Marje Ernits. "'Õpetaja, õpetaja"'
Veel üks nais-Kaugver. Kirjandustoimetaja Kalev Kesküla arvas, et seda raamatut peaks uurima. Et eesti autor, kellel on "eeldusi olla täitsa loetav".
Peale lugemist arvan, et sel raamatul võiks küll olla tagasihoidlik menu. Maa-intelligents, vanemate klasside koolitüdrukud, lugemishuvilised vanadaamid – neile võiks see jutt meeldida. Koolist kirjutatakse ju vähe, kuigi teema puudutab paljusid.
Hitti sellest ei saa. Siin raamatus on kõike liiga palju. Eri liine (millest paar tükki autori enda peas segi lähevad), tegelasi, keda ei jõua jälgida, müstilisi vihjeid ja uskumatuid sündmusi. Piisanuks palju vähemast, aga korralikult läbi kirjutatud episoodidest. Näiteks? Veider looduskatastroof, kus Eesti (!) väikelinnas toimunud üleujutuse ajal hukkub rohkelt inimesi ja peategelane peab pööningu kaudu majast välja ujuma. Või imelik väide, et Eestist Rootsi läinud optimistlik naisõpetaja sureb seal paar kuud pärast lapse sündi koduigatsusse. Ja minategelase sagedased mahalangemised ja minestamised. Tõepärased need küll pole.
Õpilaste-õpetajate suhteid on seevastu täitsa hästi kujutatud. Nagu ka viimaste aastate külaelu ja seal liikuvad tüübid.
Autor jutustab hästi. Nagu Kaugver. Soovitaksin otsida hea nõuandja ehk korraliku toimetaja. Vähemalt pentsikustest saaks lahti.
