Teadlase aju otsib vigu öösel unes
Lapsepõlves kutsusid sugulased teda "professor". Praegu on ta 32aastane ja omab doktorikraadi. Tal on üle saja avaldatud teadusliku töö. Tema loodud spetsiifiline kiipide testimise tarkvara Turbo Tester on kasutusel 30 riigi 90 laboris.
Läinud nädalal sai ta Arnold Rüütlilt kätte 50 000 kroonise tšeki - vabariigi presidendi kultuurirahastu tänavuse noore teadlase preemia.
Ta on arvutiuurija, aga Exceli nippe ärge temalt küsige. Ta ei tea neist suurt miskit, igatahes mitte rohkem kui mõni kontoriametnik.
Indrek Neivelt on temast vaimustuses.
Ta ei kipu välismaale, sest elu on Eestis sisse seatud, toime tuleb ja miks peaks.
TTÜ vanemteadur dr Jaan Raiki tööpesa peitub Tallinnas Raja tänaval punatellistest arvutuskeskuse majas. Mõned hetked pärast külaliste saabumist innustab teda kõrvaltoa luitunud arvutikapp. See näeb välja, nagu tahaks müraki läbi põranda pudeneda.
Kaks kasti on 80ndate superarvuti - üks on protsessor, jõudluselt umbes meie aja 386. Kaheksa mega mälu. Soomlaste kingitus. Teine kapp on 181kilone kõvaketas (see on kaal). Maht on 516 megabaiti. Veidi aja eest kõik veel töötas ja elas. Siis ükskord liigutati kogu värk ühele näitusele ja tagasi.
Raik paneb pliiatsi kõrva taha ja avab tööarvuti.
"Selle programmi litsents maksab firmadele mitu miljonit krooni. Aga meie saime viieprotsendilise hinnaga, sest oleme ülikool."
Ekraanile manab end ühe lihtsa kiibi loogikaskeem. Üsna samasuguseid töövahendeid kasutatakse Intelis. Raiki kitsam eriala on kiipide testimine. Kui tootja neid ahjus "põletab" ja "elektronidega pommitab", kas nad sealt tulles töötavad nii, nagu kavandati? Kas ahjus oli tolmukübe ja tekitas defekti, või on kõik korras?
***
Kuidas te seletasite agronoomist president Rüütlile, mis asjaga te õigupoolest tegelete?
Mmm. Ei oskagi öelda, seletasin vist suhteliselt labaselt. Aga auhinnakomisjonis olid näiteks Peeter Vähi ja Indrek Neivelt. Neivelt ütles ka, oi-oi, see asi on keeruline ja ma ei saa aru, mis sa siin kirjutasid. Samas ta hakkas esitama nii asjatundlikke küsimusi, et mul tekkisid sügavad kahtlused tema siiruses.
Aga kui tutvusite pubis viie minuti eest inimesega, kes küsib, mis tööd sa teed?
Ütlen et olen arvutiteadlane ja rohkem ei seleta. Muidugi on inimestel seda keeruline mõista. Kõige raskem on aru saada, kuidas me arvutiga teeme arvuteid. See on imelik nende meelest. Ma isegi ei tea, mida tavaline inimene üldse mõtleb, et kuidas neid kiipe tehakse.
Kui üliõpilane saab aimu, kuidas kiipe välja mõelda ja testida, mis ta selle teadmisega Eestis peale hakkab?
Kui lõpetasin ülikooli, siis kõik kursusekaaslased loomulikult läksid programmeerima. Kes ei saanud head programmeerimistööd, läks müügimeheks kusagile arvutifirmasse.
Nüüd on asjad natuke paremad. Näiteks on huvitav Eesti firma Artec Design. Nad tegid algul ühe kiibi, mis oli 486-emaplaat ühel kiibil, koos kogu perifeeriaga. Eestis välja töötatud. Nüüd nad on teinud krüptovõrgukiipe ning päris suuri. Hästi edenenud firma, seal on üle 30 inimese, siiani on vee peal püsinud. Kuigi India ja Hiinaga on väga raske võistelda, isegi USAst kolib mikroelektroonika väljatöötamine sinna üle.
Kui te olete üks edukas teadlane, siis vabandust, mida te veel Eestis teete? Miks te pole kusagil MITs või UCBs*?
Siin on ju tegelikult põnev. Meie tiim siin kõrvalklassis on väga tugev. See motiveerib. Teine asi on see, et ma ju elan siin. Kes see ikka viitsib kusagile minna? Ma olen rahul.
Kas võib küsida, palju te TTÜs palka saate?
Ei või!! Ei, üldiselt on meie laboris päris head lood. Kui meil projekte on, saame ilusti hakkama. Ikka Eesti keskmisest parem on see palk. Normaalselt elab ära. Mul on kaks last kodus, saan hakkama.
Tähendab, et palk on tegelikult üks osa sissetulekust. Teete mingeid projekte, teenite lisa?
Nii ongi. Ma olen 20 projektis osalenud. Mitmed asjad jooksevad paralleelselt, päris palju tegevust on.
Miks peaks inimene endale tänases Eestis valima teadlase karjääri?
Ma arvan, et mul on see perekonnaviga. Isa oli väga kõva matemaatik. Kui praegu vaatan kusagilt internetist midagi stohhastilistest probleemidest, siis alati on tema töid loetletud. Ernst Raik oli väga kõva tegija. Ja paljud tugevad tegelased siinsamas laboriski on teise põlvkonna tegijad. Samamoodi nagu Vormel-1s, kus löövad läbi mingi endise maailmameistri pojad.
Teadus on nagu sport. Sind kogu aeg hinnatakse ja sa kogu aeg võistled. Saadad oma artikleid välja, neid retsenseeritakse. Parimatel konverentsidel on umbes kaheksa retsensenti. Nemad muidugi ei ütle, et oi kui tore töö. Vaid enamasti, et teed seda valesti ja teist valesti.
Kas on õige, et teadlase elu põhineb nn grantidel ehk suur osa ajast kulub, et otsida sponsoreid uuringutele?
Sõltub vanusest. Noor doktorant teeb sisulist tööd. Kui ta on nagu mina, sellised juba kantseldavad omi doktorante ja vähem jääb aega sisulise töö jaoks.
Kui kaks aastat tagasi Ahto Buldas (ka arvutiteadlane - toim) sai noore teadlase preemia, siis ta ütles, et kuni 30. eluaastani inimese aju areneb, peale seda algab vaimsete võimete allakäik. Paljud teadlased on oma suuremad avastused teinud enne 30. eluaastat.
Kas kõike on võimalik teaduslikult kirjeldada või on ka nähtusi, kus teadus on täiesti võimetu?
Kindlasti kõike ei ole võimalik. Mida näiteks? Vaat ei teagi. Ilmselt midagi hingelisest maailmast. Teadusfilosoofia õpikutes on alati toodud kaks näidet, marksism ja freudism. Kumbki pole ümberlükatav ja tänu sellele pole ta ka teadus.
Mida tähendab teie jaoks fraas "teadmistepõhine majandus"?
(Naer algab veel enne, kui küsimus jõuab lõppeda)
See, millest tavatsevad rääkida Parts ja teised poliitikud?
Ei usu, et poliitikud väga hästi aru saavad, millest räägivad. Tundub, et Eesti liigub tegelikult hoopis vastupidises suunas.
Tähendab odav allhanketöö?
Jaa. Üks asi, millest on palju juttu olnud, on doktorantide rahastamine. Doktorandid on sisulise teadustöö tegijad, aga kui nende rahakraanid kinni keerata…
Lähevad ära välismaale?
Kindlasti lähevad, või siis kusagile firmasse. (Järgnevas monoloogis ilmneb, miks on totter ja sürr toetada riigi poolt pigem neid doktorante, kes ei õpeta ega uuri ülikoolis, vaid töötavad kusagil mujal.)
Kõik ütlevad, et raha on vähe. Kas ainult see on põhjus, miks ei tule Eestis teadmistepõhist majandust?
Üldse on Eesti mõnes mõttes raskes seisus. Tehnoloogia ja tööstus olid läänes, nüüd nad liiguvad maadesse, kus on odavam tööjõud ja palju insenere ehk Hiina ja India. Eesti on kogu selles protsessis vahele jäänud. Polnud sellist etappi, kus see oleks siia tulnud.
Siiski peaks otsima lahendusi ja mitte allhanget, vaid ikka väljatöötamise poolt. Allhanke jaoks ei ole meil isegi piisavalt palju inimesi.
Kui tihti te vaatate Eesti elus toimuva peale ja näete, et seal ei ole seda loogikat, mis kehtib teie digitaalsetes protsessorites?
Seda juhtub, see on paraku kõikjal nii. Sakslased räägivad sedasama oma poliitikutest.
Kui räägitakse teadlastest, meenub mulle sageli nõukaaegne anekdoot. Professor läheb komandeeringusse ja saadab sealt naisele telegrammi, et hambapastatuub ei avane, mida teha? Kas ongi nii, et teadlased elavad oma valemites ja võrrandites, aga igapäevaelus on hädas?
On küll! See on sada protsenti tõsi. See on päris koomiline. Mind on vist väikesest lapsest peale kutsutud professoriks. Vist sugulased kutsusid nii. Ju ma oma käitumise ja hajameelsusega selle põhjustasin.
Kui sa mõtled väga intensiivselt millegi üle, su töö ongi mõtlemine, siis tihtipeale tuleb ette perioode, kus kõik muu jääb tahaplaanile. Me saame siin kõvasti naerda üksteise lugude üle
Rääkige mõni lugu?
Kolleeg Ameerikast, noor teadlane, hindu, käis Eestis. Tegeleb biokiipide uurimisega. Tore poiss, ei tundunud väga hajameelne, hoopis väga asjalik. Kutsusin külla ja ta rääkis, kuidas sõitis autoga tööle oma ülikooli. Siis pärast nägi, et autot ei ole maja ees ja sattus paanikasse. Kutsus politsei välja, kirjutas seletuskirju. Lõpuks leiti auto üles, ta oli parkinud selle teise kateedri ette.
Endal juhtub ka neid kurioosseid asju küll. See on osa elust siin majas. Kes tõsiselt teadust teevad, nendega ikka juhtub.
Kohvimasina pähe võetakse server välja vooluvõrgust, seda ikka toimub?
Mul on kodus nõudepesumasin, tihti ma valan seal pesuvahendit soola asemele ja vastupidi täiesti suvaliselt. Lähen siis ise ära tööle ja taipan hiljem, mida tegin.
Kas see on tõsi, et aju töötab ka öösel magades mingi probleemiga edasi ja mõtleb lahenduse välja?
Palju paremini mõtleb kui päeval muuseas! See on täiesti nii. Tajusin seda, kui olin ise doktorant. Tihtipeale oli kusagil algoritmis või programmis väga keeruline viga, mida lihtsalt kuidagi ei mõelnud välja. Läksidki magama ja hommikul teadsid, kus see viga on. Seda räägivad siin paljud inimesed, et alateadvus teab rohkem ja töötab võimsamalt.
Mis veel teeb teadlaste elu huvitavaks?
Saab palju reisida. Konverentsid on huvitavates kohtades, ja kolleegid on väga huvitavad.
Konverentsid soojal maal?
Jah, kui talvel tahetakse inimesi ligi tõmmata. Soliidsemate konverentsidega on nii, et need ei toimu mitte soojadel saartel, vaid pigem suurtes linnades nagu Pariis või München. Seal on magnetiks juba tase.
Vahepeal oli aeg, kus konverentse tekkis pidevalt juurde. Siis tekkis üleküllastus, vähemalt meie valdkonnas. Kui tahaks Eestis korradada uut mikroelektroonika teaduskonverentsi, siis see nii lihtne poleks. Maailm on üsna täis.
* MIT - Massachusetts Institute of Technology, UCB - University of California, Berkeley - tuntud USA tehnikaülikoolid.
Noore teadlase preemia
Asutatud presidendi kultuurirahastu juures 2000. a.
Suurus algul 40 000 krooni, nüüd 50 000.
Ettevõtja Toomas Luman on kohustunud preemiat rahastama 10 aastat.
Laureaadid:
2000 – molekulaarbioloog Priit Kogermann
2001 – farmakoloog Allen Kaasik, Kultuurirahastu preemia – geograaf Hill Kulu
2002 – arvutiteadlane Ahto Buldas
2003 – keemik Ivo Leito
2004 – arvutiteadlane Jaan Raik
