Lapsepõlves sai Martin Helme vitsa täpselt kaks korda ning vähemasti korra ilmus urvaplaaster välja väikese Martini isepäisuse tõttu.

"Vanaisa tahtis, et lapsel jalad ei külmetaks, ja ta ütles, et laps sussid jalga paneks. Laps ei tahtnud panna. Vanaisa leidis, et see on põhimõtte küsimus, ja laps leidis täpselt sedasama. Siis toodigi metsast vits. Ma puhusin pilli lõhki - puhtalt jonni pärast."

Seda lugu jutustades ilmub Helme näole vaimustunud helk, otsekui meenutaks ta unustamatut esimest saanisõitu.

Eesti ühiskonnaelus räägib see noor jäärapäine mees kaasa juba aastaid, olles enamasti vastu ja harva poolt. "Meie riik on liiga vaene, et jätiste ja elajate peal oma suuremeelsust demonstreerida," vastustas ta Rahvusliku Konservatiivse Partei peasekretärina surmanuhtluse kaotamist. Nüüd on energia suunatud Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Helme juhib uurimiskeskust Vaba Euroopa ning usub, et ei-hääle saamine 14. septembri rahvahääletusel on realistlik. "Ðansid on antud hetkel 50:50!"

Veel kevadel ei pidanud ilmselt keegi taolist olukorda võimalikuks. Samas ei olnud ei-keskus paari kuu eest veel ka tööd alustanud.

Korralikud kontoriruumid Rävala puiesteel reedavad raha. Arvutid on suured ja kiired, ingliskeelne nimekaart trükitud paksule kvaliteetpaberile. "Eesti on üks väheseid Ida-Euroopa riike, kus ei-hääle saamine on reaalne. Seetõttu otsustasid Briti euroskeptikud toetada just meid."

Direktor Helme ei avalda euroskeptikute keskuse eelarvet ega oma palganumbrit. Kuid kahtlemata on ta rahul. "Vahest ainult filminäitlejatel on sama hästi läinud kui minul, et hobi ja rahateenimise võimalus on ühendatud. Mulle ei ole see lihtsalt töökoht. See on midagi, mis pakub mulle suurt rahuldust!"

Võrdlusmoment on olemas, sest Helme on vahetanud töökohti nagu mõni mees sokke. Ainuüksi viimase aasta jooksul on ta olnud pedagoog, Rakvere muuseumi direktor ja Notarite Koja pressiesindaja. "Lugu on selles, et karjääriredelil ei edene kõige kiiremini need inimesed, kes on aastakümneid äärmiselt lojaalsed oma tööandjale, rügavad päevast päeva ega varasta isegi mitte hambatikku," seletab Helme. "Edenevad need inimesed, kes julgevad haarata kinni uutest võimalustest. Jah, nad saavad ka kõige rohkem kannatada, kõrvetada, vahel eksivad, vahel kukuvad näoli porri, aga nad ka saavutavad kõige rohkem. Ja mina olen selline inimene."

Nii mõnelgi korral oleks isepäisus võinud halvasti lõppeda. Tallinna 13. keskkool jäi lõpetamata, sest Martin läks 11. klassis tööle (Kaitseliidu valverühma turvameheks). Lisaks - "olen matemaatika vallas täiesti tuhm - ma ei saa isegi kaarte mängida, sest ei oska tihisid kokku lugeda".

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega