Parim paik õhtusöögiks terves maailmas?
Mulle meeldib väga õues süüa ja esimestena tulevad
kohe meelde lõunamaised, eriti mereäärsed
vabaõhurestoranid. Üks lahedamaid, kuhu olen sattunud, asub
ühes Kreeta saare põhjaranniku unises kalurikülas. Restorani
pidasid kaks keskealist kreeklasest venda, kellest noorem küpsetas
suurel laavagrillil kõiki elukaid, keda kohalikust merest välja
sikutada annab. Vanem vend, kes kõvasti lonkas, kandis toitu laiali ja
suhtles klientidega. Viimast ülesannet võttis ta eriti
tõsiselt - igal teenindusringil istus ta kõikides
laudkondades korraks maha, et jalga puhata ja ouzo-klaase kokku lüüa.
Märkimisväärne on see, et ka kolme-nelja tunnine aktiivne
tervitusnapsutamine ei avaldanud talle mingit silmaga nähtavad
mõju. Lahkudes saime kaasa restorani visiitkaardi hüüdlausega
"No stress!", mis peaks mul kusagil fotoalbumi vahel isegi alles olema.
Kõige hullem paik, kus oled pidanud öö veetma?
Kõige ekstreemsem on ilmselt Ghana krokodillihotell Hans Botel. Koht oli täpselt sama imelik kui selle nimi. Hommikust sõime näiteks restoranis, mis asus tiigi keskel saarekesel, ümberringi uimerdas ringi pesakond krokodille. Meie toas ei olnud peale voodi ja kivipõranda mitte midagi, akna taga oli mitmemeetrine termiidipesa. Vanemad võtsid "kallima" hinnaklassi toa, kus oli ka kolisev konditsioneer. Kui ühel õhtul hotelli tagasi jõudsime, avastasid vanemad, et nende tuba on tühi, kõik nende isiklikud asjad olid kadunud. Pärast väikest paanikat selgus, et kolisev konditsioneer oli katki läinud ja personal oli kõik vanemate asjad kõrvaltuppa ümber kolinud. Ümber oli kolitud isegi tuppa üles seatud pesunööride süsteem ja sokid selle peal.
Kõige ekstreemsem on ilmselt Ghana krokodillihotell Hans Botel. Koht oli täpselt sama imelik kui selle nimi. Hommikust sõime näiteks restoranis, mis asus tiigi keskel saarekesel, ümberringi uimerdas ringi pesakond krokodille. Meie toas ei olnud peale voodi ja kivipõranda mitte midagi, akna taga oli mitmemeetrine termiidipesa. Vanemad võtsid "kallima" hinnaklassi toa, kus oli ka kolisev konditsioneer. Kui ühel õhtul hotelli tagasi jõudsime, avastasid vanemad, et nende tuba on tühi, kõik nende isiklikud asjad olid kadunud. Pärast väikest paanikat selgus, et kolisev konditsioneer oli katki läinud ja personal oli kõik vanemate asjad kõrvaltuppa ümber kolinud. Ümber oli kolitud isegi tuppa üles seatud pesunööride süsteem ja sokid selle peal.
