Mees varjust
Jaanus Reisner (31) kannab kullast mansetinööpe. Randmel sädeleb kullast kell. Päevasärgid soetab Inglismaalt.
Lips moodustab tema garderoobi lahutamatu osa.
Luksauto ostis eritellimusega. Selle täitmine nõudis neli kuud. Musta värvi ja halli sisustusega Mazda Xedos pandi kokku Jaapanis.
Omab Kolu mõisa Lääne-Virumaal.
Armastab magada keskpäevani. Mõtted liiguvad kõige paremini siis, kui väljas pimedaks tõmbub. Nordika Kindlustus palkas 90ndate keskel tema tarbeks koguni öösekretäri.
Isamaaliidu välissekretäri, juhatuse liikme ja noorteorganisatsiooni loojana võinuks noorhärra ammu riigikokku või mõnda tähtsasse riigiametisse pääseda. Kuid eelistab kogu oma glamuursuse juures varju jääda. Samamoodi nagu kardinal musketärijuttudes. Dumas’ sarja luges Reisner muuseas poisipõlves vähemalt kolm korda.
Tõusev poliitikatäht
Reisner ei kuulu Eesti pururikaste sekka nagu Endel Siff või Fjodor Berman, kuid ta on kindlustanud oma perele rahaliselt muretu tuleviku.
Viimase kahe aastaga maksis tagasi Esma-Auto aktsiate ostmiseks võetud pooleteise miljoni krooni suuruse laenu.
Reisner ei mäleta “aega, kus mul poleks raha olnud”.
Poiss kaotas isa kaheksa-aastaselt. Ta lõpetas kutsekooli (kiitusega). Oli praktikal Polümeeris. Õpingud TPIs ja Pedas jäid pooleli, kuid päästsid Vene kroonust.
Nüüd pole ülikoolist eriala hankimisel enam mõtet. Küll aga kuulas paar aastat filosoofialoenguid ja tudeerib hetkel sotsioloogiat.
Reisneri kiire tõus algas pärast parteisse astumist 1989.
“Jaanus oli tohutult varaküps,” märgib kauaaegne kolleeg Tiit Arge. “Ta oli enam-vähem samasugune nagu praegu – külm, kalkuleeriva mõistusega. Ainult kogemusi oli vähem. Suutis erinevalt paljudest i-le täpi panna ehk projekti algusest lõpuni läbi mõelda.”
Vennaspartei rahaga õppis Reisner aasta Norras. Kui ta naasis, kutsus Arge noorhärra appi partei rahaasju korraldama. Tandem viis erakonna 1992. aastal valimisvõidule. Kuid samal sügisel kaotasid mehed oma kohad.
Segased rahaasjad
Erakond lõhenes. Peasekretäriks sai Ivo Rull, Laari-vastase liini esindaja. See liin esitas süüdistusi ka Arge ja Reisneri vastu. Valimisreklaamid olnud liiga kallid. Telereklaam samuti. Mobiiltelefonide ostuarved puudusid. Tõestamist süüdistused ei leidnud. Ilmselt tekkis osa segadusest dollarites peetud raamatupidamisest. Partei sisekliima huvides oli aga meestel mõistlik kohtadest loobuda.
Arge jätkas riigikogus. Reisner teenis palka Eesti Talleksi omaniku Andres Sarri juures. Aitas müüa konteinereid Norrasse. Uuris kohalike vene ettevõtjate ja poliitikute meelsust.
Temast sai peaminister Mart Laari ustav, kuid märkamatu abiline, kes korraldas nii raamatu “Metsavennad” trükkimise kui ka parteisisese valimiskampaania.
Laari nimel ei põlanud Reisner isegi võltsimist. Lasi suvel 1994 vähemalt seitsmel äritegelasel kirjutada Isamaasse astumise avaldusele märksa varasema kuupäeva, et nood saaksid osaleda erakonna suurkogul. Tõi sinna üritusele veel sadakond inimest, kes muidu parteiüritustel ei osalenud. Laarile andsid teiste seas hääle Reisneri abikaasa, äi, ämm ja naiseõde.
Laar jäi parteis võimule.
Täna on Laar Reisneri poja ristiisa. Pered käisid sügisel koos Inglismaal puhkamas.
Nad elasid aastaid naabritena Keemia tänava nn turvamajas. Tegemist on hiigelsuure korteriga, mille Reisner lasi kaheks eraldi elamispinnaks ümber projekteerida.
“Vahel astub peaminister õhtul pärast tööd läbi ja teostab võetuse naabrimehe (st minu) viskireservis,” rääkis Reisner paar aastat tagasi. “Klaas viskit päeva lõpetuseks pole ju palju nõutud!”
Kui Laar ei saanud varasemate lubaduste tõttu avalikult toetada Peeter Tulviste pürgimist presidendiks, ajas asju Reisner, Noor-Isamaa asutaja.
Palgaks aktsiapakk
Raudtee erastanud BRSi seltskond arutas mullu koguni korraks, et äkki peaks Reisneri viieprotsendise osalusega kampa võtma. Tema kaasamine annaks nii vajaliku Laari toetuse...
Reisner ütleb aga, et “Mardil ei ole majandusasju – ta ei tegele börsispekulatsioonide ega muude äriasjadega”.
Ärisse sisenes Reisner 1995, kui Isamaaliit sai valimistel lakki ning Arge kaotas koha parlamendis.
Kuid erinevalt selle sarja eelmistest kangelastest, kütusesegajatest Priit Piilmannist ja Elar Sarapuust, kes riskisid rikkuse nimel oma eluga ja tegutsesid seaduste piirimail, ning Jüri Käost, kes pantis Norma erastamiseks kogu oma vara, said Arge ja Reisner jõukaks suuri riske võtmata.
Nende Toompealt saadud maine lubas minna kindlustusfirma Aeromet (nüüdse Nordika) omaniku Peter Sedini jutule, küsida tegevjuhtide kohta ja firma aktsiaid. Kaheleheküljelises kirjalikus lepingus lubas Sedin, et hea töö eest saab kumbki 7,5 protsenti aktsiatest.
Esimese asjana palkasid nad eestikeelse sekretäri.
Reisner töötas õhtuti-öösiti välja tegevuskavasid, Arge viis need järgmisel päeval ellu.
Sedini plaanid nägid ette RAS Eesti Kindlustuse erastamist. “Aeromet on korras firma,” kinnitas venelane. Reisner-Arge tegid aga talle kähku selgeks, et erastamine tasub unustada, tore, kui Aerometi järjele saaks.
Vähem kui aasta pärast olid meestel aktsiad käes. Talse hiilgeaegadel rehkendas Reisner oma osa väärtuseks 30–40 miljonit krooni.
Nordika olukord läks jamaks Maapanga aktsiate ostmisega.
Reisner pääses sellest puhtalt. Esines küll aeg-ajalt panga üritustel, kuid mitte pankrotimeistri, vaid õnnetu suuromaniku esindajana.
See oli Nordikale närviline ja kiire aeg. Öise eluviisiga Reisneit hakati tüütama varahommikuti. Oli loomulik, et peagi naasis ta poliitikasse. Tegi kihutustööd, mis viis Laar tagasi erakonna esimeheks ja peaministriks.
Juunis 1999 sai Esma Auto õiguse müüa 85 Mazdat politseiautodeks. Mõni kuu varem oli Reisnerist saanud selle firma nõukogu liige. Sügisel ostis ta seal 49protsendise osaluse – aktsiate endine omanik läks pankrotti.
Viimase kahe aastaga teenis Esma Auto ligi kaks miljonit krooni kasumit. Pole palju. Ent firma elas üle müügimeeste jooksmise konkurendi juurde ning investeeris kõvasti.
Kasvu loodetakse 20 miljonit krooni maksvast müügihallist, mis kerkib tänavu suvel magusasse kohta, Rocca al Mare tivoli ette.
Parteilased, peljake!
“Suur hilineja, talutavalt laisk, paindlik läbirääkija. Mitmed Jaanuse sõbrad ja tuttavad on soetanud endale Mazda. Ka poliitikud, ja mitte ainult Isamaast.” Seda räägib autoäri kompanjon Ralf Õng.
“Norivalt täpne. Tahtis sagedasti infot saada. Kui asi huvitab, on väga põhjalik.” Peeter-Eerik Ots, kel oli Reisneriga ühine suhtekorraldusäri.
“Hindan tema puhul võimet mitte kunagi ärrituda. Samuti oskust väikestest asjadest rõõmu tunda. Ostis suvel Räpina raamatupoest 16 krooni maksva õlgkübara ja oli terve päeva õnnelik.” Sekretär Kristina Märtin.
“Mulle tundub, et ta on aus inimene.” Parteikaaslane Jüri Mõis.
Ent Reisner oli osanik ja hiljem laenas raha kirjastusele, kus endine parlamendiliige Aivar Kala jäi sadadele ettetellijatele võlgu. Enamik laene on tagasi saamata.
Oli nõukogu liige Rapla puidufirmas, mis ei tasunud liisingumakse, saatis raamatupidamise kuu peale ning läks pankrotti.
Püüdis tasku pista Tallinna Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi (MÕPI) kivimajaga Põhja puiesteel. Nii usub MÕPI esinaine, samuti Isamaaliitu kuuluv Tiiu Hints. Reisner arvab aga, et sattus aferistide punti.
Kool ostis maja Eesti Energialt, mille nõukogusse kuulub Reisner. Hints palus abi. Reisner hakkaski pangaga asju ajama. Edasi läks jamaks. Hints väidab, et Reisner tuli välja ideega kirjutada maja OÜ Sinclair nimele, mille üks osanikke ise oli. Reisner ütleb, et maja tahtis kantida hoopis Hints, kes oli samuti Sinclairi osanik. Kumb neist räägib tõtt, kumb neist valetab?
Majaasi jäi vinduma. Ja Hints kaotas ... koolitusloa. Lubasid väljastas haridusministeerium, mida kamandas Tõnis Lukas, Reisneri hea tuttav...
Kõige rohkem tasub aga Reisnerit karta parteikaaslastel. Noorhärra on aastatega saavutanud nii suure autoriteedi, et mõjutab häälekokkulepete abil erakonna juhatuse valimisi. On ilmselge, et tal on oluline sõna ka järgmise valimisnimekirja koostamisel.
See on Reisnerile omane: tegutseda vaikselt, jälgi jätmata, mitmel rindel korraga.
