"Poliitilisest elust on Alverid alati elavalt osa võtnud ja rõõmustaval viisil demokraatliku ja ilmaliku voolu pooldajatena."

Kallas noogutab rahulolevalt. Kõlab ju prohvetlikult? Need read pani üheksa aastat enne Kallase sündi kirja tema emapoolne sugulane Juhan Alver. Aga loeme 1939. aastal ilmunud "Alver'ite suguvõsa kroonikat" edasi.

"Jääb veel märkida mõnda Alverite iseloomu üldisemat joont: Armuasjades ei hooli Alverid vanemate keelust, ei käsust ega seltskonna arvamisest, vaid talitavad alati oma loomulike tunnete kohaselt. Nii on meie päevil enamjagu abiellumisi toiminud vastu vanemate tahtmist."

Kallas: "Meie küll ei abiellunud vastu vanemate tahtmist!"

Ajakirjanik jätkab: "Enamasti kõik Alverid on tublid viinavõtjad ja teevad seda õnneks selle õpetliku ilusa sõna järele "Võta pits, aga pia aru"."

Kallas: "No pole halb!"

Ent ajakirjanik pole veel lõpetanud: "Mõnel üksikul juhul kahjuks ei ole jõutud sellest kuldsest keskteest kinni pidada ja igakord, mõistagi, väga halbade tagajärgedega. Nii on kaks meest ennast surnuks joonud, kuna kolmas oma talu maha jõi, et selle järele teiste juure sulaseks minna!"

Kallas: "No jah, ega mina kõiki Alvereid ei tea..."

Juhan Alver pani oma suguvõsale 60 aastat tagasi diagnoosi isiklike tähelepanekute põhjal. Mida huvitavat võiks tuua päevavalgele Eesti eurovoliniku päritolu teaduslik uurimine?

Tänu elukutselisele suguvõsauurijale Fred Pussile on sellele küsimusele vastus olemas. Eesti Ekspressi ettepanekul koostas ta Kallase sugupuu, mõistagi uurimisaluse nõusolekul.

Kallase päritolu on eestlase kohta ebatavaline. Juba kõik tema vanavanavanemad elasid linnades. Aga alustame algusest, umbes 350 aastat tagasi.

Esiisa Jaak (Sündinud 1650-1660?)

Näljahäda, Põhjasõda ja katk vähendasid eestlaste rahvaarvu 1712. aastaks kõigest 150 000-170 000 inimeseni. Üks ellujäänutest oli Siim Kallase esiisa, keda pole õnnestunud seni kirikuraamatutest leida. Tolleaegse nimesüsteemi järgi peaks ta nimi olema olnud Jaak, sest tema poja nimi oli Jaagu Indrek. Arvatavasti elas Jaak Läänemaal ja pidas Kullamaal talu.

Talunik Indrek (Sündinud umbes 1685?)

Indrek ehk kirikuraamatute kirjapildi järgi Hinrick oli Mäe talu peremees. Tema poja Antsu ristsetel 1716 oli vaderiks Kullamaa pastori Gutsleffi poeg. Tavaliselt olid talupoegade laste vaderid teised talupojad: peremeeste lastel peremehed ja sulaste lastel sulased. Indrek sai sakstega hästi läbi ja andis oma suhtlusoskuse edasi. Tema poja Jaagu laste vaderiks hakkas kirikuõpetaja ise koos oma teenija ning härra von Salzaga.

Metsavaht Juhan (1794-1856)

Pärast pärisorjuse kaotamist 1816 said talupojad Eestimaa kubermangus isikliku vabaduse. Algul oli elukoha vahetamine siiski tagasihoidlik. Kes aga kord liikuma sai, ei saanud enam pidama. Arvatavasti Kullamaal Salutaguse külas ilmale tulnud Juhan kolis kogunisti kolm korda. Küllap mängis oma osa ka mehe iseloom. Ühe koha juures püsivat talupidajat Juhanist ei saanudki, ta katsetas ka metsavahi ametit, kuid lõpetas kõigest vabadikuna. Tema poeg Juhan sai 1835 Lihulas perekonnanimeks Kaldas, mis omandas hiljem kuju Kallas.

Kaupmees Christian Bruks (1812-1859)

Helme Bruksid olid pärit talupoegadest. Christiani isa oli Kõrgesilla kõrtsmik ning rahaga toimetamine hakkas poisile noorelt külge. Christianist sai suguvõsa esimene ärimees, erialaks rauakaubandus. 1850 sai ta Valga kaupmeeste oklaadi liikmeks ning ostis endale maja. Christiani ärid olid edukad. Tema tütre Olga Emilie ülalpidamiskulud ulatusid 3000 rublani aastas, mis ligines keskmise talu hinnale.

Tallinlane Aadu Kallas (1849-1928)

Tallinna linnaarsti 19. sajandi lõpul välja antud tunnistuse kohaselt oli Aadu keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega mees. Tallinnas elas ta juba aastast 1877 ja kuulus Pühavaimu kogudusse.

Linna elama asumine polnud küll enam haruldane, aga siiski suhteliselt harv juhus. Enamik eestlasi Tallinnas olid teenijad või töölised, kuid Aadu oli tolliametnik. Esimese maailmasõja ajal viis teenistus teda Peterburi lähedale Ligovosse, kust pere naasis Eestisse 1920ndate algul.

Aadul ja tema naisel Liisul sündis kümme last. Kallaste pojad kasutasid varmalt tööstusriigiks areneva Vene impeeriumi võimalusi. Karl-Adolf hakkas raudteetehnikuks, Eduard kontoriametnikuks ja Aleksander tollideklarandiks. Vladimir õppis velskriks, lõi kaasa Vene-Jaapani sõjas ja töötas hiljem Hersonis raudteel. Sergei rändas Harbiinidesse, kus tema jäljed kaovad...

Kui Aadu esimesed lapsed kandsid eesti nimesid, siis nooremad ristiti vene nimedega. Ajaliselt langeb see ühte venestamissurve tugevnemisega. 1886 sündinud poeg Vladimir on saanud nime nähtavasti samal aastal Tallinna külastanud suurvürst Vladimir Aleksandrovitši auks.

1912 ostis Aadu kinnistu Hõbeda ja Jakobsoni tänava nurgal uues agulis, kus elasid peamiselt venelased. Majaost Tallinnas on eestlase kohta samuti üsna varajane. Korraliku maja ehitamiseni Aadu vist ei jõudnud, seda tegi 1934 poeg Aleksander. Paraku tõmbas kinnisvaraarendus mehele võlad kaela, mis viisid kivimaja müügini.

Abilinnapea Märt Alver (1852-1936)

Märt oli pärit tugeva poliitikahuviga Alverite suguvõsast. Tema vend Mats käis koos Carl Robert Jakobsoniga keiser Aleksander II vastuvõtul, äratades tähelepanu musta mulgi särgiga. 1905. aastal mässamise eest said viis Alverit tutvust teha Vene vanglatega ja üks lasti Peterburis maha.

Märt oli Valgas raamatupidaja ja hiljem Läti Kokenhofi õlletehase esindaja. Ta tegi ka hea partii, abielludes jõuka kaupmehe Christian Bruksi ainsa pärija Olgaga.

20. sajandi algul sooviti Märti valida Valga esimeseks eestlasest linnapeaks. Sellest aust ütles Märt ära, et mitte võõrduda ärielust. Nii sai temast abilinnapea.

Maaler Johann Buhmeister (1862-1943)

Johann on värvikamaid kujusid Siim Kallase esivanemate hulgas. Ja seda mitte ainult tema maalriameti tõttu! Tema puhul on selgelt näha ümberrahvustumist lätlasest baltisakslaseks ja seda Eestis! Mida edukamaks mees sai, seda rohkem ta saksastus. Riiast Tartusse tulnud maalrisellina kirjutas ta oma nime Janis, maalermeistrina nimetas ta end Johanniks. Lahkus Eestist järelümberasujana 1941, suri Ida-Preisimaal.

Kaitsepolitsei ülem Eduard Alver (1886-1939)

Eduard Alver astus Tartu ülikooli 1907 õigusteadust õppima. Kuigi alma materis oli juba palju eestlastest üliõpilasi, näitab see siiski edasipüüdlikkust. Õppimist soodustas kindlasti hea majanduslik olukord ehk pärinemine kaupmehe perekonnast.

Eduard astus radikaalsesse üliõpilasseltsi Ühendus, kuhu kuulus näiteks Jüri Vilms. Hiljem liitus ta korporatsioon Fraternitas Esticaga, mille auvilistlane oli Konstantin Päts.

1911 lõpetas Eduard Moskva ülikooli juristina ja asus tööle vandeadvokaadi abina Riias.

1917 sai Eduardist Haapsalu linnavolikogu juhataja. 1918 istus ta kinni, algul punaste ja hiljem sakslaste vanglas. Vabadussõja ajal juhatas kaitseliitu ja seejärel kaitsepolitseid. Hiljem pühendus ärile, asutades näiteks kindlustusseltsi Eesti Lloyd.

Muusik Udo Kallas (1913-1982)

Siim Kallase isa oli Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonist. Pillimänguga hakkas ta leiba teenima juba 15aastaselt pärast isa surma. Enne sõda mängis Udo mitmetes menukates lokaalides ja söögikohtades nagu Tallinna restoran Küba (Kabinetid Üleval, Baar All).

Eurovolinik Siim Kallas (1948)

Siim Kallases leidub jooni nii isa- kui emapoolsest suguvõsast. Ta on töötanud Nõukogude Liidus riigiametnikuna, nagu tema vaarisa teenis Tsaari-Venemaad.

Huvi majanduse ja poliitika vastu pärineb ilmselt muidugi Alveritest. Aga ka Kallase muusikust isa kuulas välisraadioid, hankis saksakeelset ajakirjandust ja arutas sõpradega poliitikat. “Ma võisin lapsepõlves nende jutte lõputult kuulata,” meenutab Kallas.

Mis üllatas Kallast tema sugupuus kõige rohkem?

"Isapoolsest suguvõsast ei teadnud ma midagi," vastab eurovolinik. "Kõige huvitavam oli kindlasti emapoolse vanaema liin. Ma mäletan, et vanaema Selma rääkis saksa keelt paremini kui eesti keelt. Ma arvasin, et ta oli baltisakslane. Et ta lätlane oli, see on üllatus!"

Eurovoliniku suguvõsa elukohti

Tallinn

Paldiski

Valga

Tartu

Vatla

Salutaguse

Lihula

Karuse

Padise

Vanamõisa

Penijõe

Hummuli

Haapsalu

Varme

Riia

Moskva

Ligovo

Suislepa
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid