01.03.2007, 00:00
Läti valuutapaanika: Eestil läheb paremini
Krooni ootamatu ja järsk devalveerimine on võimatu, kuid Eesti rahvas on varemgi paanikasse läinud.
Meedia võib aeg-ajalt avaldada uskumatult suurt
mõju. Mullu boikoteeriti araabia maades Põhjamaade kaupu ja
süüdati saatkondi, sest Taani päevaleht Jyllands-Posten avaldas
moslemeid solvanud karikatuurid prohvet Muhamedist.
Nigeeria ajalehe This Day noor reporter Isioma Daniel küsis viis aastat tagasi, mida mõtleks prohvet Muhamed Miss Worldil osalejatest. Võistlus pidi toimuma riigi pealinnas Abujas ja ramadaani ajal. “Ta võtaks ühe neist endale naiseks,” arvas ajakirjanik ettevaatamatult. Seepeale puhkesid kristlaste ja moslemite vahel lõhestunud riigis rahutused, kakssada inimest sai surma.
Nüüd on paanikajärg lätlaste käes. Kaks nädalat tagasi teatas Stockholmi majanduskooli Riia haru õppejõud Morten Hansen ajalehes Diena lati devalveerimise võimalusest, sest kiire palgakasv ja suur inflatsioon ohustavad riigi majanduse konkurentsivõimet. Ta meenutas Islandi krooni kunagist devalveerimist. Väikeriigi majanduse peamine probleem oli liiga suur jooksevkonto defitsiit (islandlased ostsid välismaalt kaupu rohkem, kui sinna ise müüsid), mis ulatus 24 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Läti on aga sellest piirist juba üle läinud!
Õppejõud hoiatas, et devalveerimise puhul läheb elu kõige hullemaks eurodes laenanud inimestel, “kes ei maga ööde kaupa, mõeldes, kuidas teenida rohkem latte, et tagasi maksta summad eurodes”.
Samalaadse analüüsi tegi jaanuaris ajakiri The Economist. Britid leidsid, et kõige halvema stsenaariumi puhul, kui Skandinaavia kapitalile kuuluvad suurpangad aeglustavad oluliselt uute laenude väljaandmist või selle lausa peatavad – samal ajal, kui näiteks toimub globaalne majanduslangus –, võib “lati seotus euroga sattuda tõsise surve alla”.
“Kolmest Balti riigist paistab Läti kõige haavatavam,” märkis The Economist.
Too analüüs ilmus võõrkeelses majandusajakirjas, mida loevad vähesed. Hanseni mõtteavaldus üleriigilises Dienas pani aga uskumatult suure paugu. Mis sest, et ta rääkis vaid võimalusest ja seda pikaajalises perspektiivis. Lätlased hakkasid välisvaluutat kokku ostma. Valitsus ja keskpank said lihtrahvalt SMSe ja e-kirju küsimusega, mida peale hakata.
Peaminister Aigars Kalv?tis ja keskpanga esimees Ilm?rs Rimš?vi?s püüdsid pingeid maha võtta ja kinnitasid, et lati kurss on kindel. Neist viimane ütles otse: “Ma tahan tuisupeadele meelde tuletada, et ainult Läti Pank saab teha devalveerimise otsuse, mitte valitsus. Minu ametisoleku ajal seda ei juhtu!”
Kuid rahva seas hakkasid levima SMSid, mis ähvardasid lati devalveerimisega.: “Vaheta oma raha äras!” Nende taga võisid olla valuutakauplejad. Paanika hoogustus. Lisa andis möödunud nädala teade, et Standard&Poor’s alandab Läti krediidireitingut
Hansabanka analüüs ütles, et lati devalveerimine on “vaevalt võimalik” ning latiga ei juhtunud midagi aastatel 1998–1999, kui majanduse olukord oli hoopis hullem.
Alles nädala lõpus hakkas rahvas vaikselt välisvaluutat lattidesse tagasi vahetama.
Kui vaadata Eesti majandust, siis meie probleemid sarnanevad suuresti Läti omadega, kuid lõunanaabrite seis on eeskätt välistasakaalu osas palju hullem. Sealne majandus sõltub välismaalt sisse voolavast rahast üle kahe korra rohkem kui Eesti oma.
Devalveerimine mõjutaks aga Eesti laenuvõtjaid hullemini kui lätlasi: kui seal on eurodes võetud 70 protsenti laenudest, siis siin 78 protsenti. Sama suur on ka välisvaluutas v&am p;ot ilde;etud kodulaenude osa.
Krooni kursi ootamatu ja järsk alandamine on aga Eestis võimatu. Eesti Panka teenindavad advokaadid Aare Tark ja Andres Suik kordasid möödunud nädalal Päevalehes ilmunud arvamusloos üle, et keskpank võib krooni kurssi muuta korraga vaid kuni kolm protsenti – järsem muutus saab toimuda ainult seadusega. Iga seadust arutatakse aga Riigikogus kolm korda ehk see on avalik ja aeganõudev protsess.
Advokaadid avaldasid arvamust, et “riigi raha devalveerimine võib teatud juhtudel teenida küll riigi majanduse pikaajalisi huve, kuid lühiajaliselt on tegemist enamiku inimeste elujärge halvendava otsusega. Seetõttu on väheusutav, et mis tahes poliitiline jõud Riigikogus oleks valmis pikalt vinduva avaliku debati käigus juba ette paanikat külvavat krooni devalveerimist toetama.”
Paanika tekkimine ja levimine käib aga hoopis isemoodi. Majandus võib olla ülitugev, aga kui rahvas läheb pöördesse, on paanika summutamine väga raske. Viimane ostuhullus leidis aset kolm aastat tagasi enne Euroliitu astumist, kui Ida-Virumaal osteti kauplused jämedast soolast tühjaks. Põhjus Pervõi Baltiiski Kanali uudis, et Euroliidus olla jämeda soola müük keelatud. Peaminister Juhan Parts kutsus küll avalikult inimesi üles lõpetama soola, äädika, jahu ja muude toiduainete kokkuostmine, aga teda ei kuulatud.
Ka seekord Lätis kirjutati osa paanikast meedia arvele. Parex Pank ütles oma avalduses otse välja, et segadust võimendas ajakirjanike isu pessimistlike ennustuste järele: “Iga majandusest väikese arusaamisega ajakirjanik võib leida hulga veenvaid argumente, miks Läti [majandus] võib liikuda kokkuvarisemise poole.”
Nigeeria ajalehe This Day noor reporter Isioma Daniel küsis viis aastat tagasi, mida mõtleks prohvet Muhamed Miss Worldil osalejatest. Võistlus pidi toimuma riigi pealinnas Abujas ja ramadaani ajal. “Ta võtaks ühe neist endale naiseks,” arvas ajakirjanik ettevaatamatult. Seepeale puhkesid kristlaste ja moslemite vahel lõhestunud riigis rahutused, kakssada inimest sai surma.
Nüüd on paanikajärg lätlaste käes. Kaks nädalat tagasi teatas Stockholmi majanduskooli Riia haru õppejõud Morten Hansen ajalehes Diena lati devalveerimise võimalusest, sest kiire palgakasv ja suur inflatsioon ohustavad riigi majanduse konkurentsivõimet. Ta meenutas Islandi krooni kunagist devalveerimist. Väikeriigi majanduse peamine probleem oli liiga suur jooksevkonto defitsiit (islandlased ostsid välismaalt kaupu rohkem, kui sinna ise müüsid), mis ulatus 24 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Läti on aga sellest piirist juba üle läinud!
Õppejõud hoiatas, et devalveerimise puhul läheb elu kõige hullemaks eurodes laenanud inimestel, “kes ei maga ööde kaupa, mõeldes, kuidas teenida rohkem latte, et tagasi maksta summad eurodes”.
Samalaadse analüüsi tegi jaanuaris ajakiri The Economist. Britid leidsid, et kõige halvema stsenaariumi puhul, kui Skandinaavia kapitalile kuuluvad suurpangad aeglustavad oluliselt uute laenude väljaandmist või selle lausa peatavad – samal ajal, kui näiteks toimub globaalne majanduslangus –, võib “lati seotus euroga sattuda tõsise surve alla”.
“Kolmest Balti riigist paistab Läti kõige haavatavam,” märkis The Economist.
Too analüüs ilmus võõrkeelses majandusajakirjas, mida loevad vähesed. Hanseni mõtteavaldus üleriigilises Dienas pani aga uskumatult suure paugu. Mis sest, et ta rääkis vaid võimalusest ja seda pikaajalises perspektiivis. Lätlased hakkasid välisvaluutat kokku ostma. Valitsus ja keskpank said lihtrahvalt SMSe ja e-kirju küsimusega, mida peale hakata.
Peaminister Aigars Kalv?tis ja keskpanga esimees Ilm?rs Rimš?vi?s püüdsid pingeid maha võtta ja kinnitasid, et lati kurss on kindel. Neist viimane ütles otse: “Ma tahan tuisupeadele meelde tuletada, et ainult Läti Pank saab teha devalveerimise otsuse, mitte valitsus. Minu ametisoleku ajal seda ei juhtu!”
Kuid rahva seas hakkasid levima SMSid, mis ähvardasid lati devalveerimisega.: “Vaheta oma raha äras!” Nende taga võisid olla valuutakauplejad. Paanika hoogustus. Lisa andis möödunud nädala teade, et Standard&Poor’s alandab Läti krediidireitingut
Hansabanka analüüs ütles, et lati devalveerimine on “vaevalt võimalik” ning latiga ei juhtunud midagi aastatel 1998–1999, kui majanduse olukord oli hoopis hullem.
Alles nädala lõpus hakkas rahvas vaikselt välisvaluutat lattidesse tagasi vahetama.
Kui vaadata Eesti majandust, siis meie probleemid sarnanevad suuresti Läti omadega, kuid lõunanaabrite seis on eeskätt välistasakaalu osas palju hullem. Sealne majandus sõltub välismaalt sisse voolavast rahast üle kahe korra rohkem kui Eesti oma.
Devalveerimine mõjutaks aga Eesti laenuvõtjaid hullemini kui lätlasi: kui seal on eurodes võetud 70 protsenti laenudest, siis siin 78 protsenti. Sama suur on ka välisvaluutas v&am p;ot ilde;etud kodulaenude osa.
Krooni kursi ootamatu ja järsk alandamine on aga Eestis võimatu. Eesti Panka teenindavad advokaadid Aare Tark ja Andres Suik kordasid möödunud nädalal Päevalehes ilmunud arvamusloos üle, et keskpank võib krooni kurssi muuta korraga vaid kuni kolm protsenti – järsem muutus saab toimuda ainult seadusega. Iga seadust arutatakse aga Riigikogus kolm korda ehk see on avalik ja aeganõudev protsess.
Advokaadid avaldasid arvamust, et “riigi raha devalveerimine võib teatud juhtudel teenida küll riigi majanduse pikaajalisi huve, kuid lühiajaliselt on tegemist enamiku inimeste elujärge halvendava otsusega. Seetõttu on väheusutav, et mis tahes poliitiline jõud Riigikogus oleks valmis pikalt vinduva avaliku debati käigus juba ette paanikat külvavat krooni devalveerimist toetama.”
Paanika tekkimine ja levimine käib aga hoopis isemoodi. Majandus võib olla ülitugev, aga kui rahvas läheb pöördesse, on paanika summutamine väga raske. Viimane ostuhullus leidis aset kolm aastat tagasi enne Euroliitu astumist, kui Ida-Virumaal osteti kauplused jämedast soolast tühjaks. Põhjus Pervõi Baltiiski Kanali uudis, et Euroliidus olla jämeda soola müük keelatud. Peaminister Juhan Parts kutsus küll avalikult inimesi üles lõpetama soola, äädika, jahu ja muude toiduainete kokkuostmine, aga teda ei kuulatud.
Ka seekord Lätis kirjutati osa paanikast meedia arvele. Parex Pank ütles oma avalduses otse välja, et segadust võimendas ajakirjanike isu pessimistlike ennustuste järele: “Iga majandusest väikese arusaamisega ajakirjanik võib leida hulga veenvaid argumente, miks Läti [majandus] võib liikuda kokkuvarisemise poole.”