Artikkel ilmus esmakordselt 14. augustil 2002 Eesti Ekspressis.
Suvi 1992. Kanadast pärit investeerimispankur Markus Pedriks, kelle spetsialiteet on telekommunikatsioon, külastab esmakordselt oma esiisade maad Eestit.
Ta käib Saaremaal ja juhtub rannas rääkima ühe kohaliku mehega, kes ütleb muuseas, et "meil on siin ka üks hull, kes telekommunikatsiooni teeb".
Hull on Tõnis Palts, Saare Kaluri raadiotöökoja ja sideosakonna endine juhataja.
Kalurikolhoos on vene ajal päris äge töökoht, sest annab võimaluse välismaal käia. Palts putitab kalalaevu nii Kanaari saartel kui Angoolas.
Ent kui mees tahab 1987. aastal oma osakonnast iseseisva väikeettevõtte teha, ütlevad ülemused kindla "ei". Ei saa sa kähku rikkaks midagi!
Palts moodustab seepeale kooperatiivi Levi, mis teeb montaaitöid Kuressaare telefonivõrgule. Samal ajal on ta kohaliku sidejaoskonna varustusosakonna juhataja.
On laulva revolutsiooni, suhkruvati ja satelliittelevisiooni aeg. Paltsi ülemusel Raul Pikkanil tekib idee ehitada kogu linna kattev kaabeltelevisioonivõrk. Insener Palts viib plaani ellu.
Palts tahab samasuguse võrgu rajada ka teistesse Eesti linnadesse. Ta teeb seda aga mitte enam riikliku väikeettevõtte, vaid erakooperatiivi Levi kaudu, mis muutub hiljem samanimeliseks aktsiaseltsiks.
Paltsi äripartneriks on Toomas Peek, hea sõber juba aastast 1971.
Nad kohtusid esmakordselt TPIsse sisse astudes. Peegil on hästi meeles, kuidas punast kampsunit kandnud Palts istus enne esimesse auditooriumisse sisenemist aknalaual, kõlgutas jalgu ning teatas enesekindlalt, et peab kiitusega lõpetama, sest tema isa lõpetas ülikooli iitusega.
Palts saigi raadioinseneriks cum laude. "Meie kursusel oli mitu sellist tegelast, kellele loodus oli andnud hoopis helgema pea," ütleb Peek. "Palts sai kõik õudsa tööga. Mõni mandrimees oleks selle kätte ära surnud."
Peek ja Palts ehitavad kaabel-tv võrke. Loovad Riigikogule esimese elektroonilise hääletussüsteemi ja müüvad hiljem samasuguse Moldaavia parlamendile.
Rublaaja lõpp on jube...
