Naised roolis
Eesti mehed on ikka armastanud nalja heita selle üle, kuidas naised karjääri teevad. Räägitakse anekdooti, kuidas naised ei püri edasi mitte kontoris ametiredelil, vaid vajutavad kaevanduskarjääris kopapedaale. Tüüpiline stereotüüp – naine pääseb juhtima parimal juhul Männiku karjääris.
Ekspress uuris naisjuhtidelt, kui kerge või raske on neile olnud selliste stereotüüpide ületamine.
Trükikoja Uniprint omanik ja juht Sirje Reinsoo ütleb, et naistel on võrreldes meestega vaja ennast rohkem tõestada. Kui naisel on piisavalt tarkust, sihikindlust, otsustamisjulgust ja auahnust, siis võib ta tippjuhiks saada küll.
“Kui ma 1994. aastal hakkasin tööd normeerima, tekkis kohe vastuseis töötajate poolt. Vanadele tegijatele ei meeldinud, et üks naine tuleb ja arvab. Lugu lõppes kahe töötaja lahkumisega, kellest üks on tänavu jälle meile tööle asunud. Aga kui nähti, et normeerimine teeb tööd efektiivsemaks, ettevõtet konkurentsivõimelisemaks ja heade töötajate rahakotti paksemaks, jäädi rahule,” räägib Reinsoo eelarvamuste ületamisest.
Meie ühiskonnas on veel piisavalt eelarvamusi, mis paljudele naistele on liiast. "Tööandjat, kes deklareerib, et ta võtab meelega liinitöölisteks ainult mehi, sest need ei lähe dekreeti, tuleks häbistada samamoodi nagu ülekäigurajal lapse alla ajanud autojuhti," arvab varem peaminister Mart Laari majandusnõunikuna töötanud Kersti Kaljulaid. Niikaua, kuni meie ühiskonnas on selliseid näiteid, on vaja ka avalikku arutelu võrdõiguslikkuse teemadel, usub Kaljulaid.
Naine meeste tööl
Läinud aasta septembrist juhib Kaljulaid Eesti Energiale kuuluvat Iru elektrijaama. Ta pole kunagi tundnud, et keegi oleks tema võimeid kahtluse alla seadnud sellepärast, et ta on naine. "Küll aga küsis üks inimene kord minu käest, kui ma olin 28aastane, et kas ma pole oma töö jaoks mitte liiga vana."
Kaljulaid arvab, et küsimused selle kohta, kuidas ta elektrijaama juhtimisega hakkama saab, on põhjendatud seetõttu, et tal puudub energeetiku haridus. “Tuleb tõestada, et olen ikkagi - olemata energeetik - omal ametikohal kompetentne ja edukas, mitte et olen naisena edukas.”
Eesti suuremate ettevõtete juhtkondade üldpilt on üsna maskuliinne. Mulluse Eesti inimarengu aruande järgi oli 2001. aastal 35,4 protsenti juhtidest naissoost.
Tasapisi hakkavad asjad muutuma. Äripäeva mulluses ettevõtete käibeedetabelis on naisterahva juhitud ettevõtetest edukaimana Eesti Statoil 32. kohal. Kasumitabelis oli parimana Kehra paberivabrik Horizon 19. positsioonil. Tehase juht on 2000. aastal Aasta Naise tiitli pälvinud Žanna Botvinkina.
Naisjuhid on peamiselt väiksemat sorti tekstiili- ja turismiettevõtetel. Neid valdkondi peetakse traditsiooniliselt “pehmemateks” ehk naistele sobivamaks. Üha enam naisi on aga asunud juhtima ettevõtteid, mis tegelevad väga “ebanaiselike” aladega nagu turba- või mööblitööstus. &nbs p;
Eesti Statoil ASi juht Epp Kiviaed ütleb, et selle ajaga, mis tema on kütusefirmat juhtinud, on naised Eesti ettevõtetes üha rohkem esile tulnud. “Olukord ei ole igatahes hullem kui Põhjamaade ettevõtetes, kus mitmes kohas reguleerivad seda kvoodid.”
Kiviaed ise kvoodisüsteemi ei poolda. “Ehk täiesti tasakaalust väljas ühiskonnas oleks sellest abi, aga selline tööriist ei saa mingil juhul olla sunduslik.” Kiviaed tõdeb, et enamasti on tegu meeste kehtestatud piirmääradega, et naisi mitte täielikult mängust välja jätta ja end seeläbi paremini tunda.
Kaks aastat Estraveli tegevdirektorina töötanud Anne Samlik kinnitab, et teenindussfääris on naistel kergem hakkama saada. Estraveli kollektiiv koosneb suuresti naistest. “Sellest tulenevalt ei ole mul probleeme olnud ei enda kehtestamise ega alluvate suhtumisega. Kõik probleemid on lahendatud raskusteta.”
Miks on naisjuhte vähe?
Tippjuhi töö on väga palju energiat nõudev, räägib Sirje Reinsoo. “Mulle endale on vajalik iga paari aasta järel mingile uuele tasandile jõudmine. Näiteks 1998. aastal asutasime ettevõtte filiaali Rootsi ja alustasime eksporttegevusega. Kaks aastat hiljem ehitasime trükikoja tarbeks uue maja, kus töötingimused vastavad täielikult euronõuetele. Möödunud aastal käivitus filiaal Peterburis ja alustasime ekspordiga Venemaale. Samal ajal vedasin vägikaigast valitsusega, et suurendada Eesti trükieksporti Venemaale. Kõigi nende tegemiste juures ei tohi hetkekski unustada kõige tähtsamat - meeskonda, igat töötajat. Nii vajalik on öelda nii trükkalile kui ka järeltöötlejale tere hommikust ja pärida tema käekäigu järele.”
Suhtlemine alluvatega võibki olla üks asi, mida naisjuhid oskavad paremini kui mehed. Epp Kiviaed ütleb, et Statoilis, kus suurem osa töötajaid on naised, on kommunikatsioon väga heal tasemel. "Naised on žonglöörid ja suudavad korraga mitut palli õhus hoida. Samas meestel on jälle teised head omadused. Ideaalses organisatsioonis oleks naiste-meeste suhe 50:50."
Kaljulaid pakub, et ega paljud naised ei tahagi juhirolli. Naised on loomu poolest alalhoidlikumad ja neile ei meeldi ebapopulaarsete ostuste tegemine. Probleem on ka see, keda loetakse meil statistikas juhiks. "Mujal riikides on näiteks suuremates ettevõtetes tippjuhtide hulka alati arvatud ka personalijuhid. Kui meil ka seda teha, tunduks naisjuhtide osakaal tunduvalt suurem, ilma et sisuliselt midagi muutukski. Juhtide hulka ei tohiks lugeda ainult B-kaardi juhatuse liikmeid, juhi mõiste on palju laiem. Mina ka ei ole ettevõtte juht, Iru jaam on Eesti Energia äriüksus ja mina vaid selle juht."
Anne Samlik näeb peale tulemas uut põlvkonda naisjuhte. "Vaadates enda ümber töötavaid noori naisi olen veendunud, et nii mõnigi neist kasvab tippjuhiks. Nad lihtsalt on targad ja sihikindlad. Vajalik on oma tahe, õppimisvõime, juhus ja olla õiges kohas õigel ajal!"
Naiste juhitud suurimaid ettevõtteid (2001. aasta andmed)
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS – Žanna Botvinkina. Käive 516 miljonit, puhaskasum 78 miljonit krooni
Valga Gomab Mööbel AS (mööblitööstus) – Ulvi Üpraus. Käive 163 miljonit, kasum 40 miljonit
Makroflex AS (ehitusmaterjalide tootmine) – Sirje Aal. Käive 213 miljonit krooni, kasum 28,5 miljonit
Cueks AS (ehitus) – Ludmilla Kanepe. Käive 819 miljonit, kasum 20 miljonit
Tootsi Turvas AS (turba tootmine) – Kai Mäeleht. Käive 131 miljonit, kasum 17 miljonit krooni
ERGO Kindlustuse AS – Olga Reznik. Käive 340 miljonit, kasum 13 miljonit
Eesti Loto AS – Monika Salu. Käive 138 miljonit krooni, kasum 10 miljonit
Estravel AS – Anne Samlik. Käive 514 miljonit, kasum 9,2 miljonit
Videomat Casino Grupp AS (hasartmängude korraldamine) – Kaire Eenma. Käive 123 miljonit, kasum 8,9 miljonit
...
Uniprint AS – Sirje Reinsoo. Käive 40 miljoni krooni, kasum 2,5 miljonit krooni
Eesti Statoil AS – Epp Kiviaed. Käive 730 miljonit, kahjum 8,8 miljonit
Iru elektrijaam - Kersti Kaljulaid. Iru elektrijaamal omaette finantsarvestust ei ole. Kuna jaam toodab 7 protsenti Eesti elektrienergiast, võib tinglikult nende teenituks lugeda sama osa Eesti Energia majandustulemustest ehk 350 miljonit krooni käivet ja 25,7 miljonit kasumit.
