Unai Elorriaga"'Tramm Šiša Pangmale"'
Unai Elorriaga on bask, juba see võiks kallutada seda raamatut lugema. Tõlge tundub korralik.
Peategelane on 93aastane Lucas, midagi on juhtunud tema peaga ja tema mäluga pole kõik korras, ka jõudu jääb aina vähemaks. Kuid see raamat pole siiski vanainimese hädast ja viletsusest ja siin figureerib samaväärselt ka mõni noorem (nende seas Lucase igavesti noor surnud naine Rosa; kuid ka täiesti elusaid). Raamat on küllaltki iseäralik, kuid mitte iseäratsev, kuidagi enesestmõistetav.
Siin pole erilist optimismi (oleks ka naljakas), kuid veel vähem masendust ja meeleheidet, mõnevõrra siiski teatud (eksistentsiaalset) ängi. Võib öelda, et see on raamat veidratest kinnisideedest, või et see on raamat vabadest inimestest (ja veel muudki). Ma arvan, et see on maagiline realism, üks selle õhulisi ja sissepoolepööratud variante.
Inimlik ja sõbralik raamat, kuid mitte sihuke eneseabiõpiku laadi. Soovitan lugeda. Eestist tuleb võrdlusena meelde Mehis Heinsaar oma paremail päevil.
Arvamus raamatu tagakaanel, et neid fragmente (tekst koosneb fragmentidest) võiks lugeda ka suvalises järjekorras, on aga mu meelest eksitav.
