Riigikogus arutatud keeleseaduse muudatuseelnõust kadus ära
jabur nõue, et kõigi Eestis registreeritud firmade ja asutuste
veebiküljed peavad tingimata avanema eestikeelsena. Selline
seadusesäte kahjustanuks ilmselt nii Eesti ettevõtete šansse
midagi veebi kaudu välisturule pakkuda kui kas või
välisministeeriumil avada mõnd Eestit tutvustavat eraldi inglis-
või venekeelset külge.
Sel puhul on kohane ära
märkida neid inimesi, kes Toompeal peale tungivat keelebürokraatiat
märkasid ja oma blogide kaudu laiema auditooriumi ette tirisid –
IT-guru Linnar Viik (pildil), tehnokratid Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa ning
ka kunagine Res Publica peasekretär Ott Lumi.
Kauaoodatud rektor
Väikese rakenduskõrgkooli Eesti Mereakadeemia rektori valimised on kulgenud poolteist aastat vähemalt sama dramaatiliselt kui fiaskoga päädinud Tartu Ülikooli rektori valimine. Alles sel nädalal sai Eesti merehariduse uueks eestvedajaks lähemal viiel aastal professor Jüri Kann.
Kann on akadeemias ise juba aastaid töötanud ja seega seal omainimene. Oma tegevuskavas märgib ta, et akadeemiale tuleks vastu võtta eraldi seadus, muuta mereakadeemia avalikõigusikuks kõrgkooliks ja – mis pole kuigi üllatav – tõsta töötajate palku.
Filminduse uus vunk