Tõlgete puhul (mitte frankofiilile) loomupäraselt segava faktorina tunduvad spetsiaalsed kohad ja nimed  Gavalda lugudes ei häiri. Kogu süsteem peaks oma lihtsuses ja teravas muheduses olema arusaadav nii iiri vanamehele kui kreeka neiule. See raamat teeb prantslased huvitavamaks, kui nad siiani on olnud.

Gavalda kompab kapitalistliku maailma nõrkusi läbi kehastumuste. Olles kord naine, kord mees. Kord jõukas, kord mitte. Õhku jääb küsimus - kas elu saab täiuslik olla? Ei tea.

Kummardus Mariliin Vasseninile kauni tõlketöö eest. Ma tahan, et see raamat kirjandusesõpra kusagil ootaks!