Sellest sai ühtaegu kõmuline ja oluline kohtuasi. Kõmu tekitas eeskätt seik, et süüalune oli varem mees, kuid lasi end naiseks ümber opereerida. Ta oli ka ise prostituudina töötanud. Nii Eestis kui ka Rootsis.

Tähtsaks muutis juhtunu aga asjaolu, et tegemist oli esimese korraga Rootsis, kui riik esitas kohtuliku süüdistuse nn trafficking-seaduse alusel. Mullu suvel kehtima hakanud seadus keelustab inimestega kaubitsemise seksuaalteenuste müügi eesmärgil.

Võimud tundsid maadamit aastaid

Lilius tõi viimase kahe aasta jooksul oma Stockholmis asuvatesse bordellisse kokku 36 naist. Neist kaheksa olid rootslannad. Ülejäänud pärinesid Eestist. 

Seksiteenuste ostjad olid Rootsi kliendid. Naine teenis vahendustegevusega kolme aasta jooksul ligi kaks miljonit Rootsi krooni (ligi 3,5 miljonit Eesti krooni). Eesti tüdrukuid leidis ta nii interneti teel kui tutvuste kaudu Eestist.

Tema tegevusest olid teadlikud nii Rootsi kui ka Eesti võimud. Näiteks mullu kevadel pani Eesti välisministeerium oma internetiküljele lühikokkuvõtte ajalehe Aftonbladet vastavasisulisest loost. "Bordelliperenaine Teresa Lilius toob iga kuu Eestist kuni neli noort tüdrukut, kes müüakse Rootsis prostituudiks. Politsei on tema tegevusest teadlik juba paar aastat, ent ei sekku. "Meil ei ole praegu ressursse, et tema vastu midagi ette võtta," ütles Anders Gripenlöf Rootsi politsei prostitutsioonigrupist."

Otsis naisi lehekuulutuste abil

Teresa Lilius sündis mehena, kuid laskis end opereerida naiseks. Ta töötas ka ise prostituudina. Alates 1997. aastast oli tema tööpõld Stockholmi südalinnas asuv kurikuulus Malmskillnadsgatani tänav. Ent kui Rootsi riik keelustas 1999. aastal seksteenuste ostmise, muutus tänavalt kundede hankimine raskemaks. Teresa ja veel kuus prostituuti kolisid oma tegevuse üle Teresa korterisse.

Teresa sidemed Eestiga said alguse 1990. aastate alguses, mil ta koos oma tolleaegse elukaaslasega ostis Eestisse suvila. Raha teenis Lilius Tallinnas prostituudina töötades. Ühtlasi lõi ta Eestis oma kontaktvõrgu. Teresa avaldas kuulutusi Eesti ajalehtedes, kus pakkus naistele tööd aladel nagu "eskort-service, striptiis, fotomodell/poseerimine ja massaaž".

Naiste fotod olid internetis vaatamiseks

Rootsi kohtus kinnitas Teresa, et kuulutustele vastanutele ütles ta, et seks tööülesannete hulka ei kuulu. Küll on aga "võimalik osalemine pornograafilistes filmides".

Temaga ühendust võtnud naiste kohta täitis Teresa ankeedi, kus oli ära toodud, mis laadi seksiks nad valmis oleksid. Kupeldaja sõnul vajasid neid andmeid pornofilmide produtsentid, et teada, kelle poole millise filmirolli täitmiseks pöörduda.

Teresa tegi naistest ka pilte, mida kasutas oma "interneti fotoalbumis". Kokku oli seal üle 400 pildi, mille alusel said kliendid tellimusi teha.

Rootsi politsei leidis sutenööri korteris arvutist põhjaliku registri, mis andis tema tegevusest, klientuurist ja sissetulekutest täpse ülevaate.

Register sisaldas tuhandeid "kontakte" ja ligi 570 klienti, kelle isikute tuvastamisega Rootsi politsei praegu tegeleb. Paljude kundede puhul olid ära märgitud nende erisoovid, mida nad prostituudilt ootasid.

Kodeeritud andmebaas

Tihti olid tellimused kodeeritud. Näiteks: "Met Tanja 04/02 30 1,2 K ok B2". See tähendas, et klient ja Tanja-nimeline lõbunaine trehvasid aprillis 2002, kohtumine toimus 30 minuti jooksul, klient maksis 1200 Rootsi krooni, kontakt kulges OK ja leidis aset Solna linnajaos asuvas Teresa korteris.

Kokku oli Teresal Stockholmis ja linna lähistel neli bordellkorterit.

Kupeldaja nimetas nimetas bordelle kohtus "tallideks" ja naisi "töökollektiiviks".

Vähemalt kaks Teresa heaks töötanud naist olid vaid 17aastased.

Üks neist, eestlanna Katrin* jutustas kohtus, kuidas ta koos oma tuttava Birgitiga* vastas Eestis ajalehekuulutusele. Nad kohtusid Teresaga Tallinnas. Sutenöör ütles kohe, et tulevane töö seisneb meestele seltskonna pakkumises. Kui klient soovib seksi, on tüdruku enda otsustada, kas ta nõustub sellega või mitte. Tööaeg oli kuus päeva nädalas kella kaheteistkümnest südaööni.

Birgiti tunnistusest selgub aga, et lõbunaised pidid klientidele kättesaadavad olema juba hommikul kella üheksast kuni südaööni. Töötasuks oli alul 300 Rootsi krooni tunnis, hiljem 500. See on vastavalt 520 ja 870 Eesti krooni.

Eesti naised seksisid luku taga

Teresa täitis ankeedi Katrin ja Birgiti välimuse kohta ja tähendas üles, mis liiki teenuseid nad on valmis pakkuma. Nädala pärast sõitsid tüdrukud koos kupeldajaga Rootsi, kusjuures tasusid laevapileti eest ise.

Ka oma toidu eest pidid nad ise maksma. Eluase oli tasuta.

Tüdrukud ööbisid ja töötasid Teresale kuulunud korteris, mille uks oli alati lukustatud. Kupeldaja ise elas teises korteris, kus ta ka ise aeg-ajalt sekskliente vastu võttis.

Kui klient saabus, helistasid tüdrukud Teresale, kes avas korteriukse koodluku kaugjuhtimise teel mobiilitelefoniga. Kui Katrin ja Birgit enda luku taha panemise vastu protestisid ning pärisid, miks Teresa neid sellest Eestis ette ei hoiatanud, vastas naine, et ta ei usalda neid. Ta kartvat, et eestlannad lähevad muidu linna peale poodidesse vargile.

Kohtus ütles Teresa, et lukustas ukse, sest kartis, et Eesti tüdrukud lähevad tänavale ja hakkavad raha teenima ilma tema teadmata. Kahenädalase Rootsis viibimise ajal said tüdrukud väljas käia vaid ühe korra. Rootslannadest prostituutidele kupeldaja mingeid liikumispiiranguid aga ei seadnud.

Iga päev tuli korterisse kolm kuni viis klienti vanuses 25 kuni 65 aastat. Pärast kliendi teenindamist helistasid tüdrukud Teresale, kes jaotas raha enda ja tüdrukute vahel. Kliendid maksid umbes 1100 Rootsi krooni tunnis, millest 70 protsenti võttis Teresa endale. Kliendi nime kandis ta seejärel koos lühikese iseloomustusega arvutisse.

Birgit teenis kahe nädalaga 30 000 Eesti krooni. Kohtupaberitest selgub, et "ta oli sellega rahul".

Marika lugu: mul oli raha vaja

Eelnenule sarnase loo rääkis kohtus ka 22aastane Marika*, kuueaastase lapse ema. Marika luges lehest Teresa kuulutust "tööst Rootsis" ja võttis ise naisega ühendust, sest tal oli raha vaja.

Kupeldaja ei täpsustanud, millise tööga on tegemist, kuid Marika aimas seda ette. Ta ei olnud enne prostitutsiooniga tegelenud. Kui Teresa Rootsis tema kohta ankeeti täitis, sai Marika lõplikut aru, mis laadi töö teda ootas.

Esmalt kehtis kokkulepe, et Marika töötab ainult äripäeviti. Nädalalõppudel pidi ta vaba olema. Teresa aga ei pidanud leppest kinni. Ta otsustas nii seda, mitu klienti Marika päevas teenindama peab kui ka hinnad. Kliendid maksid 2000 Rootsi krooni tunni eest. Eestlanna sai sellest endale 500 SEKi. Korterist lahkuda võis vaid korra päevas, et poest toitu osta.

Marika kinnitas kohtus, et ta poleks Rootsi sõitnud, kui ta oleks ette teadnud, et korteriuks hakkab kogu aeg lukus olema.

Vabatahtlikult seksiorjaks

Liluse kohtuprotsess toimus Solna kohtus tänavu märtsis. Süüdistaja nõudis naisele kümne aasta pikkust vabadusekaotust. Kohus otsustas piirduda nelja aastaga.

Lilius mõisteti süüdi ainult kupeldamises, mitte aga naistega kaubitsemises ega nende isikuvabaduse ebaseaduslikus piiramises.  Kohus leidis nimelt, et Teresa Lilius kasutas oma seksiäris ära Eestist pärit naiste majanduslikult raskeid elutingimusi nende kodumaal ja et selline teguviis väärib hukkamõistu, kuid sellest ei piisa, et seda klassifitseerida inimkaubanduseks. Naised sõitsid Rootsi vabatahtlikult, trafficking-seaduse kohaselt saab aga süüdi mõista isikut, kes on oma ohvreid teise riiki seksiorjaks tööle sundinud või neid pettusega sinna meelitanud.

Kohtusaaga jätkub

Kohus vabastas soomlanna ka süüdistusest isikuvabaduse röövimises. Kohtu arvates ei saa tõestada, et naised ei olnud nõus luku taga istumisega.

Süüdistaja Hans Ihrman siiski ei jäänud Solna kohtu otsusega rahule. Tema sõnul ei võtnud kohus piisavalt arvesse asjaolu, et Lilius kavandas boredellide pidamist põhjalikult, et tegevus toimus pikka aega ja et naised olid väga noored, mitmel puhul alla 18 aasta vanad.

Süüdistaja on alamastme kohtu otsuse edasi kaevanud.

* nimi muudetud

Aus prostituut kaebas riigi kohtusse

1999. aastast Rootsis kehtiv seadus keelustab seksuaalteenuste ostmise, kuid mitte müügi. Varbergi linnas elav prostituut Rosinha (36) tegutseb avalikult ja peab oma tööd võrdväärseks mis tahes teise eraettevõtja tehtava tööga. Ta oskab kuut võõrkeelt, mängib saksofoni ja on töötanud 20 aastat striptiisitarina. Ise nimetab ta ennast sekstöötajaks ja on esimene ja seni ainus ametlikult

end eraettevõtjaks registreerinud prostituut Rootsis.

Kuna tema tegevus ei ole seadusega vastuolus, läks Rosinha maksuametisse ja maksis oma teenistuse pealt sümboolse tulumaksu - 5000 Rootsi krooni ja lubab seda maksta ausalt iga kuu, sest soovib saada pensioni ja õigust haigusrahadele. Kuid kuna ta kirjutas oma aastasissetulekuks tuludeklaratsioonis 900 000 Rootsi krooni, siis nõudis maksuamet erinevaid makse juurde veel 63 000 Rootsi krooni iga kuu eest.

Vihane Rosinha suundus lähimasse politseijaoskonda ja tegi avalduse, milles kaebas Rootsi riigi kohtusse kupeldamise eest. Rosinha leiab, et riigi poolt on absurdne ühelt poolt keelustada seksteenuste ostmine, kuid samas nõuda tulumaksu sissetulekult, mis on saadud samade seksteenuste ostmise tagajärjel. Rosinha on valmis küsimuse edasi kaebama Euroopa kohtusse, kui Rootsis abi ei saa.

Rootsi poliitikud ja juristid on nõutud: keegi polnud mõelnud, et seksi ostmist keelustav seadus võib sellisel moel sattuda vastuollu Rootsi maksuseadusega. Kuna kohtusse on kaevatud riik, tuleb kaebust arutama hakata kõige kõrgemal tasemel.

Seksi müüki keelustava seaduse alusel on viimase kolme aasta jooksul karistatud 188 inimest.