Kullakaevandus keset Lasnamäge
New York, 11. september 2001. Kaks reisijaid täis reisilennukit sööstavad Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Pilvelõhkujad rappuvad, lahvatavad põlema ja vajuvad kokku. Ligi 2800 inimest hukkub.
Kuid veel enne, kui maailm jõuab šokist toibuda, uurivad USA politsei ja luure, kes küll põhjustas selle koletu liiklusõnnetuse. Jänkid paluvad abi kõikjalt üle ilma. Algab üleilmne terrorismivastane operatsioon. Sihikul pole ainult ründajad, vaid ka nende rahastajad.
Ka Eestis otsivad pangad kahtlasi arveid. "Kommertspangad vaatavad üle ja hindavad mitte ainult kontosid, vaid ka kõiki kliendilepinguid," teatab Eesti Panga suhtešeff Janno Toots.
Politsei ei leia Eestist ühtki terroristide jälge, kuid... Sampo Pangast saabub imelik signaal. 15. oktoobril ehk umbes kuu aega pärast New Yorgi pauku, keset hoogsat rahapesuvastast operatsiooni, laekub ühe kohaliku vähe tuntud venelase kontole sama vähe tuntud Seišelli saarte kompaniilt 401 005 USA dollarit ehk ligi seitse miljonit krooni.
See on kahtlane ülekanne. Rahapesu andmebüroo võtab asja üles. Juhtivinspektor Aivar Orukask esitab kohtule taotluse pangaarve arestida.
Korrakaitseorganid ei oska aimata, et nad jõuavad Eesti kõigi aegade suurima salakaubaveo jälgedele.
Rahapesu algas "laenust"
Raha sai Nikolai Strelkov. 40aastane mees, kes paberite järgi elab Maardus tavalises paneelmajas. Venelane, Eesti kodanik. Abielus, üks laps. Sündinud Räpinas.
Strelkov ei tööta justkui kuskil. Kuid kuulub osaühingu Lukos (jällegi vähe tuntud) juhatusse. Tolle firma peamine tegevusala on baaride ning kõrtside, ööklubide ja õllesaalide pidamine.
Strelkovil läheb kops üle maksa, kui ta kuuleb, et ei saa pangaarvelt sentigi välja võtta. Ta kaebab konto arestimise omakorda kohtusse. Raha oli laen, teatab Strelkov.
Aga kohtunikud ei usu teda. Juba kõige esimeses kohtumääruses seisab, et laenulepingu tekst, mille alusel summa üle kanti, ei võimalda tuvastada laenuandjat ega teda esindavat isikut. "Lisaks ei ole maksuameti andmetel Strelkov 1999. ja 2000. aastal tulu deklareerinud ega aastatel 1999 - 2001 maksustatavat tulu saanud."
Strelkov ei jäta jonni. Ta laseb asja paari kuu jooksul isegi kõige kõrgemale tasemele ehk Riigikohtusse viia. Aga jääb ikkagi kaotajaks. Pangaarve jääb kinni.
Ja politsei tunnistab detsembris 2001 mehe kahtlustatavaks rahapesuna kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Poeketi ootamatu ülevõtmine
Strelkovi arvele kandis miljoneid kroone üle Seišelli saarte kompanii Argold Investments Ltd.
Siit polnud uurijatel raske edasi minna. Täpselt sama nimi esines ka Eesti äriregistris. Seišellide kompaniile kuulus Eestis osaühing Argold Investments, mis omakorda oli Goldmani kullapoodide omanik.
Poode juhtis Vahur Blumfeldt (36). Tema nimi ületas esimest korda meediakünnise suvel 1999, kui Ekspress avalikustas Goldmani jõulise ülevõtmise üksikasjad.
Kaupluste omanikud said jaanipäeva paiku teada, et firma eelmine juhataja müüs 4,5 miljonit krooni väärt poed ja kauba ootamatult Vahur Blumfeldti firmale. "Siin võib olla tegu rahapesuga," kahtlustas koguni üks endistest omanikest.
Ekspress ei tea, kes oli Seišellide kompanii omanik. Kas Blumfeldt, Strelkov, nad mõlemad või veel keegi. Olme näinud vaid üht ostu-müügi lepingut, kus firmat esindas advokaat Kristina Kadak. Eestlased tunnevad teda näiteks Ühinenud Meiereide pankrotihaldurina. "Olen neid esindanud vaid ühe korra, volikirja alusel ja see on kõik," ütleb Kadak.
Kullapalaviku jälgedes
Politsei võttis luubi alla nii Strelkovi kui ka Blumfeldti. Ja avastas, et kuigi meestel puudusid seaduslikud tuluallikad, elasid nad luksuslikult. Sõitsid ringi miljonikrooniste autodega. Ehitasid maju. Soetasid maatükke ja kallist olmeelektroonikat.
Kõige tipuks hakkas Strelkov kaks suve tagasi koos kompanjon Oleg Zarvaga (35) Lasnamäele keset tühermaad lõbustusasutust ehitama. Nad kulutasid sellele umbes miljon dollarit.
Klubi sai pilkupüüdev, sest on kirju nagu pühademuna. Kohati punane, kohati kollane, kohati hallikas, kohati sinisetriibuline. Majas töötavad restoran, baar, kaks sauna ja piljardisaalid. Päeval maksab sissepääse 50 krooni, õhtul sada. Selle eest saab külastaja žetoone, mille eest saab jooke osta.
Kõige uhkem on aga tema nimi – Klondaik. See on venepärane kirjaviis ühest kohanimest Alaska poolsaarel, kus 19. sajandi lõpus möllas võimas kullapalavik.
Pallaadiumibuumi laineharjal
Sajand pärast Klondike'i sündmusi avastasid seiklejad ja tooraineärimehed uue "kullaaugu" – väärismetall pallaadiumi.
Pallaadium on hõbevalge, pehme, kergesti vormitav, omab suure vastupanu tuhmistumisele ja korrosioonile. Põhiliselt kasutatakse teda elektrikontaktideks, sulamite jootmiseks, vesiniku puhastamise seadmetes. Aga ka juveelitoodete valmistamiseks ja kontaktkihina plastiku väärismetalliga katmise hõlbustamiseks.
Looduses leidub pallaadiumi peamiselt koos plaatina ja nikliühenditega.
Ajavahemikus 1997-2001 kallines pallaadium maailmaturul seitse korda! See oli tõus, mille pealt sai üüratult teenida.
Üks tähtsamaid pallaadiumi tootjaid ja müüjaid on Venemaa. Ametlikult toimub väljavedu presidendi ukaasi alusel ja riigifirma Almazjuveleksport kaudu.
Kuid Venemaa loodusvarad tõmbavad ka muid huvilisi.
Vahur Blumfeldt teatas osaühingu Argold Investments 1998. aasta aruandes, et ta tegeles turu-uuringutega Venemaa suunal ning kavatseb muuta firma spetsiifikat. Pöörata põhitähelepanu väärismetallikaubandusele.
Mängus oli naine
Ilmselt leidsid Blumfeldt ja tema kambajõmmid Venemaal pallaadiumi, aga ka teiste hinnaliste metallide alal väga head koostööpartnerid. Aga nad ei hakanud kauplema seaduslikult, vaid tegid seda salaja.
Nii tuleb välja politsei hinnangutest.
Möödunud teisipäeval pani keskkriminaalpolitsei Blumfeldtil, Strelkovil ja Zarval käed raudu.
Uurija Eero Ergma versiooni kohaselt korraldas see kolmik ja Vahuri õde Katrin Blumfeldt jaanuarist 1998 kuni mullu veebruarini Vene väärismetallijäätmete transiiti Eesti kaudu Suurbritanniasse. Seejuures tolli-, käibe- ja tulumaksu tasumata.
Kaupa hoiti enne lennukile või laevale laadimist Maardus ja Tallinnas Tuha tänaval asunud ladudes.
Politsei hinnangul oli ettevõtmise käive umbes 50 miljonit dollarit ehk ligi 700 miljonit krooni. See on samas suurusjärgus näiteks hotell Viru ja Tallinna lennujaama nelja aasta käibega.
Kaheks kuuks türmi!
Kolm meest said esialgse süüdistuse rahapesus suures ulatuses. Lisaks süüdistab Eesti riik Zarvat ja Vahur Blumfeldti salakaubaveos ning viimast veel tulude varjamises.
Katrin Blumfeldt sai süüdistuse mullu oktoobris, kuid ainult maksude tasumata jätmises. Kuid uurija ei välista, et süüdistus võib mahukamaks muutuda.
Kaheks kuuks vahi alla võetud Vahur Blumfeldti kaitsja, vandeadvokaat Kalev Bachmann tunnistab asja absurdseks: "Need on täiesti müstilised arvud. Minule teadaolev info igatahes kaitsealusele esitatud süüdistust ei kinnita."
Üleeile esitas advokaat vahi alla võtmise suhtes erikaebuse, mille ringkonnakohus tõenäoliselt tuleval nädalal läbi vaatab. "Ei olnud mingit erilist vajadust Blumfeldti just 5. märtsil vahi alla võtta," leiab Bachmann.
Politsei aga arvab, et kui mehed vabadusse pääsevad, võivad nad jätkata kuritöid või lausa putku panna.
