Digi-TVd tahab kaablisse juhtida neli firmat

Eesti kaabel-TV pakkujad on üksteise võidu käivitamas digitaalset edastust, mis tähendab harjunust selgemat pilti ja rohkem mugavusi.

Kõigepealt puudutab see ootuspäraselt Tallinna ja lähiümbrust. TV-pildi edastamise aastakümneid vana analoogtehnika asendub digitaalsega. Ekraanipilt pannakse edaspidi kokku ühtedest ja nullidest.

Oma plaanidest digikaabli asjus on teatanud neli firmat: Starman, Elion, STV ja Norby Telecom.

Stardipauk

Neist kahel: STV-l ja Elionil teenus juba töötab. STV digitaalkanalite paketti saab tellida igal pool pealinnas, kuhu varem on jõudnud firma analoogpilt. See lõbu maksab 150 krooni kuus.

"Jõudsime esimesena, kuna hakkasime digitaalse edastusega katsetama juba nelja aasta eest," kinnitab STV asepresident Raivo Mihkelsoo.

Teine praeguseks alustanu, Elion on kogu kaabeltelevisiooni valdkonnas täielik uustulnuk. "Sellega tegelemine oli meile varem keelatud," toob põhjuseks Elioni toodete ja teenuste direktor Margus Kurm.

Samas pole Elionil kaasa lohisemas vana analoogtehnoloogiat. Firma telepilt levib esialgu vähestes uutes kortermajades Harjumaal, kuid Kurmi sõnul on tahtmine kiiresti laieneda suur. Selleks võetakse kasutusele olemasolev ADSL internetivõrk. Aastaks 2010. peaks olema Elioni digipildi vaatamise võimalus pooltel Eesti peredel. 40 kanaliga paketi vaatamise eest küsib Elion praegu 75 krooni kuus.

Hiljuti Tele2 võrgud alla neelanud Starmanil töötab digikaabel hetkel veel üksnes katseliselt omaenda kontoris, kuid firma lubab, et tuleb avalikult teenusega välja üpris pea, veel tänavu sügisel. "Alustame levialaga umbes 160 000 kodu ehk 400 000 inimest," kinnitab Starmani turundusdirektor Henri Treude. Tema sõnul hakkab liitumine digikaabli teenusega olema tasuta.

Norby Telecom OÜ on ka lubanud digi-TV teenust oma võrkudes pakkuda, kuid lähemalt uurides selgub, et lähiajal see veel ei juhtu. Ka konkreetset käivitamisaega firma välja ei luba, ehkki möönab, et firmasiseeid katsetusi on juba tehtud.

Norby juhatuse liige Marek Puidak ütleb, et hetkel on DigiTVst rääkimisel pigem huvi äratamise ja promo mõte, kuna vastav tehnoloogia küpseb kasutuskõlblikuks lähema paari aastaga. "Standardid ei ole välja kujunenud. Praktilist väärtust hakkab asi omama vast 2007. aastal."

Digi-kaabeltelevisiooni ei tohiks ajada segamini riiklike plaanidega digi-TV käivitamisest eetri kaudu. Umbes 2012. aastaks peaks ka Eesti telemastidest läbi õhu kodusesse antenni jõudev pilt muutuma digitaalseks.

Vastavad plaanid aga käivituvad visalt. Eesti telekanalid ETV, Kanal2, TV3 ei näe erilist mõtet kiirustada ja maksta ülekandefirmale Levira oma signaalide uudsel kujul kodudesse viimise eest palju raha. Levira katkestas 2005. aasta algul ETV pildi digitaalse edastamise, mis juba katseliselt oli toiminud.

Kaabeltelevisioonifirmadega on teine asi. Neile telekanalid pildi vahendamise eest maksma ei pea. Tavaliselt tasuvad hoopis operaatorid kanalitele õiguse eest nende pilti näidata. Kaablioperaatorite vahel valitseb ka selge konkurents, st igal firmal on tahtmine näidata, et nende pilt on teistest ilusam. Levira on aga poolriiklik monopol.

Miks digiTVd vaja on

Firmade jaoks avab digitaalne kaabelTV uusi võimalusi klientidelt raha kasseerida, tarbija jaoks on uue tehnoloogia väärtus eelkõige paremas telepildi kvaliteedis. Tegu on sama tüüpi muudatusega, mis on toimunud kodukinos üleminekul VHS videokassettidelt parema kvaliteediga DVD filmidele. Võrreldes muu läänemaailmaga on seegi Eestis toimunud teosammul. USAs on esimesed kaupluseketid juba teatanud VHSi müügi lõpetamisest, Prantsusmaal oli juba mitme aasta eest poodides valdav DVD, Eestis on VHS taandumise märgid ilmnenud alles tänavu.

Samuti nagu DVD plaatidelt filme vaadates, pakub ka digi-TV tehnilist võimalust lisada pildile erinevaid subtiitreid või valida helikanaleid. Raivo Mihkelsoo STVst toob näiteks, et Euronewsi kanalil on tegelikult kuus erinevates keeltes heli, analoogtelevisioon aga pakub võimalust valida vaid kahe vahel. Selleks, et edastada tavatehnoloogiaga lisaks inglise ja vene keelele ka prantsuse ja saksa keelt, tuleb sama kanalit vanamoodi teist korda teisele sagedusele mahutada. DigiTV puhul sellised jamad kaovad.

Henri Treude Starmanist lisab näiteid digikaabelTV eelistest analoogTV ees: elektrooniline telekava, lemmikkanalite grupeerimise võimalus, telerile ligipääsu piiramise võimalus lastele kanaliti, kellaajati vms, tellimisvideo st filmide oma telerisse tellimise võimalus, mis sarnaneb hotellides nähtuga.

Starmani elektrooniline telekava on proovimisel üpris muljetavaldav. Näiteks saab otsida sealt märksõna järgi huvitavaid saateid, ning neid "reserveerida" st. näiteks igal õhtul kell 9 lülitab televiisor end AK peale. Samuti on iga saate puhul näha, kui palju aega on algusest möödunud ja palju jääb lõpuni.

Karp teleri kõrval

Tarbijale nähtavaim erisus tavalise kaabeltelevisiooniga, mille juhtmeots lihtsalt antennipistikusse torgatakse, on uue kastikese ilmumine teleri juurde. See nn Set-Top-Box (STB) või eestlasele suupärasemalt digiboks muundab saabuva signaali tavalisele telerile arusaadavaks ja on kohaks, kus vahetatakse kanaleid.

See kast on digiTV vaatamiseks vältimatu. Hinnad algavad umbes 1500 kroonist ning võivad olla ka märksa kõrgemad, olenevalt lisavõimalustest.

Enamasti on boksidel ka kaardipesad, st saab sisestada kiipkaarte, mis on vajalikud krüpteeritud teleprogrammide avamiseks. Operaator võib ka kõik kanalid krüpteerida ja anda koos lepingu sõlmimisega vaatamiseks kaardi - Eesti firmad ilmselt seda teed lähevadki.

Starman lubab, et digiboks antakse digiTV tarbijale tasuta kasutamiseks nii kauaks, kui vaataja on firma teenuse klient. Elion leiab, et mõistlikum on kliendil see kast ise endale osta.

Luksuslikumad digiboksid sisaldavad ka videomaki sarnast funktsiooni, st neis peitub kõvaketas, mis laseb saateid digitaalkujul salvestada.

Viis korda selgem pilt

STV on katseliselt juba digiklientidele edastamas ka uues, HDTV standardis telepilti. See tähendab senisest neli-viis korda suuremat pildi resolutsiooni, kuid samas vajadust kasutada vastavat tuge omavaid telereid ja digibokse. Eesti operaatorid kinnitavad selle vastu oma huvi, ent tõdevad, et asi on täpsemate plaanide tegemiseks veel väga algusjärgus.

Margus Kurm Elionist ütleb, et HDTV arengu poolest on Põhja-Ameerika riigid Euroopast ees. "Seal on juba vähemalt kümned programmid nii satelliidilt kui ka kaablist HDTVna nähtavad. Samuti on seadmete valik suurem."

Euroopas on 2004 aasta algusest testitud üleeuroopalist HDTV kanalit Euro1080, mille eestvedajaks on Belgia firma Alfacom. Erakliendid saavad selle vaatamiseks osta vaatajakaardi, mille hind on koos käibemaksuga 200€ ja kehtib kuni 2010. aasta lõpuni.  

Mõned sisutootjad firmad nt Pro7, Premiere on Euroopas alustanud HDTV katsesaateid, ent need on orienteerunud mängufilmide ja spordisaadete edastamisele ja Eestis nende kanalite vaatamisõigust saada võimalik ei ole.

Henri Treude Starmanist: "Praegu ei ostaks keegi HDTV telereid, kuna pole saateid ja saateid ei edastata, kuna telerid pole levinud. Tüüpiline muna-kana probleem."

Ta lubab: "Niipea kui näeme HDTV populaarsuse tõusu Euroopas ja majandusliku tasuvuse algeid Eestis, alustame ka meie sellega." 

Digitaalse kaabelTV arendajaid Eestis

* STV: Teenus käivitunud. Leviala hetkel Tallinn, Saha-Loo, Maardu. TV kanalite arv 40, aasta lõpuks lubab 70 kanalit. Kuumaks 150 krooni.

* Elion: Teenus käivitunud vähestes uutes kortermajades Harjumaal, laiemalt käivitub 2006. aastal. TV kanalite arv 40. Kuumaks 75 krooni.

* Starman: Käivitab sügisel 2005, esialgu Tallinnas ja lähiümbruses. TV kanalite arv 80. Kuumaks "saab olema konkurentsivõimeline."

* Norby: Lubab DigiTVd tulevikus. Käivitamise aeg paika panemata "seoses tehnoloogiliste lahenduste pooliku staadiumiga."

Allikas: ettevõtted