Eesti Ekspress 1.veebruar 2007
Türkmenbashi abikaasa pärit Eestist?
Hiljuti surnud Turkmeenia presidendi Saparmurad
"Türkmenbashi" Nijazovi esimene abikaasa
Muza pärineb Eestist, kirjutab ajaleht Turkmenskaja
Iskra.
Ajalehe teatel sündis Muza Melnikova Eestis 10. juunil 1938.
aastal. Naise isa Aleksei oli rahvuselt venelane, ema aga
juuditar.
Eesti Ekspress palus Turkmeeniast tulnud uudist kontrollida
sugupuu-uurijal Fred Pussil, kes vaatas läbi
siseministeeriumi sünnikartoteegi. Tal ei õnnestunud leida
ühtki viidet, et enne Teist maailmasõda oleks Eestis sündinud
Aleksei Melnikovi nimelistel meestel tütreid.
"Kuna hetkel pole
kõik 1938 Eestis registreeritud sündide andmed veel
rahvastikuregistris, siis ei saa välistada, et Muza Eestis
sündis," kommenteerib Puss.
Kui Muza sündis
tõepoolest Eestis, siis on nii presidendi lesel kui ka poeg
Muradil ja tütar Irinal
sünnijärgne õigus Eesti kodakondsusele.
Prominendid annavad koolitunde
Programmi
Noored Kooli raames toimub 12.-16. veebruaril "Tagasi kooli!"
nädal, mille jooksul annavad koolitunde mitmed tuntud äri- ja
ühiskonnategelased eesotsas president Toomas H. Ilvesega.
"Ma nimetaksin seda reklaamnädalaks," sedastab sihtaustuse
Noored Kooli juht David Rebane, kelle sõnul ei anna
prominendid tundi just nimelt mitte eliitkoolides, vaid tavalistes
"numbrikoolides".
Tunniandjaid on kolmapäeva seisuga 23,
teiste seas suurärimehed Indrek Neivelt ja Hannes
Tamjärv, pangategelased Priit Põldoja ja
Helo Meigas, suhtekorraldaja Daniel Vaarik
ning audiitor Urmas Kaarlep, muusikajuht Aivar
Mäe ja teadlane Aleksei Turovski.
Sotsid postitasid reklaami võõra raha
eest
Sotsiaaldemokraadid tegid valimisreklaami
võõrast eelarvest, andes ümbrikud erakonda tutvustavate
materjalidega postitamiseks Riigikogu kantseleile.
Erakonna
pressiesindaja Piret Pert tunnistas, et saatis mitmeid
ümbrikke Riigikogu kulul. "Jaa, ma saatsin teistele ka neid materjale
Riigikogust, sest ma töötan seal." Pert ütles, et ta ei
mõelnud postitamise ajal, et teeb seda riigi kulul. "Tõesti
oleks kena olnud saata need kirjad läbi teise kontori."
Postitatud reklaampaketis olid sotsiaaldemokraatide ajaleht, reklaamvihik,
laserplaat valimisprogrammiga ja peotäis lahtisi lehti
valimishüüatustega.
Poolteist nädalat enne 2005. aasta
kohalike omavalitsuste valimisi saatis keskerakondlane ja Tallinna volikogu
esimees Toomas Vitsut Tallinna volikogu kantselei kulul
valimisreklaame oma erakonnakaaslastele. Vitsut lasi kirjade saatmiseks kulunud
summa 1676 krooni ja 40 senti tagantjärele palgast kinni pidada.
Harju tänava liuväli häirib naabrit
Detsembris Tallinna südames avatud liuväli on muutnud kahe
meetri kaugusel elava Tiina Võsu elu põrguks.
"Kui päevast päeva on sajad uisutajad praktiliselt sinu kodus
käratsemas, põmm ja põmm vastu rinnatist sõitmas,
pluss muusika, pluss jäälihvimise traktor iga kahe tunni tagant - see
ei ole enam kodu moodi," kirjeldab Tiina Võsu oma elutingimusi, mis
on jõuludest saati täielikult muutunud.
Kui naine ostis neli
aastat tagasi korteri Rüütli tänaval, kehtis veel Harju
tänavale koostatud Irina Raua pla
neering, mis nägi ette Harju tänava frondi täis ehitamist.
Võsu koduaknad oleksid sel juhul avanenud avarasse siseõue ning
täitunud oleks tema unistus elada vaikses kesklinnas.
Möödunud suvel, kui algas palavikuline Harju tänava varemete
haljasalastamine, koputasid Tiina uksele kõrged külalised:
linnaarhitekt Ülle Grishakov ja abilinnapea Olga
Sõtnik. Tutvustati haljastuse plaani, näidati näpuga,
et kohviku terrass on uisuala. Ja kõik see jutt tundus igati tore. Tiina
aimas ohtu just sellesama muusika ja kohviku poolt, aga talle öeldi, et
tema ja linlaste puhketsooni vahele tulevad puud-põõsad, tuleb
kaitsev müür jne. "Vaatame, mis teha annab," öeldi
talle. Tiinal oli süda rahul ja ta andis planeeringule allkirja.
Traktorigaraažist, neljast käimlast ja pikast pingist otse tema koduakna
all ei rääkinud keegi. Ja sellest, et liuvälja piire venitatakse
mitu meetrit planeeritust majale ligemale.
Politsei
takistas sünnitusele sõitu
Sünnitajat haiglasse
sõidutanud mees sai kiiruseületamise eest krõbeda trahvi.
Väitele, et toimetatakse haiglasse sünnitajat, kärkis
politseikonstaabel vastu ja võttis juhi dokumendid patrullautosse kaasa.
Sünnitaja ning juht jäid autosse ootama. Paistis, et politseinikud ei
kiirustanud ja autojuht helistas päästeametisse. Ta kirjeldas
olukorda ja palus, et kiirabi sünnitajale maanteele järele tuleks.
Nüüd andsid politseinikud juhile autotuledega märku, et ta
patrullautosse tuleks. Mees läks ja palus, et ehk oleksid
politseiametnikud nõus ise sünnitaja haiglasse viima või
vähemalt teda eskortima, sest naise olukord oli raskenenud. Politseinikud
vastasid Raivole mõnitavalt, et teevad hoopis tema jalameheks.
Terje Aru värvivabrik pankrotis
Möödunud kolmapäeval tuvastas Tallinna
Ringkonnakohus, et aktsiaselts Ispel on tõepoolest pankrotti
läinud. Rohkem kui kolme kuu eest, 16. oktoobril 2006, oli Ispeli
pankrotis olevaks kuulutanud ka Harju Maakohus, kuid mõned firma
omanikest polnud taolise nägemusega nõus ja pöördusid
kõrgema kohtu poole.
AS Ispel jõudis oma lühikese, ent
kireva elu jooksul olla tegev värvi- ja lakitootmises, kuid mingi suur ja
oluline ettevõte see tosinale inimesele tööd andnud
aktsiaselts ei olnud. Põnevaks muudavad varalahkunud aktsiaseltsi
isikud, kes kuulusid selle juhatusse - ühelt poolt tuntud Ida-Virumaa
kriminaali Vassili Satšukiga seotud Sergei
Žigadlo, teisalt aga Terje Aru, kes ettevõtet
läbi oma tütrele kuuluva osaühingu Colour Group ka osaliselt
omas.
Nagu nähtub kohtudokumentidest, võlgneb AS Ispel Arule
830 185 krooni ja 23 senti, mille ettevõtja 2003. aasta 28. mail firmale
laenas. Vastavalt lepingule pidi AS Ispel hakkama 2005. aasta 1. jaanuaril
perenaisele raha tagasi maksma igakuiste 50 000krooniste summadena, tagastades
võla täielikult 1. juuniks 2006. Seda aga ei juhtunud.
Pankrotihaldur Toomas Saarmaa on hiljem kokku arvutanud, et
Ispelil on mitmesuguseid võlgasid kokku 4 525 939 krooni eest ning raha
on saamata nii Maksuametil kui ka Ühisliisingul.
Mittelooduslik valik: tapmised 2006. aastal
2006. aastal registreeriti Eestis ametlikult 91 tapmist. Ekspress
tuvastas neid aga 109. Juhtumeid analüüsides tuvastas Ekspress,
et:
- sagedamini on tapmise ohvriks mehed, sõltumata vanusest;
- mõrvatud naiste hulgas tulevad selgelt esile kaks peamist
kategooriat: üle 50aastased eakad ja alla 35-aas
tased noored naised;
- kõige sagedasem surma põhjus on
surnukspeksmised, noahaavad, peavigastused;
- kõige sagedamini
toimub tapmine korteris-eluruumis. Ja sageli on selleks ohvri enda
elukoht.
Prussakatõrje pidi mehe tapma
Ametlikult tellitud ja 300 krooni maksnud prussakatõrje oleks
äärepealt tapnud korteriperemehe enda. Senini vaevleb ta seletamatute
tervisehädade käes, korteris levib imal hais, aga prussakad on
endiselt alles.
Bussijänes kaotas viis miljonit
krooni
Aasta lõpus laekus Põhja Politseiprefektuuri
Vadim Russetski kuriteokaebus, milles 30aastane kodakondsuseta
mees väidab, et kaotas passi ja internetipanga koodid. Seda kuritarvitades
viisid tundmatud kurjategijad tema firma kontolt minema ligi viis miljonit
krooni. Kelmus õnnestus kannatanu sõnul hoolimata sellest, et ta
passi ja koodide kadumisest koheselt Hansapanka teavitas ning arve blokeeris.
Juhtumit menetlev Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör
Natalia Miilvee teatab, et uurimine on täpsemate
selgituste andmiseks veel liiga varases faasis. Samuti pole selge, kust kaotsi
läinud raha pärines.
Loo teeb tavatuks see, et kaheksaklassilise
haridusega Russetski pole tuntud ärimees, kellel võiks pangas
miljonite kaupa vaba raha vedelda, vaid korduvalt vangis istunud varas,
röövel ja narkomaan.
Eesti
vabadusvõitlejad Kanadas tahavad Rüütliristi kavaleride
ausammast Eestisse tuua
Eestluse hääbumine Kanadas
ähvardab sealse eestlaskonna kultuspaiga Seedrioru kadumisega.
"Eestlaskond laguneb," on võitlejate ühingu juhatuse
liige Endel Lindaja pessimistlik. "Vanasti oli Suveharja
üritustel oma mitu tuhat inimest, praegu vaid kuni 800. Noorem
põlvkond pole enam huvitatud. Pole enam, kellele üritusi teha ja
suurt maa-ala hoida. Maamaksud ja kõik on väga kallis."
Lindaja ei usu, et pelgalt majandustegevusest, milleks on laste suvekodu ja
tarede välja üürimine üritusteks, tuleks toime.
Seedriorgu püstitatud kahe ausamba kohta ütleb Lindaja, et kui
peaks müügiks minema, siis tuleb neljale eestlastest
Rüütliristi kavalerile püstitatud ausammas Eestisse ära
viia! "Ja suurem, see tuleks vist õhku lasta!"
Arstid kirjutavad imikutele liikumisvõimet
pärssivat pulbrit
Tartu arstid pakuvad nutvatele tittedele
Eestis registreerimata tugevatoimelist rahustit Baclofen loodusliku imerohu
pähe. Tited lõõgastuvad nii, et ei jaksa enam liigutada ega
kakada.
Putini komsomol
Ekspress
käis Moskvas uurimas, mida kujutab endast Eesti-vastaseid meeleavaldusi
korraldav noorteorganisatsioon Naši.
