Eesti Energia salajased uuringud
Inglismaalt koostas kahe aasta eest uuringu, mis omandas juba enne valmimist
“eriti salajase” varjundi. Britid uurisid, mida peaks Eesti riik
peale hakkama oma osalusega monopoolses elektriettevõttes Eesti Energia.
Majandusministeeriumist öeldi Ekspressile, et me ei saa selle
tööga tutvuda, sest Harju tänaval seda enam pole. Üks
koopia oli ministri nõuniku Alo Kelderi käes, kes palgati Eesti
Energia arendusdirektoriks, ning tähtsad paberid kadusid ühes temaga.
Eesti Energia kodulehe otsingumootor teatab uuringu kohta:
“Päringule vastuseid ei leitud...”
Vastuseid ei leitud
tegelikult juba sügisel 2005, kui Londoni firma veel oma tööd
tegi ning Ekspress esimest korda asja vastu huvi tundis. Tookord “ei
teatud” isegi seda, kes analüüsi tellis. Ühe allika
sõnul tegi seda majandusministri nõunik Heido Vitsur. Vitsur
väitis omakorda, et tellija oli hoopis Eesti Energia finantsdirektor,
praegune juhatuse esimees Sandor Liive.
Praegu räägitakse, et
uuring telliti üldse eelmise ministri ajal. Iagatahes maksis töö
kinni Eesti Energia.
See oli huvitav skeem: kuigi osaluse
väärtus huvitas riiki, maksis uurimistöö riigi asemel kinni
talle kuuluv ettevõte.
Eksrahandusminister Tõnis Palts
kasutas ammusel ajal ärimehena samasugust trikki ning lasi oma sidefirmal
Levicom kinni plekkida analüüsi selle kohta, mil moel oleks tal
kõige kasulikum oma osalust müüa. Talle tuli kohe
külla maksuamet, sest peremees ei tohi isiklikke kulusid heast peast
oma ettevõtte kaela veeretada.
Uuringu tellijaid sellised
“pisiasjad” ilmselt ei huvitanud.
Ministeeriumile ei
läinud korda ka Riigikontrolli manitsus, et riigiasutused peavad
kõik tellitud uuringud ja analüüsid avalikustama oma
veebilehel, nagu nõuab avaliku teabe seadus.
/>Salajane töö rahvusliku tuumajaama teemal
/>Avalikest andmebaasidest pole mõtet otsida ka viiteid raportile 779 R,
mis valmis Soome konsultatsioonifirmas RAMSE Eesti Energia ja
majandusministeeriumi tellimusel detsembris 2002. Nimetatud töös,
mille ülaservas jookseb läbivalt kiri “salajane”,
analüüsiti Eestisse oma tuumaelektrijaama rajamise otstarbekust.
/>Soomlased vaatlesid tuumajaama puhul kaht varianti:
• Eesti
ehitab oma jaama,
• osalemine rahvusvahelises konsortsiumis, mis
rajab aatomijaama mõnda Balti riiki.
RAMSE leidis, et oma jaam
nõuab väga suurt ning vähemalt 20 aasta pikkuse tasuvusajaga
investeeringut. Pärast seda saab jaam töötada laenuvabalt veel
20–40 aastat.
Häda tekib võimsusega. Uusi
reaktoreid ehitatakse üldiselt võimsusega 1000–2000 MW,
kuid Eesti tarbimine ja võrgu vastuvõtuvõime on nii
väike, et siia sobiks 300–400 MW jaam või isegi
väiksem.
Eesti saaks kasutada ainult läbiproovitud tehnoloogiat.
“Uus riik tuumaenergia kasutamisel ei saa võtta ühtki riski
ega olla katsekasutaja,” märkis RAMSE.
Soomlased kirjutasid,
et tuumaenergia valimisel tasub ehitada kaks reaktorit. Teise,
reservvõimsusena kasutatava reaktori ehitamine oleks esimesest
10–20 protsendi võrra odavam, kuna ta saab jagada esimesega sama
infrastruktuuri ning abiteenuseid.
Oma jaama võimalike
asukohtadena nägid soomlased Paldiskit ja Narvat.
Ekspress tundis
raporti vastu huvi poolteist aastat tagasi. Eesti Energia andis meile 10
lehekülge, kuigi töö maht on 45 lehekülge pluss lisad.
Ülejäänu kuulutas firma ärisaladuseks.
>Muuhulgas jättis elektrimonopol enda teada info, mis huvitab iga
eestlast: kui kõrgele tõuseks oma tuumajaama ehitamisel elektri
hind.
RAMSE leidis, et tuumajaama puhul maksaks üks kWh 62,8
senti.
Kui uus jaam ehitataks Leedusse, tuleks elektri hind ligi veerandi
võrra madalam.
Kui siia lisada, et Eestis pole vajalikku
infrastruktuuri, teaduspotentsiaali ega haritud
tööjõudu, on selge, miks Eesti Energia otsustas oma
aatomijaama idee kalevi alla panna ning investeerida hoopis Leedu omasse.
Roheliste pettumus
/>Möödunud sügisel valmis Leedu uue jaama teostatavusuuring.
Selle peamine järeldus oli: “Ignalina asendamiseks kavandatud uue
tuumaelektrijaama rajamise projekt on teostatav.”
/>Finantsnõustaja Dresdner Kleinwort leidis, et uue jaama rajamisel on
tuumaenergia kõige odavam valik. Ühe MWh hinnaks tuleb 39,6 eurot
ehk kilovatt-tund maksaks 62 Eesti senti. Laialt kõneainet pakkuv
tuuleenergia on märksa kallim: maale paigutatud mastide puhul 60 protsendi
võrra ning merre paigutatavate mastide puhul koguni 2,25 korda.
/>Eesti Energia riputas uuringu kohta oma netiküljele üles
kaheksaleheküljelise lühikokkuvõtte.
See seisis seal
mitu kuud, kuni mängu sekkus roheliste energiakava koostaja Rainer
Nõlvak. Ta vajas täpsemaid andmeid, et võrrelda
tuumaenergeetika tasuvust taastuvenergia omaga.
Nõlvaku
sõnul kohtus ta 3. jaanuaril Sandor Liivega, kes viis jutu ikka ja
jälle muudele huvitavatele teemadele, nagu sealägast elektri tegemine
ja autodele biokütuste tootmine. Lõpuks kutsus Liive ta siiski oma
kabinetti ning lehvitas uuringut, kuid kaugelt ja sõnadega: “Kui
majandusministriks saad, siis näitan.”
Eesti Energia lubas
vastata lisaküsimustele ja tegigi seda, kuid põhilisele palvele
– anda finantsanalüüs arvutuskäigu ja viidetega –
tuli äraütlemine. “Kahjuks pole võimalik uuringut
täies mahus avalikustada,” teatas arendusdirektor Alo Kelder.
“Uuring on oma detailides ärisaladus.”
align="left">
Savisaar: olen infost ära
lõigatud
Päris pauk kõlas alles
möödunud nädala kolmapäeval, kui Nõlvak
rääkis usutluses telesaatele “Pealtnägija”, kuidas
Liive keeldub uuringut avalikustamist ning tuumajaama ehitamine võib
elektri hinna lakke viia.
Selline avaldus vaid kaks nädalat enne
Riigikogu valimisi andis hea võimaluse rünnata valitsusliitu. Juba
järgmisel hommikul teatas sotside esimees Ivari Padar, et tasuvusuuring
tuleb avalikustada. “See küsimus tuleb tuua parlamendi ette, mitte
ainult valitsuskabinetti või, veel hullem, ainult majandusminister
[Edgar] Savisaare kabinetti,” teatas Padar.
Rohelised, sotsid ja IRL
kavandasid reedel ühist pressikonverentsi, kuid idee läks lörri,
sest kõik ruttasid oma sõnumit ka eraldi teatama. Esimesena
põrutas Strandberg: “Ei tuumaafäärile!”
Seejärel nõudis peaminister Andrus Ansipilt tasuvusuuringu
avalikustamist sotside aseesimees Eiki Nestor. Lõpuks teatas ka IRLi
esimees Mart Laar, et küsib valitsuselt tuumajaama küsimuses
selgitust.
Eesti Energia pani nende avalduste järel peale vana
plaadi ja kordas, et tal pole õigust uuringut täies mahus
avalikustada. Elektrifirmaga pole seekord põhjust norida. Ta käitus
just nii, nagu riigikontroll paari aasta eest soovitas, ehk riputas üles
uuringu lühikokkuvõtte, kuigi riigifirmal pole sellist
kohustust.
Teine asi on riigiga: tuumajaam oleks suurim
välisinvesteering ja seejuures riiklik investeering. Majand
usminister Edgar Savisaar sattus turmtule alla. Kuid ta ei kaotanud pead.
Ta teatas, et pole käskinud kellelgi vait olla: “Veelgi enam, olen
uuringus olevast teabest ka ise huvitatud ja mulle meeldiks, kui Eesti Energia
käituks korrektselt seda ministeeriumiga jagades.”
Savisaar
lasi sel teisipäeval uuringu ministeeriumisse tuua ning andis juristidele
ülesande analüüsida, kui palju saab dokumendist avalikustada.
Ministeeriumi suhtejuhi Anu Hallik-Jürgensteini sõnul tuleb osa
infost ilmselt kinni katta ja see võtab aega, sest tegemist on enam kui
tuhande leheküljega.
Uus kallis
uuring tulekul?
Savisaar soovib, et avalikustataks
võimalikult palju – siis saaks ta panna Eesti kõigi aegade
tähtsaima investeerimisotsuse rahvahääletusele. Isikliku
arvamuse on ta enda teada jätnud: samamoodi nagu enne euroreferendumit
2004.
Savisaare peitusemäng algas juba mullu jaanuaris, kui Vilniuses
toimus energeetikaalane konverents ja seal oodati Balti riikide
majandusministrite ühisprotokolli tasuvusuuringu kohta. Leedu ja Läti
ministrid tulid kohale, kuid Savisaar saatis enda asemel hoopis
energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli.
Einari Kisel ütles
Ekspressile, et praegu kõva kära tekitanud uuring võib
osutuda sisutühjaks. Esiteks on seal tegemist prognoosidega,
lõplikud arvud saab kokku aga alles siis, kui firmad teevad oma
pakkumised, ning teiseks muutusid hiljuti algandmed, sest Poola kampa
võtmisega saab ehitada kavandatust hoopis võimsama jaama ning
võimalik, et tuleb koostada uus analüüs.
Elektri hind
Avatud tsükliga maagaasi turbiin
161 senti/kWh
Meres asuv tuulegeneraator
139 senti/kWh
Kivisöe põletamine tolmkütusena + CO2 salvestamine ja ladustamine
95 senti/kWh
Tuumareaktor
62 senti/kWh
