Tänases, oluliselt laienenud maailmas on sarnaselt keskse, kuigi Firenzest võrreldamatult suurema koha omandanud killuke Californiast San Francisco lahe ääres.


Avatud keskkond

Põgusal vaatlusel on lihtsaim eeldada, et kõik saab alguse ja sõltub vaid rahast. Kuid raha on ka New Yorgis, Londonis ja isegi Brüsselist jagatakse seda nüüd koos viisaastakuplaanidega. Innovatsioonipõhise majanduse osakaal kasvab aga endiselt ainult seal, kus raha läheb betooni asemel inimestesse ja kus inimestega, kes midagi teha suudavad, vastavalt ümber käiakse.


Silicon Valleyst on saanud Economisti parafraseerides “ainuke koht planeedil Maa, kus olulisem kui su päritolu, peaehe või riietus on see, kui head mõtted ja oskused sul on”. See pole juhtunud mitte ainult tänu viimase nelja aastakümnega sinna kogunenud asjatundliku ja globaalse võrgustikuga kapitalile, vaid liberaalsuse, tolerantsi, teadmiste ja kompetentsi hindamise ülekaalule rahvuslike, kihelkondlike või muude selles kontekstis pseudonäitajate üle.


See on eeldus: suhtumine, milleta ilmselt oleks raske olnud koguda Californiasse elama ja töötama rohkem Nobeli preemia laureaate kui kogu ülejäänud maailmas kokku. Suhtumine, milleta ei saabuks siia igast maailma nurgast üha uued “kullaotsijad” uusi ettevõtteid looma, milleta poleks võimalik erakordselt elujõuline, võimsalt taastootev teadmistepõhine majandus. San Francisco Chronicle kirjutas mõne aasta eest, et 70% Silicon Valley ettevõtete tippjuhtidest on sündinud väljaspool Ameerika Ühendriike.


Innovatsioonipõhise majanduse seisukohast loodavat väärtust võiks illustreerida see fakt, et Silicon Valley arvestuslik aastane rahvuslik koguprodukt on ligi 400 miljardit dollarit (üle poole Venemaa näitajast) ja seda tilkagi naftat või kildugi “vereteemanti” eksportimata: kõik on loodud intensiivse intellektuaalse omandi ning inimkapitali kasutuse põhjal.


Millest siis ikkagi konkreetsemalt koosneb see unikaalne seisund, mille nimeks on Silicon Valley? Miks on just siia – nagu ma ühte kohalikku meest saunalaval kuulsin ütlemas – “maailm kokku tulnud”? Mida sellest õppida? Kas seda on võimalik kopeerida?


Riske soosiv ettevõtluskeskkond, tavatult tihe ja barjääritu iseorganiseeruv side ideede ning rakenduse, ülikoolide ja ettevõtete vahel on siia saabunule kiiresti äratuntavad Silicon Valley iseärasused. Nagu ütles üks mu Hiina päritolu riskikapitalistist sõber peaaegu esimese asjana, kui ma olin ta Chicagost saabununa San Francisco lennujaamast peale võtnud: “Siin olles on peagi selline tunne, et absoluutselt kõik on võimalik.” Seda lauset olen kuulnud paljude suust ja seda suhtumist on võimalik kopeerida ka Eestis.


Lisaks mängib tähtsat rolli keskmisest märkimisväärselt suurem äriline, turunduslik ja intellektuaalse omandi käsitluse kogemus, mis on hädavajalik terade sõkaldest eraldamiseks, et sõelale jääksid parimad, ning aitab vältida liiga pikka tatsamist lootusetuse või teadmatuse miiniväljadel. Selline kogemus aitab ka paremini ära tunda, milline idee on sobiv pigem akadeemiliseks uurimistööks ja millest võiks kujuneda turustatavat toodet või teenust pakkuv ettevõte.


Ülioluline on teadlaste, inseneride, turustajate ja turuvisionääride ning loominguliste patendiadvokaatide olemasolu, nende sümbioos ja tihe vastastikku kasulik suhtlus. Isiklikult võin öelda, et minu liiga pika haridustee vältel pole olnud paremat kohta, kus iga päev kelleltki midagi uut õppida või kõrva taha panna, kogemusi omandada ning neid kohe rakendada.

Kõrgetel pööretel jätkuv globaliseerumine Silicon Valleys viitab ainult sellele, et ma pole ainuke ning kõigil sõltumata päritolust on võimalus siin enam kui mujal oma püüdlusi realiseerida.


Ideede ning ettevõtmisjulgusega inimesed mitte ainult kolmest kohalikust tippklassi ülikoolist (Stanford, Berkeley, UCSF), vaid kust iganes – Indiast, Hiinast, Euroopast, Venemaalt, ka Eestist – leiavad kuulaja kõrva ning abistava käe erinevate innovatsioonile loominguliselt orienteeritud toiduahela osaliste – riskikapitalistide, pankurite, advokaatide hulgast. Ilma sellise toetava infrastruktuurita ei jõua ükski idee mõttest kaugemale. Kindlasti oleks suhtlusest nende inimestega kasu kõigil Eesti teadmistepõhistel ettevõtjatel, et saada kogemust ja ettevõtteid keerulistes vetes edukalt navigeerida. Sellel on suur vahe, kas õppida eesliinil võitlevatelt praktikutelt või kuulata järelkaja mõnes sammaldunud, introvertses koolimajas.


Palju uudishimulikke

Silicon Valleys on lihtsam oma ideid tutvustada kui Brüsselis või Londonis, sest kompetentseid kuulajaid ja arusaajaid kõrvu on enamasti oma ala tippekspertidest riskikapitalistide ja teiste “lisaväärtusega” investorite hulgas rohkem, nägusid tehakse ja poose võetakse vähem.


Otsivad ju siinsed investorid investeerimisvõimalusi nüüd juba üle kogu maailma, et tuua ideid neid pärssivatest kohtadest kõige viljakamasse pinnasesse. Kui Hotmail, eBay, PayPal, Genentech ja palju teisi loodi siin, siia saabunud haritud ettevõtlike inimeste poolt, siis Baidu leiti Hiinast, nagu ka Skype Euroopast. Indialastel on oma ettevõtete ja teiste sidemete ning võimaluste tutvustamiseks ellu kutsutud suur konverentside seeria “TieCon”.


Kuigi demograafilistel põhjustel on suurima potentsiaaliga India ja Hiina, on viimasel ajal siiski nähtud, et Ida-Euroopas ning Venemaalgi veel üht-teist leidub ning sealseidki ettevõtjaid on hakatud esitlustele kutsuma. Hea meel oli näha, et Trigon Martinson oli mullu ühel sellisel üritusel esindatud, aga osalejaid võiks olla enamgi ja suhtlus organiseeritum.


Vahetu suhtlus inimestega, kes aitaks sul tuultele avatud päris maailmas orienteeruda, on hädavajalik. Ka negatiivse vastuse korral on asjatundlik tagasiside äärmiselt kasulik, et edasiliikumiseks vajaduse korral äriplaanides korrektiive teha. Sellist kogemust või tagasisidet on Eestis igal teadmistel baseeruval või alles loodaval ettevõttel hädasti vaja, et “suurt pilti” näha, et konkurentsivõimeliste toodete ja teenustega eksportturule tulla. Mida varem, seda parem, et leevendada Eesti ettevõtete ning eriti tehnoloogiatesse ja innovatsiooni raha paigutavate inimeste ning asutuste rahvusvaheliste turustusoskuste alast mahajäämust.

Turu tundmaõppimine on väga kulukas ja aeganõudev. Veel enam nõuab raha ja aega, et saada jälile, millised uued turud võiksid tekkida ja kuhu enne teisi liikuda. Uute turgude ignoreerimine maksab tavaliselt valusalt kätte – ettevõtted (ja investeeringud) lihtsalt haihtuvad. Õppimisvõimelisi, töökaid ja tähelepanelikke aga saadab edu.


Silicon Valleys pakutavast paremaid kontakte on väga raske leida, sest siia on kokku tulnud kogu maailm ja siit saab sidemed kontsentreeritult, kerge vaevaga kätte. Vastavate kontaktide loomiseks on vajalik dünaamiline, siinsesse keskkonda sulandunud esindus, mille kaudu oleks ettevõtjatel Eestis võimalik süstemaatiliselt asju ajada, et ennast näidata, investeeringuid saada ja turgu kombata.


Täiesti selge on tänane trend, kus järjest enam Euroopa innovatsiooniettevõtteid otsib juurdepääsu Ameerika kapitalile ja turule. Euroopa turu killustatuse ja adekvaatse kapitali vähesuse tõttu ei olegi praktiliselt valikut, kui ettevõte tahab liikuda varase produkti arenduse staadiumist turueelse produkti arendusse või isegi turustusfaasi.


Näiteks ettevõtete peakorterite ületoomine Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest, Šveitsist ja isegi Inglismaalt USAsse on olnud praktiliselt ainuke võimalus sealsetele biotehnoloogiasektori ettevõtetele saada juurdepääsu piisavale kapitalile, et suhteliselt kulukat tootearendust ellu viia. Sellise käekäiguga on mõistlik varakult arvestada ja ka Eestil tuleb teistega sammu pidada, et rongist mitte liiga kaugele maha jääda. Vaja on suhelda ja õppida, eriti kui seda saab teha Silicon Valleys.


Kalev Kask

EGeen International Corp, tegevdirektor

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena