25.01.2008, 00:00
Tõnu Õnnepalu "'Flandria päevik"'
Varrak, 2007;340 lk
Head raamatud sünnivad valust; vaimsest, ja isegi füüsilisest
vajadusest midagi lugejaga jagada. “Flandria päevikus” on valu
ja vajadust väga vähe, peaaegu polegi teisi. Autor sai stipendiumi
Belgia loomemajja ja siin ta siis nüüd on – suhtleb
igavavõitu kaas-stipendiaatidega, raporteerib, et sajab vihma või
internet läks ära, sõidab rattaga mööda aedlinnakese
asfaltteid ja tõdeb, et Eestis on rohkem metsa ja vähem inimesi (oh
üllatust!). Suured narratiivid on turvaliselt kaugel. Isegi sattudes
pöögisalusse või Siim Kallasega restorani, ei juhtu midagi
metsikut.
“Flandria päevik” on laialivalguv
heietamine, ehkki äärmiselt võluvas eesti keeles ja
nauditavalt nostalgilises meeleolus. (“Kas me ei ela juba üsna
üleni järeleaimatud, võltsis kultuuris, kus ainult varemloodu
veel kehastab mingit väärtust ja väärikust?” [lk 14])
Teravaim, ergo põnevaim on mõttearendus heaolu piiridest –
lk 150–159: “Supermarket on meie sõltuvuse ülim
sümbol [–] Jah, ta toidab meid, ta lubab meil “valida”,
lausa lõputult. Aga valida etteantud asjade vahel. Kõik on
valmis. Söö ja sure.”
Põimuvad leplikkus ja
iroonia, kosmopoliitsus ja koduigatsus – kuid mida pole, on särts
– mingigi õnne- või vihapurse, kahetsus või kirg.
Mind ei huvita kirjaniku naabermaja värv või see, et ta luges
hommikul delfit. Kas Õnnepalu julgeb (teda) tõeliselt liigutavaid
teemasid katsuda vaid Anton Nigovi varjunime taha peitudes?
Stiili
voolavus ja autori haritus aitavad varjata, kuivõrd punnitatud see
raamat on: viie essee jagu materjali on venitatud üle kolmesaja
leheküljeliseks.
Kui halb kirjanik blogib või
grafomaaniaga flirdib, ei ole sest kahju: las vaeseke rahuldab end, tal pole,
mida raisata; ent kui hea kirjanik toodab tühja, on kurb... Teises
šriftis kirjutatud “13. sajandi munga” tekst on “Roosi
nime” kuiv kaja. Selle asemel oleks võinud olla kirjeldused
Kolmandast maailmasõjast vms, siis oleks teos omandanud
apokalüptilise mõõtme – umbes nagu Victor Klempereri
argipäevik on põnev lugemine seetõttu, et ta on juut
natsi-Saksamaal. Seda teades on isegi tema naabermaja värv huvitav.