“Karu süda” Venemaal kriitikatules
Pühapäeval lõppenud 24. Moskva filmifestivalil, kus Kuldse Georgi sai
Itaalia vendade Tavianide traditsiooniline ekraniseering ”Ülestõusmine” Lev
Tolstoi põhjal ja parima režii auhinna meilgi tuttava Vladimir Rogožkini (”Jaht
vene moodi”) ”Kägu”, osales võistlusel ka meie ”Karu süda”.
Kriitikute
vastukajad olid napid ja mitte eriti vaimustatud. Võrguleht gazeta.ru: ” ”Karu
süda”, mille näitlejad 11 rahvusest ja osaleb kolmemeetrine karu, jätab
vaatamata põrutavale populaarsusele Eestis (seda on näinud ligi 24 000
vaatajat, samal ajal kui keskmine rahvusfilmide vaatajaskond Eestis on
3000-5000 inimest), kummalise mulje. Kuni režissöör Arvo Iho naudib neitsiliku
taiga ilu ja asetab näitleja Rain Simmuli ohtlikku partnerlusse karuga, on kõik
kena: tunda on režissööri siirast vaimustumist metsade, põldude ja järvede
hiiglaslikest avarustest. Ent niipea, kui ta laskub müstikasse ja inimhinge
tumedate algete demonstreerimisse, tekib ilmne ülepakkumine. /.../ Süžee hakkab
tegema haake salapärastel radadel, alateadvuse tihnikus, ebaselges
mütoloogilises ja folkloorses avaruses ja läheb seal lõplikult kaduma. Millega
nii segased keerdkäigud Eesti vaatajat vapustasid, teab üksnes
jumal.
Izvestija hinnang kattub: ”Film viskub kord ”Kubani kasakate”
lilleliste rätikute etnograafilisse olukirjeldusse ja baltlaste paganlike
pidude nõiduslikesse rituaalidesse, kord filosoofilisse trillerisse (kaasa
arvatud vestlused ”teise minaga”, kangelase sisemise saatjaga saatusteel), kord
romantilisse süiti, täis sahinaid, laineid ja loojumisi, kord hästi tehtud
telesaatesse ”Loomade elu”, kus esineb väga hea karu Malõš, kellest finaaliks
võetakse välja tuksuv elav süda. Kangelane leiab õnne loodusest
rikkumatus kräämulises õrisevas olendis: Emily, kes talle lapse kingib, pole
keegi muu kui karu enda kehastus. Loodusega paganliku ühinemise idee hakkab
arthouse-kinos muutuma tüütavaks.
Utro.ru on leebem: ““Karu süda” on
kriitikute hinnagul Moskva konkursi kõige eksootilisem film. See on muinasjutt
tagasipöördumisest lätete juurde, kuivõrd eestlased seostavad endid hantide ja
mansidega, kes asustavad Venemaa Siberit. Film on täis mütoloogilisi stampe
Castaneda vaimus ja režissöör ei varja oma vaimustust šamanismi ja taiga
antropoloogia vastu, üles võttes hingestatud maastikke ja suundudes teadvuse
sügavustesse. Täiesti vaadatav film neile, kellele on lähedased etnograafilised
teemad.”
”Karu süda” on Eestis tänaseks kogunud 22 326 vaatajat. Uue
iseseisvusaja vaadatavaim eesti film on ”Lepatriinude jõulud” – 38 200
vaatajat. ”Minu Leninid” ja ”Ma olen väsinud vihkamast” kogusid 15 000 vaatajat
.