Leedripuu kaitseb ja ravib

Kohati mürgiseks peetavad leedripuu marjad on tegelikult tervisele ääretult kasulikud nii välis- kui ka seespidisel kasutamisel. Neid kasutatakse nii loodusliku ravivahendina kui ka lihtsalt hõrgu maitsega toiduainena.

Rohke B- ja C-vitamiini ning higistama ajava toimega eeterlike õlide sisalduse tõttu on leedripuu (teise nimega lodjapuu, ladina keeles sambucus nigra) viljad kasulikud nii viiruslike haiguste kui ka külmetushaiguste ravimise toetamiseks. Marjadeks nimetatud viljadest aurutatakse mahl ning antakse seda kuumutatult (mitte keema lasta) haigele juua.
Meisterkokk Dmitri Demjanov märgib, et leedripuu on Lääne-Eestis ja saartel hästi tuntud nii ilupõõsana kui ravimarjade kasvatajana. “Väga perspektiivikas mari Eestis kasvatamiseks,” kinnitab ta.

Külmetus, neeru- ja põiehädad
Dmitri Demjanov teab, et leedrimarjad aitavad nii külmetuse korral kui ka üldvastupanuvõime suurendamiseks. Üldvastuvõime aga on teadupoolest just see, mis meid kõikvõimalike ringiliikuvate viiruste eest kaitseb ning ka külmades ja märgades oludes tervist ning rõõmsat olemist aitavad säilitada.
Leedrimarjadel on lisaks veel organismi puhastav toime, mis säilib ka viljade töötlemisel. Toorelt ei ole leedrimarju soovitav süüa, kuna võivad esile kutsuda kerget kõhulahtisust. Ka maitse pole puult noppides kiita, marjad on mõruvõitu. Töötlemine aga – moosiks keetmine näiteks – muudab marjad maitsvaks.
Rahvameditsiinis on leedrit kasutatud nii külmetushaiguste kui ka neeru- ja põiemurede korral. Ravivahendina on kasutatud leedripuu õitest valmistatud teed.
Külmetudes tekkivat nohu, köha ja palavikku saab ära hoida, kui juua leedripuu õite, piparmündi ja raudrohu teesegu. Leedripuu õitest valmistatud tee on turgutavaks vahendiks ka kevadväsimuse korral.
Vanarahvatarkuse kohaselt aitavad haigele kohale asetatud leedrimarjad leevendada radikuliidivalu, podagra puhul aga tuleb võtta võrdsetes kogustes leedripuu õisi ja apteegikummelit, valada vett peale ning teha nende taimede tõmmisest kompressi. Lisaks soovitab vanarahvatarkus suruda kuumaks aetud leedrilehti otsaesisele, nii on võimalik saada leevendust peavalule.

Ilu, mõnu, putukad
Juba väga ammustel aegadel on leedrivilju kasutatud ka iluotstarbel ja värvainena. Eelkõige värviti nendega halle juukseid tumedamaks.
Leedripuud ehk lodjapuud kutsutakse ka rahvasuus piibupuuks, kuna selle säsi on kerge välja lükata ja seeläbi saab leedrist hästi piipusid valmistada.
Vanal ajal kasutati leedripuu lehti tülikate putukate peletamiseks, selleks keedeti leedripuu lehti vees ning antud tõmmisega pritsiti taimi. Lehtedega ihu hõõrumine peaks aitama ära hoida sääskede ja muude tüütute putukate tülitamise. Lisaks valmistati vanal ajal leedrilehtedest salvi haavade parandamiseks.
Leedripuuõisi võib kasutada näiteks lõõgastavaks vahendiks vannivees, lisaks meeldivale lõhnale mõjuvad õied rahustavalt ka ärritunud nahale.

Veidike botaanikast
Must leedripuu võib kasvada kuni 11 meetri kõrguseks põõsaks või isegi väikeseks puuks. Okstel on lehekobarad, mis koosnevad harilikult viiest kuni seitsmest üksikust lehest. Must leeder kasvab viljakal pinnasel, põhiliselt võib teda kohata metsaservadel ja teeäärtes, kuna vajab valgust. Eesti saartel on must leeder sagedane alusmetsa taim.
Leedripuu õitseb maist kuni juulini. Õied on valged, õisikud kännasjased nagu pihlakal. Ühest õisikust tuleb rohkelt vilju.
Augustis-septembris valmivad algul punased, hiljem mustad väga C-vitamiini- ning kaaliumirikkad luuviljad, mida rahvasuu kutsub marjadeks. Marjade tumepunane mahl jä ;tab nii nahale kui ka rõivastele plekid, mida on väga raske maha pesta. Marjade valmides värvuvad punakaks ka varred, millele need on kinnitunud. Marjad on söödavad päras töötlemist (keedetult, aurutatult, etc), toorelt võivad tekitada kõhulahtisust ja oksendamist. Leedripuu võib kasvada kuni 25 aasta vanuseks.

 

Leedrimarja-õunamoos: 

Aurutage mustadest leedrimarjadest välja mahl.
Võtke samas koguses õunamahla.
Lisage mahlade segule pool kogust spetsiaalset moosisiirupit (tarretava omadusega) (2 liitri mahla kohta pool liitrit moosisuhkrut).
Laske keema tõusta, keetke paar-kolm minutit.
Pange kuumalt purkidesse, sulgege õhukindlalt.
Tulemuseks on hõrk saiakate või moosisilm pudru peale, mis on lisaks oma headele maitseomadustele ka väga tervislik.
Inglased näiteks kasutavad leedrimarju värvainena mooside ja marmelaadide valmistamiseks.