotud, ent juriidilist vormistust ta ei täpsusta. “Berg aitas seda finantseerida,” tunnistab J.K.. Berg ise ei kinnita ega lükka midagi ümber. “Mul ei ole midagi lisada,” teatab ta napilt. Berg pole teadaolevalt karistatud, ent ajakirjandus on politseiallikatele viidates teda pidevalt allilmaga seostanud.
Patendi autor Kaevand räägib täpsemalt. “J.K. ja teised “huvitava taustaga” inimesed tahtsid, et nende osalused oleksid peidetud neutraalsete inimeste nimede taha, paraku aga nad selliseid inimesi ei leidnud.” Selle asemel asutasid J.K. ja Berg kattevarjuna OÜ Noralten (ilmselt lühend Nordic Alternative Energyst – toim), milles pidi 20protsendise osaluse saama ka patendi autor Kaevand.
Mullu augustini töötas Kaevand Balti Laevaremonditehases tööstusliku biodiisli tootmisseadme tehnilise ülesande kallal. Kuni äkki avastas, et tema lubatud osalus ettevõtmises (OÜ Noralten) on haihtunud. “Ühel hetkel oli J.K. minu osa mu selja taga 300 000 krooni eest maha müünud,” räägib Kaevand.
Osanik viiakse arestimajja
Aga mitte ainult meedia ei tundnud J.K. vastu huvi. Teda seiras ka politsei. „Kui J.K. Galvexist lahkus (metallitöötlusfirma, milles J.K. töötas – toim), jälgiti teda, sest tal on huvitavaid sidemeid. Vaadati, millega ta tegeleb,“ räägib Allen-Illimar Putnik, kes biodiisliprojektist kõrvale tõrjuti.
Üks neist “sidemetest” võeti vahele. Augustis algatas Maksupettuste Uurimise Keskus kriminaalasja kütusefirma Skeleton tehingute suhtes. Kahtlustatakse, et firma tegeles ulatusliku kütuse “pesemisega” ehk värvaine keemilise eemaldamisega, eesmärgiga vältida makse.
Bilodiisli projektist oli Skeletoniga seotud ka Rainer Järvlepp. Politsei võttis Järvlepa vahi alla. Ta vabanes 800 000 krooni suuruse kautsjoni eest, kuid kohus arestis suure osa mehe varast.
Tundes, et jalgealune läheb tuliseks, lahkus J.K. kodumaalt. “Pärast Järvlepa vahistamist pistis J.K. jooksu,” räägib Putnik. J.K. uus elupaik on Inglismaal. Kaevandi sõnul kahtlustas J.K. mõnda aega, et tema “koputas” kättemaksuks politseile.
J.K. lahkumise ja Järvlepa vabanemise järel toimusid biodiisliprojektis kiired vangerdused. Septembri lõpus osteti uus ettevõte ja ristiti loo alguses mainitud Nordic Biodiesel OÜ-ks. “Rabeldi, sest Järvlepaga seotud vara hakati arestima,” räägib Putnik. “Kogu tsirkus hakkas siis pihta, kui Järvlepp vangist välja tuli. Asja eesmärk oli varjata kuritegelikku tausta seal juures.”
“Nad ei ole pumba juures”
NBD osanikuks ja juhiks sai Aleko Peipsi, keda avalikkus tunneb lennufirma ELK endise juhina. Ümbervormistused ei johtunud tema sõnul kahtlaste elementide eemale tõrjumisest, vaid sellest, et projekt vajas kümneid kordi suuremaid investeeringuid.
“J.K. ja Putniku sarnastel inimestel ei ole meie ettevõttes kohta. Osanike vahel on isegi sõlmitud leping, mis välistab osaluste edastamised-vahetamised-varjamised,” ütleb Peipsi.
Peipsi sõnul on ta biodiisli projektiga kursis üle aasta, kuid tema osalus vormistati alles sügisel. Ta möönab, et oli nii J.K. kui ka Bergi varasemast puutumusest teadlik ja see tekitas temas ebamugavust. “Pean tunnistama, et olen ka Tarmo Bergi näinud, aga kes keda esindas, ma ei tea ega tahagi teada,” selgitab Peipsi.
Projekt oli liiga paljutõotav, et sellest loobuda. “Neid inimesi on palju, kes on elus kunagi ammu pätti teinud, ega neid ei saa selle eest maha lasta. Tähtis on, et nad ei ole praegu pumba juures.” Uue firma põhiosanik (85 protsendi ulatuses) on NBD Technologies, mille taga on isa-poeg Rain ja Rait Ojasaared ning Arkadi Kalvik.
30. septembril läks patent üle firma NBD Technologies nimele. Kui suure summa eest ja millistel tingimustel, on ärisaladus. Patenditaotlus on lisaks Eestile esitatud Euroopa ja USA patendiametile. Ettevõttes on osalusoptsioon ka firmal Artiston Invest OÜ, mille üks omanikke on Res Publicasse kuuluv Laekvere vallavolikogu esimees Margo Klaasmägi.
“Kuramuse hea idee”
Tänavu kevadel kutsuti tiimi telekomiäris ilma teinud Üllar Jaaksoo, kes läks oma sõnul majandusspetsialistina appi kursusevennale. Juhtimisspets rõhutab, et ta pole projektiga seotud ei omaniku ega ka direktorina, aga ennustab asjale suurt tulevikku. “Idee on kuramuse hea. Loodan, et see ei satu rentslisse,” kiidab Jaaksoo. Nõustaja Marek Strandberg viibib momendil välismaal ega vasta telefonile.
Detsembris tegi NBD taotluse 24 miljoni krooni suuruse toetuse saamiseks EASilt. Kaks nädalat tagasi eraldaski EAS biodiisliprojektile oma ajaloo ühe suurima toetuse – 15,5 miljonit krooni. EASi direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras välistab raha kuritarvitamise. Toetus makstakse välja pärast kulude teostamist, kusjuures EAS kontrollib nende kulutuste sihipärasust ja võib maksmisest keelduda.
Ehkki biodiisliprojekti uue juhatuse sõnul on sidemed kriminaalse varjundiga investoritega katkenud, viibisid 1. juuli õhtul riigi toetuse tähistamisel Tallinna vene restoranis Klafira peale Aleko Peipsi nii Tarmo Berg kui ka Rainer Järvlepp.
NBD pakkus hiljuti Toomas Kaevandile töölepingut ja osalust ettevõtmises. “Mulle ei meeldi absoluutselt see vana musta pesu pesemine, mis praegu käib. Kuid põhjus pole praeguses, vaid selles, mis toimus möödunud aastal,” tunneb leiutise autor Kaevand end eeskätt J.K. poolt kavalalt paljaks tehtuna.
Võtmetegelaste galerii
J.K. (33)
Otsis algselt projektile rahastajaid.
On karistatud kolm korda, veetnud trellide taga kuus aastat.
Praegu viibib välismaal.
Tarmo Berg (32)
Projekti üks algne rahastaja.
Meedia on teda korduvalt seostanud endise linnuvabriku jõuguga.
Teenis väidetavalt mõnda aega Prantsuse võõrleegionis.
Tambet Mullari (33)
Projekti algne juriidiline nõustaja.
Töötab advokaadibüroos Valdma & Partnerid.
Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna, osales maailmas vägagi eesrindliku Eesti geeniuuringute seaduse väljatöötamisel.
Seotud mitme skandaalse looga, sh perekond Savisaarte majaafääriga.
Rainer Järvlepp (38)
Üks algne investor.
On uurimise all maksupettuse kahtlusega.
Toomas Kaevand (27)
Uue biodiisli tehnoloogia leiutaja.
Keemikuharidusega IT-mees.
Seotud EBSi ja Tallinna Tehnikaülikooliga.
Aleko Peipsi (38)
Projekti praegune juht.
Varem juhtis Eesti Lennukompaniid.
Lugu ilmus esmakordselt 14.juulil 2005
