Ilumaailma inetud saladused
Paljud usaldavad nüüdisaegset ilutööstust, uskudes, et kõik tooted saavad
laborites nõuetekohaselt testitud. Tegelikult testitakse enamikku
komponentidest vaid lühiajalise mõju suhtes. Toimet pikaajalisel tarbimisel on
juba raskem selgitada. Tõsi on see, et vaid 3% tänapäeval kommertskasutuses
olevast
75 000 kemikaalist on läbinud ohutustesti. Ameerika ajakiri Sierra
korraldas aga uuringud, millest selgub, et viiendik kosmeetikatööstuses
kasutatavatest kemikaalidest on tervisele kahjulikud. 1997. aastal tuvastas USA
Kongressi juures paiknev osakond The General Accounting Office enam kui 125
kosmeetilist komponenti, mis võivad põhjustada vähki või sünnidefekte.
Oma
välimuse eest hoolitseva naise organismi satub läbi naha igal aastal kuni kaks
kilogrammi kemikaale.
Paljud tunnevad end kindlalt, kuna eelistavad
“naturaalseid” ilutooteid. Kuid tegelikult võib iluprodukti nimetada
naturaalseks juba siis, kui selles on kõigest 1% naturaalseid komponente. Toote
nimetus on sel juhul küll eksitav, aga täiesti seaduslik.
Üks ilutoode,
mille mõjusid on põhjalikumalt uuritud, on juuksevärv ning selle pidev
tarvitamine kujutab terviseriski. Lõuna-California ülikooli teadlased leidsid,
et juuksevärv võib põhjustada põievähki. Naistel, kes kasutavad püsijuuksevärvi
vähemalt korra kuus, on vähkihaigestumise oht kahekordne. Üle kümne aasta
juuksurina töötanutel on vähirisk aga koguni viiekordne.
Ajakiri Which? on
tuvastanud, et paljud parfüümid sisaldavad ohtlikke ftalaate, mis mõjutavad
negatiivselt suguhormoone. Euroopa Nõukogu soovib rakendada parfüümitööstusele
suuremat kontrolli. Kuid parfüümitööstus, kus on kasutusel vähemalt 2600 eri
kemikaali, on oma retseptide suhtes äärmiselt salatsev.
Ilutööstuse
päikesefiltrite-vaimustus on aga vaibumas. 90ndatel hakati päikesekaitset
panema vaat et kõigisse toodetesse. Nüüd leitakse, et iga päev päikesefiltrit
tarvitades väsitame nahka mittevajalike kemikaalidega ja põhjustame kroonilist
ülitundlikkust. SPF-kemikaalid polegi nii ohutud, kui algselt arvati,
põhjustades näiteks laborirottidel ebanormaalset arengut. Muidugi pole rott
sama mis inimene ning teatud olukordades on päikesefilter vajalik. Siiski
soovitavad dermatoloogid olla päikesefiltri kasutamisel mõõdukad.
Omaette
teema on ilutoodetes sisalduvad sünteetilised säilitusvahendid. Enamiku toodete
eluiga on kolm aastat ning nad sisaldavad mürkaineid, mille ülesandeks on tappa
riknemist põhjustavaid mikroobe. Needsamad mürkained ründavad aga ka naharakke.
Paljud inimesed on kannatanud kosmeetikumide põhjustatud reaktsioonide ja
ärrituste all, kuid enamik arvab, et on ise ülitundlik või allergiline. Niisiis
ei süüdista mitte toodet, vaid iseennast.
Paljud mürgised kemikaalid,
mida kosmeetikumides kasutatakse, ei põhjustagi nähtavate tundemärkidega
mürgistust, kuid jäävad kehasse pikaks ajaks. Näiteks naatriumlaurüülsulfaat
(SLS) šampoonides ja palsamites tekitab kõõma ning võib kahjustada
immuunsüsteemi ja põhjustada pimedaks jäämist. Hambapastas sisalduv fluoriid ja
suuvees leiduv alkohol on tõestatult kantserogeense mõjuga kurgule ja suule.
Propüleenglükool, mis takistab toodete kuivamist, leiab kasutust antifriisis,
värvides, šampoonides ja palsamites ning võib põhjustada ekseemi, aknet,
peapööritust, kõhulahtisust, maksa- ja DNA-kahjustusi ja südamehaigusi.
Kui
aga kasutate karvaeemalduskreemi, siis teadke, et see rikub karva
valgustruktuuri ja ka naha, sest nahk koosneb samast proteiinist. See tähendab,
et karvaeemaldaja võib põhjustada ärritust, valu ja äärmuslikel juhtudel teise
astme põletust. Ka ripsmete ja kulmude püsivärvidega värvimine pole ohutu: neis
kasutatavad kemikaalid võivad põhjustada pimedust ja kõige halvemal juhul isegi
surma.
90ndatel populaarsetesse puuviljahapetesse ehk AHAdesse
(alfahüdroksühapped) suhtutakse nüüd ettevaatusega. Nende ülesandeks on naha
pindmise kihi koorimine keemilisel teel. Paljudel naistel tekkis AHAd
sisaldavatest toodetest allergiline reaktsioon mõne päeva jooksul.
Puuviljahapped vähendavad ka naha võimet end kaitsta, muutes selle
vastuvõtlikumaks päikesepõletusele ja nahavähile. Euroopa komisjon kaalub
võimalust vähendada AHA lubatud protsenti toodetes ning tootjatel tuleb peagi
varustada pakendid hoiatussiltidega.
Lohutavaks asjaoluks on see, et
enamasti kasutatakse toksilisi aineid ilutoodetes väikestes kogustes, nii et
nad otsest ohtu endast ei kujuta. Teie maks ja neerud oleksid siiski tunduvalt
rahulolevamad, kui kemikaalide asemel oma näole näiteks mett, munakollast ja
maasikaid määriksite.
LEONELLA VIISIMAA
Lisaks loe raamatut “Cosmetics Unmasked”, Dr Stephen & Gina Antczak, (Thorsons) (www.thorsons.com). 100% naturaalseid ilutooteid võid tellida netist aadressil www.greenpeople.com.