Aidi Valliku teine Anni-raamat on üsna ajatu pilguheit 15-16aastaste
pidudele ning sellele, mis nende vahele jääb. Ehk muudabki teose esimesest
(“Kuidas elad, Ann”) sümpaatsemaks see, et pole ilmtingimata kramplikult
üritatud esitada midagi tänapäeva noortele iseloomulikku – põlvkondlikud
eripärad on jäänud siin teisejärguliseks.
Nimitegelane, 15aastane tibi, lööb
kohe jutu alguses üle oma sõbranna boyfriend’i ning imestab ainult õige pisut,
kuidas see igal sammul tuhandete kaupa pappi pritsib. Teose lõpul eraldatakse
aga head pahadest ning millegipärast jääb kõlama kerge naisšovinistlik noot:
tüdrukute jamad lahendatakse ära, aga poisid on ise süüdi, kui mehe moodi
käituda ei oska.
Lõbus lugemine kõigile, kuid tõenäoliselt põnevam neile,
kel puberteet veel läbimata või ammu unustatud.
