Siim Kallas - Euroopa Liidu kommunist nr 1
Esmaspäeva pärastlõuna paar kraadi üle nullises Brüsselis. Siim Kallas on saanud käepigistuse oma tulevaselt bossilt Romano Prodilt.Ta võtab kaasa kabinetiülema Henrik Hololei ja ruttab joonelt kohtuma paari resideeruva Eesti ajakirjanikuga.
Eestlased pole põgusat intervjuuvõimalust Euroopa Liidu nõukogu pruuni klaasmaja, “Justus Lipsiuse” väikeses pressisaalis laialt reklaaminud. Kuid Läti reporterid on piisavalt hästi informeeritud. Kohal on nende riigitelevisioon ja kaks suurt Riias ilmuvat lehte.
Läti suurima päevalehe Diena Brüsseli korrespondent Evita Puri?a kirjutab järgmisel hommikul ilmuvas loos, kuidas Kallas oli tähtsa Nõukogude ajalehe asepeatoimetaja ja NLKP liige 1990. aastani.
Kallasel tuleb järjekordselt seletada välismaal kommunistlikku minevikku, mille väärtust sisepoliitilise relvana pole märganud verivaenlasedki. Riigipea Arnold Rüütli oluliselt punasemat tausta ei viitsi Eestis meenutada enam õieti keegi. Pole ka ime. Tänavu suvel võime tähistada Vene vägede lahkumise kümnendat aastapäeva ja minevikus sorimine hakkab üha enam muutuma ajalooteadlaste pärusmaaks. Läinud aastal avas Tallinnas uksed okupatsioonimuuseum.
Ootamatu teema
Kuid ekspeaminister Kallase jaoks on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei järsku ajaloo kolikambrist välja roninud. Paari viimase nädalaga on see saanud Euroopa ajakirjanduses tema nime lahutamatuks kaaslaseks. Nagu ka aastaarvud 1972-1990. Need on 18 aastat, mil Kallas omas punaste kaantega parteipiletit.
Midagi muud tema punasest minevikust tavaliselt lisada ei ole.
"Tundub, nagu keegi ekstra tahab seda seost lansseerida," ei välista iga päev Brüsseli võimukoridores liikuv Eesti Televisiooni korrespondent Indrek Treufeldt. Kui see keegi peaks olema Eestist - arutleb Treufeldt edasi -, siis on ta saavutanud endale vähemalt võimaluse kusagil tagatoas itsitada.
Treufeldt usutles paari nädala eest Kallase asjus Brüsselis europarlamendi sotside aseliidrit Gary Titley't (Suurbritannia), kes esines paar päeva varem valitsuse kinnitatud Eesti volinikukandidaadi suhtes teadliku ja värskelt briifituna. Titley mainis, et Kallase kandidatuur vajab järelemõtlemist, sest tema kohal ripub 10 miljoni dollari loo vari, ning kritiseeris ka tema välispoliitilisi seisukohti.
Eesti valitsus nimetas peaminister Juhan Partsi ettepanekul Kallase volinikukandidaadiks 15. jaanuaril. Mehe NLKP-minevik ei olnud mitu nädalat kellelegi probleem, enne kui üks kahest pidevalt Euroopa Liidu uudiseid jälgivast ingliskeelsest netiportaalist EurActiv.com avaldas uudise, et üks suurimaid europarlamendi fraktsioone - Euroopa Rahvapartei (EPP) kavatseb üles kutsuda mitte toetama endisi komparteilasi kõrgetes euroametites, ning ainsa konkreetse näitena esitas Kallase.
Tegemist oli 5. veebruaril Brüsselis kogunenud Euroopa Rahvapartei kongressi ettevalmistustega. Üritusel osalesid ka Eestist kahe liikmespartei - Res Publica ning Isamaaliidu esindajad.
Kohal oli ka Res Publica peasekretär Ott Lumi, kes eitab kategooriliselt, et Res Publical võiks olla huvi nende oma peaministri esitatud kandidaati õõnestada.
"Kallas on muutunud Euroopa esikommunistiks," möönab ta. "Kes seda tegi, ei tea. Korra oleme ka üritanud uurida, aga kaugele ei ole jõudnud."
Lumi kinnitab Ekspressile, et tegelikkuses ei mainitud Kallase nime üritusel seoses kongressi vastava resolutsiooniga kordagi - isegi mitte redaktsioonikomisjonis, mis kaks ja pool tundi lihvis just resolutsiooni "Totalitaarse kommunismi hukkamõistmisest" sõnastust, mida ajakirjandus pidas Kallasele pandud pommiks.
Pigem olid selle dokumendi mootorid Saksa konservatiivid (CDU) ja Ungari omad (Fidesz), kes mõlemad näevad võimalust kasutada seda oma siseriiklikus europarlamendi valimiskampaanias ekskommunistide vastu.
Resolutsiooni punkt 10 kutsub üles Euroopa Liidu juhtkohtadele kandideerijaid avalikustama oma ametialast ning poliitilist tegevust endistes kommunistlikes riikides ning loobuma sinna pürgimast, kui kui nad on osalenud repressiivsete kommunistlike jõustruktuuride tegevuses või inimsusevastastes kuritegudes.
Kallast võiks see puudutada ainult juhul, kui tal oleks midagi väga olulist minevikust varjata. Sellest hoolimata püsib viide tema seosele komparteiga Euroopa ajakirjanduses visalt.
Esmaspäeval kirjutas üks maailma mõjukaimaid lehti The Financial Times: "On oht, et (volinike) kandidaatide saabumist Brüsselisse varjutab vaidlus, kas lubada ELi institutsioonidesse ametnikke, kellel oli oluline roll kommunistlikes surverežiimides endises Nõukogude blokis." Ja paar rida edasi: "Liituvate riikide esitatud kandidaatidest oli Eesti endine peaminister Siim Kallas pikka aega Nõukogude Liidu kompartei liige."
Teisipäeval teatas Briti eurolõimumeelne The Guardian, et Euroopa Komisjon ei kavanda kommunistliku mineviku pärast nõiajahti, kuid lisas: "Siim Kallast, endist Eesti peaministrit on rünnatud tema komparteisse kuulumise pärast Nõukogude perioodi viimastel aastatel. Europarlamendi parempoolsed liikmed on hoiatanud, et ta võidakse aprillis toimuval arutelul mitte kinnitada."
Ka Vene agentuur RIA-Novosti korjas teema üles looga: "Eesti eurovoliniku kandidatuuri kinnitamisel europarlamendis võivad tekkida raskused", mis viidatab "vaatlejate seisukohale", et raskused on seotud NLKP liikmeks olekuga 1972-1990. Üksnes Hiina Rahvavabariigi agentuur Xinhua teatab uute volinike esitamisest ilma kommunismiprobleemi mainimata.
Rootsi ajaleht Göteborgs-Posten avaldas läinud reedel Rootsi konservatiivide (Moderaadid) juhi Fredrik Reinfeldti seisukoha: "Pole vastuvõetav, et võidakse olla kommunist ja siis end muuta." Lehe hinnangul võib just Kallas oma nõukogudeaegse eduka karjääriga sattuda EPP sihikule.
Moderaatide endine saadik Rootsi Riksdagis Peeter Luksep ütleb Ekspressile: "Ei usu, et just Kallasel on Euroopas seda imagot. Poola president Kwasniewskil on märksa sügavam kommunistlik minevik."
Mees nomenklatuurist
Kallase kuulumine komparteisse pole olnud Eestis laiem kõneaine isegi valimiskampaaniate üleüldise ründetegevuse ajal, kuid on olnud sellele vaatamata üldteada. Eriline saladus pole ka see, et Rahva Hääle asetoimetaja koht tähendas Karl Vaino aja ENSVs kohta kommunistlikus nomenklatuuris.
Kallasest on 2001. aastal ilmunud ka biograafia, ajakirjanik Ester Šanki raamat "Peategelane". Seal ütleb Kallas oma komparteisse kuulumise kohta: "Pole ehk tõepoolest hea fakt minu elust, aga see on kõigest üks fakt. Peale selle on veel hulk muid. Paneme need kõik ritta ja võrdleme: ühel pool inimene, kes nõukogude ajal kõigest niisugusest kõrvale hoidis, aga on muidu rumal ja koostöövõimetu, ja teine, kelle ainus miinus on komparteisse kuulumine. Kumb siis sõelale jääb?"
Samas raamatus teisal tunnistab Kallas, et tahtis juba hoiukassade juhina kompartei tippnomenklatuuri pääseda, sest see andnuks suurema tegevusvabaduse. Kui ta selle 1986. aastal ka saavutas, algas juba järgmisel aastal Eesti ajakirjanduses "sula" ja kirjutamine hakkas kiiresti muutuma üha vabamaks, mis hakkas üha enam sellesama nomenklatuuri võimu murendama.
Üks kõrge Eesti riigiametnik on seisukohal, et kui Kallas ei või omaaegse komparteisse kuulumise pärast olla Euroopa Komisjoni volinik, siis peaks see tähendama, et ka Eesti ei saa kuuluda Euroopa Liitu. Loogika on selles, et kuna Kallas on olnud Eesti peaminister ja muudes kõrgetes ametites, ei vastaks Eesti seega kõige elementaarsemale ELi liikmeksoleku eeldusele - Euroopa Liidu nn Kopenhaageni kriteeriumidele. Need nõuavad muu hulgas demokraatiat, mis ei sobi kokku totalitaarrežiimide heaks töötamisega.
Siim Kallase tegevus nõukogude ajal
* 1972 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala cum laude. Astus NLKP liikmeks.
* 1975 aastani õppis TRÜ aspirantuuris (midagi tänapäevase magistratuuri sarnast).
* 1975-1979 ENSV rahandusministeeriumi spetsialist
* 1979-1986 Hoiukassade peavalitsuse juhataja
* 1986-1989 EKP Keskkomitee häälekandja, ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja
* Avaldas 1987. aasta septembris koos Edgar Savisaare, Tiit Made ja Mikk Titmaga Tartu lehes Edasi nn IME-ettepaneku.
* 1989-1991 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees. Lahkus NLKPst 1990. aastal.
* NSV Liidu rahvasaadik 1989-1991
Allikas: Riigikogu, Reformierakond.
Kallas: ma polnud ainus
Siim Kallase esmaspäevane selgitus Läti ajakirjanikele, kes uurisid, kas ta on europarlamendis valmis vastama küsimustele kommunistlikust minevikust:
“Olen valmis neile küsimustele vastama. Ajal, kui olin kommunistliku partei liige, oli minu kõrgeim ametipost meie peamise ajalehe peatoimetaja asetäitja.
Minu panus komparteis oli allkiri olulisel dokumendil, mida peetakse üheks Eesti iseseisvusvõitluse alguspunktiks (Kallas kirjutas ühena neljast alla ettepanekule Eesti NSV üleviimisest täielikule isemajandamisele, mis ilmus Edasis 26. septembril 1987 – toim), sellepärast tunnen end vastutavana ka Nõukogude Liidu lagundamise eest, kus minul on üks väike osa. See oli minu tegevus kommunistlikus parteis.
Teiseks, ma pole ainus – ka mõned teised volinikukandidaadid on olnud kommunistliku partei liikmed. Kolmandaks, loomulikult inimolend on üks ja kui minu ainus viga on nõukogude ajalehes peatoimetaja asetäitjaks olemine, siis sellel on volinikukohaga üpris vähe tegemist. Kuid pärast seda ma olen olnud peaminister, välisminister, rahandusminister, parlamendi liige, keskpanga president. Kes tahab neid kaaluda, siis kaalume.
Loomulikult ma toetan kommunismi hukkamõistmist. Selleks on ajaloolised tõendid. Režiim oli õudne, ent üksikute inimeste puhul on see märksa keerulisem.”
Allikas: Diena
