Kruuda: "'Mul ei ole raha kusagile panna!"'
Said piimatööstuse ehk Tere ja kommivabriku Kalev suuromanikuks 90. aastate lõpus, kui lagunes kontsern ETFC. Võtsid üle märkimisväärse vara, ent ka palju laene. Palju sul võlgu oli?
Tippajal, oktoobris 1999, kui mulle jäi 30 protsenti Kalevit ja 50 protsenti piima, oli mul [laene] 480 miljonit krooni. See raha oli ettevõtetes sees pluss aktsialaenud. See oli kreisi number. Ja intress oli siis kümme. Ma maksin 60 miljonit intressi aastas!
Kuidas välja rabelesid?
Mu naine oli siis lastega Bostonis. Ma elasin kuus nädalat siin ja kümme päeva olin seal. Pereelu oli suureks toeks. Siin panin hommikul seitsmest õhtul kella üheteistkümneni. Jätkus mind igale poole. Tusov Mati haaras sellel hetkel kinnisvara poole.
Eesti ettevõtlust ongi aidanud hästi palju kinnisvarahindade tõus. [Viimsi kinnisvaraomaniku] Toomas Tooli loogika on, et tema on selle pärast rikas, et ta pole mitte midagi teinud. Et kui ta oleks hakanud mõnda oma asja renoveerima või ehitama, siis oleks see maha visatud raha. Et kuna tal kõik asjad lihtsalt niisama seisavad, siis ainuüksi see kasv on teda rikkaks teinud.
Eks meil on samamoodi. 94ndal ostsime piimatööstuse, 95ndal Kalevi. Mõlemal oli viis hektarit maad. Need viis hektarit on täna pöördunud 300 miljoniks krooniks. Ei ole piimatööstus ega Kalev 300 miljonit krooni kasumit teeninud.
Kas juba Kalevi ja Tere erastamisel pidasid silmas krunte?
Kui piimatööstuse kinnistu väärtuseks hinnati 10 miljonit, aga investeerida oli vaja 150 miljonit, siis kust ma seda raha sain? Hankijatelt võetud lühiajaliste laenudega ehitasin kombinaadi üles.
Kuklas oli teadmine, et mul on vähemalt mingi kinnisvaraline väärtus. Et kui kõik tuksi läheb ja hästi müün, siis saan kõik võlad ära maksta.
Tänaseks on piimatööstus üsna hästi neid võlgasid tasunud, vaat et hakkavad otsa saama.
Aga Kalev? Pärast Põrguväljale kolimist pole tal hästi läinud.
Järgmisel aastal peaks Kalevi kommitootmise kassavoog olema positiivne. Aga kuni järgmise aastani ehk praktiliselt kaks ja pool aastat oleme peale maksnud. Õnneks tekkis mul tänu Mati Tusovile kinnisvarakompetents ja seepärast tegin kinnisvarafirma Kalev REC.
Kust leidsid Tusovi?
Ta oli mu pinginaaber Põlvas. Ta tegeles kinnisvaraga juba Tõnissoni päevil. Kui ma 1997. aastal ostsin vana suusavabriku, niimoodi möödaminnes, siis oli hullult pappi, ja kui kõik kokku langes ja suusavabrik kätte jäi, siis ükspäev tuli Mati ettepanekuga, et ta ajaks seda asja hommikust õhtuni. Mulle oli see suur õnn. Näiteks piimatööstus kasutas ise vaid 1,5 hektarit, ülejäänu otsas lihtsalt istusime ega saanud viie aasta jooksul kopikatki.
Marcel Vichmann [tuntud kinnisvaraarendaja] on öelnud, et kinnisvaraäri on parem kui piimatööstus, sest ta ei ole nii konkurentsitihe. Et kui sa ühel pool Pärnu maanteed ostad 500 miljoni eest kinnistu, arendad ära ja müüd miljardi eest, siis võid seda teha ka teisel pool maanteed. Kui sa müüd aga ühel pool maanteed kommivabriku või piimakombinaadi, siis teisel pool maanteed sa seda tagasi ei osta. Siis oled sellest &au ml;risegmendist väljas.
Kinnisvaras on ikka tohutu maht. Tohutu, tohutu raha maht. Kui siin aktiivne olla, siis teenib ikka lihtsalt.
Ütlesid enne, et kui sul on palju raha, siis võid saada ühiskonna põlguse osaliseks. Aga kui teed suuri asju, siis teenid ka palju.
Kuid tuleb ka vastulööke.
Kunagi kirjutati, et mul on paat. Ma ostsin ta 1,1 miljoni dollari eest. [Ekspressi omanik] Hans H. Luik ütles "Keskpäevatunnis", et see on kosmos! Siis ta ütles, et see on kosmos!
Kurat, ma renoveerisin paadi, sõitsin ja nautisin, käisime Rootsi vahet, Turu sadamas peitsin teda, sest Eesti ühiskonda ei tohtinud teda veel tuua.
30meetrine paat oli, igavesti kihvt. Ja kui müüsin ära, siis teenisin veel üheksa miljonit krooni!
Ehk see kõik on suhteline.
Kui kinnisvaraäris läheb nii hästi, siis kas müüd Kalevi ja Tere maha? Enam ei müü. Aga olin väga tõsiselt müümas.
Möödunud aasta oktoobris olin ma suhtkoht väsinud ja tige. Mõtlesin, et kaua ma üksinda märtrit panen. Et kui kõik sajatavad kogu aeg, väikeaktsionäride esindaja Heldur Meerits kaebas igale poole, kuhu jaksas... Kusjuures ma ei tea ühtki asja, mida Meerits oleks ise ära teinud. Hoiupanka nõustas, ise olles Hansapanga aktsionär. Hansapank võttis pärast Hoiupanga üle.
Ja siis tuli ostupakkumine... Võib-olla nad julgesid sellepärast tulla, et mu isiklikus elus toimusid olulised muutused. Siis mõtlesin, et davai, müün ära kogu piimanduse ja kogu komminduse, aga vanad ei ostnud. Ei suutnud otsustada. Hakkasid venitama.
Kui palju pakuti?
Piima eest tahtsin 650 [miljonit krooni] saada. Kalevi oma oli natuke väiksem.
Kes need ostjad olid?
Ütleme, et lähiriikidest. Ma ei tohi konkreetsed nimesid öelda.
Piimatööstusele panime deadline'i esimese kvartali lõpp. Et siis peab olema kõik tehtud. Alguses p akuti isegi 23. detsember, et siis on finito. Aga ma ei saanud korrektset pakkumist ja siis läks ka kommivabriku oma venima.
Täna olen üliõnnelik, et ta venima läks.
Miks? Kas sul poleks lihtsam kinnisvara arendada?
Mul ei ole raha kusagile panna. Proovi miljardile 20 protsenti tootlust teha! Ei ole nii lihtne.
30. juunil otsustasin, et ei müü kumbagi. Ja mul oli kaks põhjust.
Ja need on?
Ma ei olnud suhelnud oma töötajatega. Töötajatest mitte keegi ei teadnud.
Ja majandusminister Edgar Savisaar ei lubanud müüa. Eestis on kaks brändi. Üks on Tallink ja teine on Kalev. Et need peavad jääma.
Ja kui iitsatasin natuke, et oma laste arvamust küsida, siis lapsed ütlesid kohe, et müü piimakombinaat maha või müü midagi muud, aga Kalev peab jääma.
Kalev on Eesti tuntuim kaubamärk. Rahvas ootab seetõttu, et ta ei läheks välismaalaste kätte.
Kui ma oleks ära mü&u uml;nud, siis oleksin olnud kohe rahvavaenlane.
Võib öelda, et lapsed ja majandusminister kandsid ühiskonna arvamust edasi.
See aga tähendab nendele aktsionäridele, kes on sinna investeerinud ja saanud endale Eesti brändi number üks, et nad ei saa seda [investeeringut] cash'iks teha.
Aga kui sulle pakutakse Kalevi eest väga suurt rahapakki?
Ma sain sellest emotsioonist üle. Möödunud aastal olin solvumise pärast valmis müüma, aga solvuda saad ainult iseenda peale. Solvub rumal inimene, tark inimene üldiselt ei solvu.
Siis ma olin arvatavasti psühholoogiliselt ikka nõrk. (Mullu suvel hukkusid kopteriõnnetuses Kruuda abikaasa ja õde, - S.V.). Esimesed kolm kuud mõjus šokk. Olin kõigi peale tige.
Täna on asi teine. Ma naudin tööstust. Kui Luik naudib meedia kaudu ühiskonna üle irvitamist, siis mina naudin läbi oma piimapaki.
Lasid kevadel välja šokolaadipaberi, millel esitasid oma mõtteid ühiskonna ja meedia kohta.
Need šokolaadid ei tulnud müüki, neid jagati ühel konverentsil, kus [peaminister Andrus] Ansip esines. Teadsin, et meedia on kohal. Ja mina ei saa ju öelda oma arvamust, trükitakse ikka seda, mida tahetakse. Luik ütles, et Kruudal on oma meedia, tal on šokolaad.
Aga vahva, kui on julgust nalja teha ja kui see nali jääb enam-vähem sõbralikuks ja ei hakata allapoole vööd tulistama.
Olin eile seenel ja helistab Äripäeva ajakirjanik. See polnud talle uudis, et Kapo lõpetas [Keila-Joa majatehingute asjas] uurimise ja proks mõistis õigeks. Uudis oli see, et Savisaar sai [maja turuhinnast] odavamalt. Kristiina Ojuland sai ka, aga uudis oli ikka, et Savisaar sai odavamalt. Ja siis küsis, et miks sa tegid K-kohukest.
Minu meelest oli see niivõrd hea nali. Ja see, kuidas meedia üle reageeris! Aktuaalses Kaameras oli K-kohuke neli päeva järjest esiuudis. Kui meedia oleks võtnud seisva hoiaku, siis oleksin ma olnud nagu tobu oma plagudega linna peal.
Oled Eestis superstaar. Ükskõik mida teed, meedia võimendab.
94ndal ütles president Arno [Arnold Rüütel] - ma olin siis piimatööstuse noor juht -, et ta on 20 aastat oma nime eest vehkinud. Nüüd vehib nimi tema eest lõpuni.
Meedia on mulle sellise nime kirjutanud.
Kas Rüütel on hea president?
Rüütel on ära teeninud selle, et president olla. Teised keegi ei ole. Keegi teine ei ole oluliselt võimekam. Toomas Hendrik Ilves oskab keelt tunduvalt rohkem kui Rüütel, aga Rüütel on jälle tasakaalukas.
Lennart oli meil karismaatiline tüüp. Kui hea või stabiilne ta meil oli? Mis ta ära tegi? Me kõik ülistame teda, aga mis ta siis tegi?
Rahvas on päris tige sinu ja Vichmanni peale, sest tahate Rocca al Mare suurhalli taguse metsa täis ehitada. Kui palju sellist arvamust kuulda võtad?
Olen rahvaga täitsa nõus. See arengukontseptsioon, millega ma ise palju tegelesin - Marcel reisib rohkem -, me leidsime sellise lahenduse, et me seda metsa üldse ei puutu. Tahaksime m etsa kasutada suusa- ja jalutamisrajaks.
Kui varakevadel tuli välja, et Kruuda ja Marcel tahavad metsa kortermaju ehitada... Tegelikult ma ei taha midagi ehitada, ma tahaksin ainult raha saada.
Aga tõsisemalt: kui [Tallinki üks juhte Ain] Hanschmidt tahab Lasnamäele teha Tallink Cityt, siis meie tahaksime sealset spordikompleksi teha sealsete linnaosade tõmbekeskuseks. Midagi sellist nagu Viru Keskus kesklinnas.
Ma olen kade nende vendade peale, kes Viru Keskuse tegid. Nad oskasid lansseerida seda niimoodi teenager'itele, et see muutus neile tõmbekeskuseks.
Luik ütleb, et Viru Keskus on kole.
Ongi. Ta on ülikole. See oleks võinud olla neljakandiline kuup, Viru kõrgune või pool Virut ja üle kaubamaja. Oleks olnud selline konkreetne.
Rentnike kooslus on ka nõrk. Meil ei ole ju asjad veel välja kujunenud. Armani tuleb nüüd oma poega Marceli [Vichmanni] majja, [transiidiärimees Jaan] Toots tegi suure kaklusega Bossi poe. Aga võiks olla üks tänav, kuhu oma auto ära pargid ja võrdled ära püksid ja pükste hinnad, aga sellist meil pole. Sloveenias Ljubljanas oli juba viis aastat tagasi Gucci pood, aga meil ei ole, sest me oleme nii väiksed ja raha meil ei ole.
Millest see tuleb, et Kalevi maine on väga hea, aga sind kotitakse?
Kes mind kotib?
Meedia.
Res Publica. Res Publical oli vaja enne valimisi skylight'i. Indrek Raudne kirjutas oma valimise programmis, et tuleb valitsusse ainult selle pärast, et sellistele vanadele nagu Kruuda ära teha. Ja siis nad võtsid selle ette.
Kui ma politsei rendilepingu sain, siis kogu EÜE punt, kuhu on koondunud ehitajad ja osa ajakirjanikke, ahmis nädal aega õhku. Suht-koht hea leping oli tollel ajal.
Aga ma sain selle lepingu sellepärast, et [tookordne prefekt Kalle] Laanet sõitis Kalevist mööda. Ta on Saaremaa mees, sõitis mööda Pärnu maanteed.
Kui ta oleks tulnud Narvast, siis ma poleks seda lepingut ilmselt saanud.
Res Publica sokutas meediasse ka Savisaare majaostu Keila-Joal.
Sven Sester tegi seda. Ta oli kogenematu. Tõi oma
ihupesu parteisse ja ütles, et poisid, tambime! Läheb veel viis
aastat ja tal hakkab sisemiselt jube valus.
Temal ja Dmitri Saveljevil on kaks krunti [Keila-Joal] kohe Edgari oma taga. Ma olen nõus maksma neile topelthinda, et nad ära koliks. Me ei taha neid Keila-Joale oma ühiskonda. Üldkoosolekul jäi see otsus tegemata, sest lihtsalt ununes. Järgmisel koosolekul teen selle ära. Et ärge siin olge, olge kus tahes mujal.
Alguses oli meil ju kokkulepe, et toetame üksteist. Et aed on kinni, et kuna tegemist on muinsuskaitsega, siis peame laskma härra Luige ajakirjaniku pilti tegema jne. Et kõik on sõbralikud ja viisakad.
Miks toetad Savisaart?
Valimistel ei ole ma teda valinud. Mul on oma eelistus, aga ma ei ütle, keda ma toetan.
Ma toetan kõiki tegelikult. Aga Edgari nimi ja minu nimi paari panduna on jäänud kõlama. Kui lehest tuleb, et Kruuda toetab Keskerakonda, siis tuleb Reformierakond ja küsib ka. Siis ma toetan ka neid. Välja arvatud Res Publica.
Nüüd toetan neid ka. Annan neile kohe... 5000 krooni annan! Rohkem pole mõtet, sest nagunii nad mandaati ei saa ja ei saa oma eesmärke ellu viia.
Miks toetad parteid, kes surub astmelist tulumaksu, mis
käib kõige rohkem just suurettevõtja rahakoti peale? Ruta (Oliveri kadunud abikaasa - S.V.) ütles
mulle ka, et "miks sa seda Savisaart toetad". Ma küsisin:
"Kas ta on sulle halba teinud?"
Aga siiski.
Tark mees on? On. Karisma on? On. Protsesse juhib? Juhib. Rahvast juhib? Juhib.
Üks viga on tal. Ükspäev ei usalda kedagi. Aga muidu viib protsesse ellu.
Rääkisin temaga just hiljuti. Ütlesin, et algatage rohkem asju, proovige kiiremini ühiskonda arendada. Riigil läheb täna hästi, palgad kasvavad, majanduses jääb raha üle.
Kui olime Nõukogude Liidus, küll siis rääkisime, et kui oleksime vabad, küll siis teeks! Täna aga, tuginedes demokraatlikule poliitikale, ei tee me mitte midagi. Sest poliitikud vaatavad, et kui täna midagi teen, siis läheb üks hääl kaduma. Parem ei tee. Poliitiliselt on kõige parem, pea urus, vaikselt istuda.
Võiks teha rohkem asju.
Kas oled praegu rohkem ettevõtja, kes tegeleb järjepideva tootmisega, või ärimees, kes hangeldab, teeb ühe diili teise järel?
Olen ise ka selle peale mõelnud. Ma tahaksin aidata oma tegevusega ühiskonda kiiremini liikuma, rohkem vastutust võtta. Rohkem julgust süstida. Rohkem nalja, fun'i. Et ei oleks nii nagu nõuka ajal, kui oli kaks värvi - tumehall ja keskmiselt hall.
Et võiks särtsu ja põnevust olla.
Ütled, et demokraatia ei tööta, sest poliitikud ei julge otsuseid teha. Millele tasub meil veel mõelda?
Vaadake Singapuri! 50 aastaga ehitati linn üles. Ilus linn, puhas. Rõõmsad inimesed, kõrged majad. SKP on fine. Toodavad nagu hullud, aga tegemist on diktatuuriga.
Me ei mõtle diktatuuri peale Eestis sellepärast, et kardame Savisaart. Ma olen nõus, Savisaar ei oleks võib-olla hea diktaator, aga üht vana tean, kes oleks täitsa tipp-topp vana.
Kes see on?
Ma ise võiksin sellele kohale täitsa kandideerida.
Üliinimese kirjeldus
Aristotelese nägemus, umbes 334 a eKr. Paberiribalt, mille Oliver Kruuda sai ühelt konverentsilt ja hoiab oma rahakoti vahel
"Ta ei anna end ilmaaegu hädaohtu, sest on ainult vähe asju, millest ta küllalt hoolib. Kuid suurtes kriisides on ta valmis andma isegi oma elu, mõistes, et teatud tingimustes elu ei vääri elamist. Oma hoiakult on ta inimeste suhtes teenimisvalmis, kuigi ta häbeneb, kui temale mingi teene tehakse. Olla hea osutab üleolekut, vastu võtta headust osutab allumust...
Ta on avameelne oma põlguses ja eelistamises - ta kõneleb ja tegutseb siiralt inimeste ja asjade halvakspanemise pärast...
Iial ei põle ta imetlusest, sest tema silmis pole midagi (liiga) suurt. Ta ei saa elada järeleandlikult teistega, v.a juhul, kui see teine on sõber - kompromisside tegemine iseloomustab orja...
Iialgi ei tunne ta vimma ja ikka ta unustab ja saab üle ülekohtust...
Ta ei kõnele meelsasti. Ta ei muretse selle eest, et teda kiidetaks ja teisi laidetaks...
Ta kannab elusündmusi väärikuse ja sarmiga, teeb oma parima antud tingimustes (...)
Ta on iseenda parim sõber ja tunneb rõõmu omaette olemisest, sest voorusteta ja võimeteta mees on enda halvim vaenlane ja kardab üksindust...
Õnn peab olema vaimurõõm ja me võime usaldada seda vaid siis, kui ta tekib tõe jälgimisest või tabamisest..."
