Jäno-Juss läts võrokeelitses*
Ei, see pole ainult Vana-Võrumaa mudilaste privileeg, kui nad saavad vaadata multikaid (multikaq) oma vanaema-vanaisa keeles. Sellest, kuidas "Jänku-Juss om tandsulõvi", "Juss om päkäts", "Jussi vahtsõ aasta plaaniq" või "Jussi triik mõssu" või hoopis "tege filmi"...
Kõik sai alguse sellest, et populaarsel lastele mõeldud saidil Lastekas.ee tegutseb juba mõnda aega selline tegelane nagu Jänku-Juss. Tema tegemistest on nüüdseks üleval sadakond väikest lugu, igal kolmapäeval, teavad paadunud Lasteka-fännid oodata, tuleb välja uus multifilm.
Möödunud aasta detsembris ilmus aga traditsioonilise eestikeelse versiooni kõrvale sinna korraga - !? - võrukeelne.
Kuna Võru- ja Põlvamaal on veel olemas koole - ehkki pealinna ja Tartu poolt vaadatuna võib see tunduda üsna uskumatu -, kus algklassilapsed klassitäite kaupa võru keelt õpivad, siis populariseerib säärane moodsa ajastu tegelaste ja vanade traditsioonide sümbioos keelt eelkõige nende hulgas.
Aga sugugi mitte ainult.
Neis koolides õpivad valikainena või ringitunnina võru keelt nii need koolijütsid, kelle kodudes juba ollakse harjunud võru keeles rääkima, kui ka sisserändajate lapsed, kelle kodukeel on eesti keel. Õpetajatele võib selle kireva taustaga mudilasmassi ühele lainele saamine vahel omajagu peavalu valmistada, küll aga hõlbustab seda nüüd Jänku-Juss oma seiklustega.
Kindel on, et igal kolmapäeval kogunevad osa Võru- ja Põlvamaa koolide jütsid arvutiklassi nagu üks mees ning naelutavad õhinal oma pilgud sinisele ekraanile: uus Jänku-Jussi seeria!
Kuidas see kõik Lastekas.ee küljele saab? Ja tõlgitud?
Väga lihtsalt. Lastekas.ee tegijad mõtlevad välja Jussi multika järjekordse stsenaariumi. Sellest valmib eestikeelne versioon, mis omakorda lähetatakse Võru Instituuti, kus edasi tegelevad sellega juba spetsialistid. Triinu Ojar on selle naisterahva nimi, kelle abiga Jänku-Juss võru keelt üldse "kõnõlõma nakas", kui nii võib öelda. Tema vastutab Jänku-Jussi edenemise eest selles vallas siiamaani.
Multika teeb ehedamaks ning mudilaste seas veelgi menukamaks asjaolu, et needsamad Võru- ja Põlvamaa jütsid ise loevadki multika osad sisse.
Iga uue seeriaga läheb Ojar ühte konkreetsesse võru keelt õpetavasse kooli.
"Sisselugemise protsess on väga lõbus," kirjeldab Ojar. Tavaliselt loeb ta väiksematele lastele lause ette (andes nii kätte ka õige intonatsiooni) ja lapsed loevad selle omakorda tema järgi linti. "Nii on lihtsam kui siis, kui nad ise loeksid." Ja kui natuke komistatakse, mis siis sellest.
Ja kui nüüd mõni neist mudilastest on oma hääle multikategelasele kinkinud, ei oota valmis seeriat õhinaga mitte ainult tema ise, vaid ka õde ja vend, ema ja isa, vanaema-vanaisa, terve suguvõsa... Nende seas on juba kindlasti ka inimesi, kes võru keelt (enam) ei räägi.
Iga valminud võrukeelne Jussi osa "äratab üles" ka Võru Instituudi seltskonna. "Terve kontor koguneb vaatama, kui jä rjekordne osa valmis. Endal ka vahva!" rõõmustab Ojar.
Muidugi on juhtunud, et läheb natuke kiireks - eks siis, mis seal salata, tuleb appi võtta Instituudi töötajate enda lapsed, räägib Ojar.
Lastekas.ee'st öeldakse, et päevas vaadatakse võrukeelseid multikaid umbes 2000 korda. Nädalavahetustel, kui emad-isad kodus ning Lasteka külastajaid rohkem, pälvitakse tähelepanu veel enam.
Ojar: "Vahel ma mõtlen neid multikaid vaadates, et mõnikord lähme täiskasvanutena jube tõsiseks kätte. Aga multikate tegemine tuletab meelde, et maailm on ikka palju lõbusam."
* Võru keeles: "Jänku-Juss läks võrukeelseks". Esialgu kasutavad tõlkijad Jänku-Jussi nime, ehkki võru keelde ümber panduna oleks Jänku-Jussi nimi Jäno-Juss.
