Ühe uudissõna hukk

Tehnoloogiast kirjutades tekkib vägisi tahtmine keelt uuendada. Ingliskeelsed väljendid tungivad peale ja muganduvad maakeelde – räägime ju muu hulgas suumimisest, kopimisest ja peistimisest, softist. Kuidas luua uusi eestikeelseid sõnu, mis asendaksid ingliskeelseid termineid? Ja teha seda nii, et inimesed neid ka kasutaksid?

Lõpetasin pool aastat kestnud heitluse ühe uudis­sõna läbisurumisel. Mullu hilissuvel tuli mul mõte, et miks mitte kasutada traadita interneti ehk WiFi asemel eestikeelset sõna “vihvi”.

“WiFi-ruuter” võiks ju sel juhul olla “vihver”. Mulle igati sümpaatsed sõnad. Seda enam, et enamik inimesi ei häälda WiFit ei “uifi”, “uai-fai” ega “vifi”. Eesti keele omapärast tingituna räägivad inimesed ikka “vihvist”.

Minu jaoks loomulikust uudissõnast ei saanud asja – termin “vihvi”, rääkimata “vihvrist”, tekitas vaid segadust. Inimesed ei hakanud seda kirjapildis kasutama, kuigi suulises kõnes on “vihvi” laialt kasutusel. Eks lepin sellega, kirjutame siis pealegi inglispäraselt “WiFi”.

Miks ma järele andsin? Sest “WiFi” on lühend. Me ei kirjuta ju “geessemm”, vaid ikka “GSM”, ning mitte “geps”, vaid “GPS”.

Omaette lugu on “päris” eestikeelsete uudissõnadega. Ootan suure huviga, kas Hobilingvistide Ühingu pakutud “pülk” mp3-pleierit märgistava sõnana juurdub tavakeelde.

Teine põnev sõna, mille kasutamist loodan, on “ribä”, mille pakkus välja koolitaja ja Microsofti tarkvara asjatundja, oma Võrumaa-lembusega tuntud Henn Sarv. Ribä on uue Microsoft Office’i tööriistariba, mida Microsoft kutsub ingliskeelse sõnaga “­ribbon”.

Muidugi on ebamugav hakata uudissõnu kasutama, inimese harjumused muutuvad üllatavalt visalt. Nii muutubki suurem osa uudissõnu üpris kiiresti unarsõnadeks ning vaid mõned – need, mida kõige lihtsam ja loomulikum tarvitada – jõuavad meie igapäevasõnastikku.

Keeleuuenduse lõpmatu kurvi traagika, mis parata.