Riik nõuab salakaubavedajatelt kohtus kokku 49 miljonit krooni, mis moodustub saamata jäänud aktsiisi- ja käibemaksust. Süüdistusi võib lisanduda, sest kütuseafäär poegis veel kolm kriminaalasja, mida uurivad edasi kaitsepolitsei ja maksuamet. Täiesti ootamatult hargnevad loo niidid Saaremaa rikkaima ärimehe pojani ning politseinikule antud kahtlase majalaenuni.
Esimene partii salakütust purjetas Saaremaa randa 28. septembril 2000 tankeri Spirit Trader kõhus. Salakaubavedajate meetod polnud tegelikult keeruline – enne tollikontrolli vahetati Roomassaares võltsingute vastu nn laeva kapteni post, mis sisaldab kauba saatedokumente. Nii vormistatigi laeva trümmis loksuvad 1946 tonni vedelikku maale lahustina.

Väike paranähtus tollikontoris

Uurimismaterjalidest selgub, et juba oma esimesel katsel pääsesid smugeldajad tegelikult üle noatera. Nimelt tekitas ühes agaras tollimehes kahtlusi Eesti mõõtkavas ülisuur imporditava lahusti kogus, mistõttu ammutati laeva mahutist proov keemiaekspertiisiks.
Kaks pitseerimata proovipudelit seisid mõned päevad Kuressaare tollipunkti juhataja Mart Kiisa kabineti kapis, kuni üks tema alluvatest need Pärnusse toimetas. Teel mandrile üks klaasanumatest purunes. Suvepealinnas vedeles allesjäänud proovipudel miskipärast veel kuus kuud (!), kuni kriminaalasja menetlev kaitsepolitsei selle lõpuks oma valdusse võttis ja ekspertiisi andis.
Uurija hämmastuseks näitas laborianalüüs, et proovipudel sisaldab tõepoolest pesuehtsat lahustit. Ometi on teada ja tõestatud, et laevas oli tegelikult bensiin! Ehkki paranähtusse pole antud juhul mõtet uskuda, ei suuda Kapo lahendada mitme tundmatuga võrrandit, kes ja kuidas proovi asendas. 
Kuigi vihjeid selle kohta on. Eduard Beilinson pihtis ülekuulamisel, kuidas Jüri Rand olevat kiidelnud, et just tema korraldas vahetuse tollis. Ranna sõnul püüab endine sõber teda oma naha päästmiseks lihtsalt sisse mässida.
Teine vihje leidub kütuseärimehe Ilmar Tolmatsi tunnistuses, kes ostis enamiku (kaks miljonit liitrit) esimesest kütusepartiist. Tolmatsi kinnitusel maksis ta enne tehingu toimumist Eduard Beilinsonile käsiraha miljon krooni. Kusjuures sularaha andis ta üle autos Mustamäel ühes parklas. Hiljem väitis Beilinson Kapos, et raha liikus edasi Rannale “mingisugusteks väljaminekuteks” Saaremaal.
Jüri Rand eitab oma osalust kategooriliselt ning pole enda sõnul mingit miljonit näinud. Süüdistusest rääkides ärritub ta silmnähtavalt. “Beilinson pani mind “tanki”!” sarjab Rand. Saarlase väitel aitas ta pisiasjades Beilinsoni, lootuses et too investeerib hiljem nende ühisesse kinnisvaraärisse. Et ta nüüd selle eest kriminaalsüüdistuse saab, on Ranna sõnul “mull” ning “politsei kättemaks”. “Kaitsepolitsei pole üht-kaht tähte ka tõestanud, et ma olin seal osaline,” kuulutab Rand, kes läbis advokaadi initsiatiivil koguni vastava valedetektori testi. Ranna vimma võib mõista, sest tema istus süüdistatavatest kõige kauem – üle kahe kuu – Pärnu eeluurimisvanglas.
Beilinson möönab Ekspressiga vesteldes oma süüd, kuid esitab rühma tööjaotusest risti vastupidise pildi. “Olen kõrgharidusega ja aitasin inimestel leida rahastamise võimalusi,” sedastab Beilinson. “Natuke liiga hilja sain teada, millega tegemist on. Ma ei arvanud, et teen midagi halba.”

Kolm neljandikku lipsab läbi

Tagantjärele on ilmne, et Kuressaare toll suhtus kütusetankerite kontrolli pehmelt öeldes leigelt. See jääb silma just juhtumi puhul, kus esimesest õnnestumisest tiivustatud smugeldajad tellisid juba topeltlaadungi – üle 4000 tonni. Et eelmine kord oli lahustiga jama, nimetati bensiini seekord õige nimega, kuid dokumentatsiooni märgiti tanklaeva Kama River laadungist 14. novembril 2000. aastal vaid tuhatkond tonni.
Kuidas tegelikult neli korda suurem kütusekogus tollil märkamata jäi, on müstika. Olnuks lihtne minna umbes kilomeeter Roomassaare sadamast Saare Kütuse terminali ja vaadata, palju bensiini mahutitesse tegelikult niriseb. 
Säärast pealiskaudsust ei suutnud alla neelata ka juhtumit uuriv kaitsepolitsei vanemassistent Jan Pulk, kelle taotlusel istus endine tolliülem Kiisa üle kuu aja eeluurimisvanglas. Kuid uut tõendusmaterjali ei tulnud.

126 veokit haihtub

Enamik teisest partiist müüdi firmale Idex Trust, kust see liikus kaitsepolitsei andmetel edasi firmale Jetoil, mis on seotud meestega, keda on kahtlustatud salakütuse segamises. Väike osa partiist voolas aga Alexelale, kellel on osaliselt just selle diili tõttu nüüd kaela peal maksuamet. Jällegi on olemas kurioosne kirjeldus, kuidas isand Beilinson ja Alexela boss Heiti Hääl vormistasid mitmemiljonilise lepingu kusagil Kopli autoparklas.
Ent enne seda tuli deklareeritust neli korda suurem kütusekogus kärata saarelt mandrile tuua. Süüdistuse järgi, mis toetub antud punktis suuresti Beilinsoni ütlustele, maksis Jüri Rand selleks Saaremaa Laevakompanii sisekontrolli osakonna juhatajale Kristjan Leedole umbes 100 000 krooni, mille eest pääses 126 kütuseveokit parvlaevaga suurele maale nii, et neist ei jäänud laevakompanii paberitesse jälgi.
Kristjan Leedo süüd ei tunnista. Tänavu märtsis esitas kaitsepolitsei laevakompanii omaniku ja Saare suurärimehe Vjatðeslav Leedo pojale süüdistuse salakaubaveole kaasa aitamises. Mais eraldati tema episood eraldi kriminaalasjaks, mille uurimine käib. Tähelepanuväärne on, et Kapo on püüdnud seoses riigidotatsioonide väärkasutusega vahele võtta ka Leedo seeniorit.
Musta kütuse vedajatele sai saatuslikuks kolmas, ligemale 2600tonnine bensiinipartii, millest 1. märtsil 2001 deklareeriti ametlikult alla kolmandiku. Kapo algatusel teostatud tanklaeva Coastalwater kontroll Roomassaares paljastas pettuse. Viimane kütuselast konfiskeeriti ja selle realiseerimisest sai riik hiljem üle 12 miljoni krooni.
Kokku kaks aastat ja kolm kuud väldanud juurdluse käigus moodustus pilt keerulisest skeemist, kus kesksel kohal asusid offshore-firmad, mille arveldusarvetega toimetas Eduard Beilinson.
Ootamatu kõrvalliin on seotud näiteks esimese kütusepartiiga, millest väikese osa (450 000 liitrit) ostis ärimees Vladimir Getsu koos ühe kompanjoniga. Kusjuures hind oli äärmiselt sõbralik – ainult kuus krooni liiter. Samal ajal laenas perekond Getsu offshore-firmalt Oregon Development Bank, mille arveldusarvet Ühispangas käsutas Beilinson, ligemale miljon krooni. Laen kanti üle Tallinna Politseiprefektuuris vaneminspektorina töötava abikaasa Olga Getsu arvele. Raha kasutas pere Tallinnas Pärja tänaval asuva eramu ostmiseks.

Teooria: mängus on maffia

Verine vahepeatükk lisandus juhtumi juurdlusse tänavu 13. veebruaril, kui seni tabamata killer tulistas üht kütuseafääri võtmeisikut Aleksandr Kolektorit Tallinnas viimase kodu ligidal. Ehkki asja uuriv keskkriminaalpolitsei uuris algul ka mõrva võimalikke seoseid musta kütusega, töötatakse pressiesindaja Robert Kõrvitsa sõnul nüüd juba teiste versioonidega.
Lõpuni läbi hammustamata on veel üks võtmeküsimus – kust tuli megatehingu algkapital ning kelle taskusse veeres vastavalt teenitud kasum? Uurimine näitas, et kõigil kolmel korral andis kütuse imporditehingule garantii Ühispank. Jutt on märkimisväärsetest summadest, vahemikus 10-20 miljonit krooni. Pank, kelle tegevuses uurimine miskit laiduväärset ei leidnud, nõudis omakorda tagatisi. Kust too raha täpselt pärines ning millised jõujooned seda arvelt arvele liigutasid, jääb saladuseks, nagu ka see, kuidas täpselt jaotus tehingu kümnetesse miljonitesse ulatuv kasum.
Pole mingi uudis, et kõigi suuremate petuskeemide vastu tunneb huvi ning nõuab oma osa nn kuritegelik ühiskassa või sellega seotud autoriteedid. Ka Saaremaa kütuseafääri osaliste puhul on nimetatud kokkupuutepunkte teatud mafioosodega, kuid tõendite puudus ei luba konkreetseid nimesid lehes mainida.

 

Saare salakütuseafääri peategelased

  • Eduard Beilinson (31). Kõrgharidusega ökonomist. Eesti kodanik, rahvuselt juut. Räägib aktsendita eesti keelt. Eeluurimise ajal veetis vahi all ühe öö, misjärel vabastati 848 000kroonise kautsjoni vastu, mis nüüd on asendatud käendusega. Väidetav põhiline niiditõmbaja. Tema roll oli leida salakütuse tarnijad ja tehingu rahastajad. On ainsana tunnistanud oma süüd ning kahetseb. Varem muuhulgas EVEA Pangas Vene väärtpaberitega tegelnud Beilinson on seotud hulga salapäraste firmadega, millest antud loos figureerivad põhiliselt Brookdale Import/Export Ltd ja Oregon Development Bank Inc. Ametlik töökoht OÜ Oktaan-Ekspert juhatus, mis rendib Viljandi Naftaterminaali mahuteid.
  • Aleksandr Kolektor (36). Eesti kodanik, rahvuselt juut. Suri 13. veebruaril Tallinnas atentaadis, misjärel kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Tema firma Javarik-Trans tegeles laevade agenteerimisega. Kolektori roll oli korraldada kütuselasti saatedokumentide vahetamine võltsingute vastu ning selle põhjal valedeklaratsioonide täitmine. Enne surma sai kuulsaks Balti Finantseerimisasutuse AS asutajana, mis tõi Iisraelist Eestisse 300 miljonit krooni investeeringuid.
  • Vladimir Kosik (42). Sündinud Ukrainas, kodakondsuseta. Firma Merktrans prahtimisosakonna insener. Tegi lepingulist tööd Aleksandr Kolektorile laevade agenteerimisel Roomassaares. Väidetavalt just tema asendas saatedokumendid võltsingutega. Kes need võltsingud valmistas, uurimine ei tuvastanud.
  • Jüri Rand (48). Koloriitne Saaremaa multiärimees. Praegu tegeleb oma sõnul suure kinnisvaraprojektiga Tallinnas. Eeluurimise ajal oli üle kahe kuu vahi all, kuni tõkend asendati 200 000kroonise kautsjoniga. Väidetavalt oli rühma kontaktisik Saaremaal, nõustades salakaubavedu ning osaledes salakauba realiseerimise korraldamisel.
  • Mart Kiisa (44). Endine Kuressaare tollipunkti juhataja, kes lahkus (väidetavalt omal soovil) töölt kaks päeva pärast musta kütuseäri avastamist. Praegu AS Saare Agrovaru müügiagent. Algul kahtlustati altkäemaksu võtmises salakaubitsejatelt ning nendega kokkumängus, mistõttu viibis üle kuu vahi all. Lõpuks esitati süüdistus ainult ametiseisundi kuritarvitamisega riigile olulise kahju tekitamises, sest ta vabastas viimase bensiinipartii ülemuse käsku eirates lubatust varem.