30.03.2007, 00:00
Tallinna tüdruk Gina liigutab Räniorus sadu miljoneid dollareid
Riskikapitali BlueRun Ventures turundusjuht Gina Bauman pani üheksa aasta eest aluse Nokia loodud ettevõtte brändile ja nüüd aitab muu hulgas Eesti esindajal Andrus Viirgil luua Silicon Valleys kontakte.
On neljapäeva hommik. Väljas on 18 kraadi sooja,
päike paistab, ilm on ilus. Tallinna tüdruk Gina Bauman (fotol)
alustab tavapärast tööpäeva oma avaras kontoris
Californias, Silicon Valley ehk Ränioru südames Menlo Parkis, kuhu on
koondunud maailma nimekaimad innovatsioonifirmad ja riskikapitalifondid. Ta on
sadu miljoneid dollareid suunava ettevõtte BlueRun Ventures
turundusjuht.
Tartu ülikoolist Silicon Valleysse
Gina lõpetas Tartu ülikooli majanduse 1994. aastal ja tuli siis Sorosi Avatud Eesti Fondi toel magistrantuuri Californiasse San Francisco ülikooli. Tulles ei mõelnud ta, et jääb pikemalt USAsse, kuid elu mängis kaardid nii, et neiu kohtus siin armastusega, abiellus ja otsustas jääda. Praegu on tal Jugoslaaviast pärit ITga tegeleva mehega kolme ja poole aastane tütar ja kena kodu Räniorus.
“Kui kool lõpu poole jõudis, hakkasin vaatama, millises firmas teha oma internship (praktika – Toim.). Hakkasin selle kohta uurima Nokialt, sest mõtlesin, et see annaks võimaluse Eestile kuidagi lähemale jääda,” räägib Gina kerge ameerika aktsendiga. Aastad Ameerikas ei ole keelekasutust puudutamata jätnud, eriti kui jutt on valdkonnast, mille terminid on valdavalt ingliskeelsed. Tavavestluse puhul on aktsent pea märkamatu.
“Tunnen, et päris ladus ei ole, just siis, kui räägin oma tööst. Suhtlen eesti keeles sõbrannadega telefoni teel ja proovin ka oma tütrele eesti keelt õpetada, ta saab juba päris hästi aru,” tunnistab Gina.
Termin “Räniorg” tundub talle algul imelik, kuid hakkab õige pea meeldima ja Gina kasutab seda meie vestluse lõpuni. Aga tagasi asja juurde.
Täiesti juhuslikult otsustas Nokia just siis, kui Gina magistrantuuri lõpetas, 1998. aasta sügisel, hakata tegelema riskikapitaliga. Gina nendib, et ta oli õigel ajal õiges kohas ning tal õnnestus saada äsjaloodud firma Nokia Venture Partners esimeseks palgaliseks töötajaks – teised neli olid kõik asutajad-partnerid. Gina hakkas läbi vaatama firmade äriplaane, ent ajapikku kujunes tema tööks ka marketing ja avalikud suhted.
Investeeritakse parimatesse ideedesse
Ettevõte, mis oli algusest peale Nokiast sõltumatu, jagas esimese hooga 150 miljonit dollarit. Edukalt. Sest 2000. aasta uus fond oli juba 500 miljonit dollarit. 2005. aasta alguses tuli kolmas fond 315 miljonit dollarit. Selleks ajaks oli Nokia osa fondis oluliselt vähenenud ning firma nimetati Gina juhtimisel ümber BlueRun Venturesiks, et ettevõtjatele oleks selge: tegu ei ole Nokiast sõltuva, vaid täiesti iseseisva riskikapitalifondiga. Early stage riskikapitali fondiga, täpsustab Gina. See tähendab, et rahasüstiga toetatakse firmasid nende arengu algusjärgus.
Tartu ülikoolist Silicon Valleysse
Gina lõpetas Tartu ülikooli majanduse 1994. aastal ja tuli siis Sorosi Avatud Eesti Fondi toel magistrantuuri Californiasse San Francisco ülikooli. Tulles ei mõelnud ta, et jääb pikemalt USAsse, kuid elu mängis kaardid nii, et neiu kohtus siin armastusega, abiellus ja otsustas jääda. Praegu on tal Jugoslaaviast pärit ITga tegeleva mehega kolme ja poole aastane tütar ja kena kodu Räniorus.
“Kui kool lõpu poole jõudis, hakkasin vaatama, millises firmas teha oma internship (praktika – Toim.). Hakkasin selle kohta uurima Nokialt, sest mõtlesin, et see annaks võimaluse Eestile kuidagi lähemale jääda,” räägib Gina kerge ameerika aktsendiga. Aastad Ameerikas ei ole keelekasutust puudutamata jätnud, eriti kui jutt on valdkonnast, mille terminid on valdavalt ingliskeelsed. Tavavestluse puhul on aktsent pea märkamatu.
“Tunnen, et päris ladus ei ole, just siis, kui räägin oma tööst. Suhtlen eesti keeles sõbrannadega telefoni teel ja proovin ka oma tütrele eesti keelt õpetada, ta saab juba päris hästi aru,” tunnistab Gina.
Termin “Räniorg” tundub talle algul imelik, kuid hakkab õige pea meeldima ja Gina kasutab seda meie vestluse lõpuni. Aga tagasi asja juurde.
Täiesti juhuslikult otsustas Nokia just siis, kui Gina magistrantuuri lõpetas, 1998. aasta sügisel, hakata tegelema riskikapitaliga. Gina nendib, et ta oli õigel ajal õiges kohas ning tal õnnestus saada äsjaloodud firma Nokia Venture Partners esimeseks palgaliseks töötajaks – teised neli olid kõik asutajad-partnerid. Gina hakkas läbi vaatama firmade äriplaane, ent ajapikku kujunes tema tööks ka marketing ja avalikud suhted.
Investeeritakse parimatesse ideedesse
Ettevõte, mis oli algusest peale Nokiast sõltumatu, jagas esimese hooga 150 miljonit dollarit. Edukalt. Sest 2000. aasta uus fond oli juba 500 miljonit dollarit. 2005. aasta alguses tuli kolmas fond 315 miljonit dollarit. Selleks ajaks oli Nokia osa fondis oluliselt vähenenud ning firma nimetati Gina juhtimisel ümber BlueRun Venturesiks, et ettevõtjatele oleks selge: tegu ei ole Nokiast sõltuva, vaid täiesti iseseisva riskikapitalifondiga. Early stage riskikapitali fondiga, täpsustab Gina. See tähendab, et rahasüstiga toetatakse firmasid nende arengu algusjärgus.
Muidugi oli kahju loobuda maailma viiendast brändist, kuid Räniorus, kus on enamik innovatsioonifirmasid, teavad Gina sõnul praegu BlueRuni juba kõik.
“Investeerime kõige parematesse ideedesse üle maailma. Teeme võib-olla vaid kümme investeeringut aastas, kuid valime parimad vaatamata sellele, kus nad asuvad. Vaatame, kus on hetkel kõige rohkem meie äriplaaniga sobivaid investeeringuid, oleme fast followers (kiired järgijad – Toim.) ja avame kohe esinduse seal, kus midagi on õhus,” selgitab Gina. See tähendab ka seda, et firma töötajad peavad olema valmis hetkega lennuki peale hüppama ja lendama ükskõik millisesse maailma punkti: sinna, kus on kõige andekamate ideedega firmad.
&ldqu o;Näiteks täna öösel tö ötasin firmaga Iisraelist, kes suudab kahe nädala jooksul tuua arvutimängud mobiiltelefoni. Tänapäeval saad väga häid mänge mängida konsoolide ja arvutitega, aga mobiiltelefonide mängud on nõrgad. Koostasin pressiteate ja täna tuligi see Iisraelis heebrea keeles ja Ameerikas inglise keeles välja,” räägib ta. Firma saab investeeringuid 4 miljonit dollarit.
BlueRun on rahvusvaheline firma – praegu on esindused Hiinas, Indias, Soomes, Iisraelis, Koreas. Igal kolmapäeval kell 7 hommikul toimub rahvusvaheline koosolek. Telefoni otsas on korraga 19 inimest BlueRuni eri esindustest üle maailma.
Koreas ja Hiinas on siis kell 12 öösel – seetõttu tehakse nende kompaniidega eraldi õhtul kell 17 veel üks kaugekõne-koosolek. See äri on globaalne.
Räniorgu jääb vähemalt firmade juhtkond
Riskikapitalifondide tegevus on Gina sõnul viimasel ajal muutunud. “Kui alustasin, siis Sand Hill Roadil asusid enamiku riskikapitalistide kontorid, kes investeerisid vaid neist 20 miili kaugusel asuvatesse firmadesse. Meie alustasime kohe üle maailma investeerimisest ja selliseks on see äri ka jäänud,” lausub Gina.
Ränioru saamist riskikapitali ja innovaatiliste firmade keskuseks selgitab ta soodsate asjaoludega. “Silicon Valley on tänaseni kõige parem keskus, seal on infrastruktuur, raha, juristid ja ettevõtjad. Siin asuvad Stanfordi ja Berkeley ülikool. Kõik tuntud nimed – Apple, Cisco, HP, Sun – kõik nad on siin riskikapitaliga alustanud,” räägib ta.
Olukord on aga muutunud nii, et sageli on Räniorus firma juhtkond, tegelik töö aga tehakse mujal. Näiteks toob ta FusionOne’i, mille juhtkond asub Räniorus, aga insenerid töötavad Tallinnas.
Räniorus on ka Eesti tuntuim riskikapitalist Steve Jürvetson. “Just hiljuti oli Western Association of Venture Capitalistsi lõunaüritus, mõlemad olime seal,” meenutab ta. Seega oli ühel olulisel riskikapitaliüritusel kohal korraga kaks eestlast.
Jõudumööda proovivad mõlemad eestlasi aidata. “Kui elad Räniorus, siis iga päev alustab siin keegi oma firmat. Ma ei ole insener, aga ma olen aidanud tehnoloogiaga tegelevaid firmasid,” räägib Gina.
Kui EASi poolt tuli paar aastat tagasi Räniorgu asja uurima Andrus Viirg (loe samast numbrist intervjuud ka temaga), said nad Ginaga kokku. Äsja kohtusid nad uuesti, sest EAS asutas Räniorgu oma esinduse.
“Püüan oma network’i kasutada ja Andrust abistada, tutvustada teda kõigile inimestele, kes asjaga seotud, et tal oleks siin kerge algus. Saan aidata sellega, et kui ta toob kontakte Eestist ja otsib USA firmasid, et ta siis teaks täpselt, millistele üritustele minna ja kellega seal rääkida,” on Gina abivalmis.
Kolm põhjust Räniorgu tulemiseks
Kuigi paljud arvavad, et seoses globaliseerumisega on Räniorg oma tähtsust kaotamas, pole see Gina sõnul päris õige lähenemine, sest riskikapitalistide ja edukate innovaatiliste ettevõtete kontsentratsioon on seal endiselt väga suur. “Kui Eesti ettevõtjad tahavad riskikapitali, siis on see väga õige koht, kuhu tulla, et kohtuda rahaga,” muigab ta.
Eesti ärimeestest on tal jäänud positiivne mulje, sest nad on riskialtid. “Eesti inimesed võib-olla pole nii mugavad kui Vana Maailma omad ja seda näitab ka niivõrd kiirelt kasvav majandus. Eurooplased üldiselt armastavad töötada suurtes firmades, millel on suur nimi, ega taha riske võtta,” ütleb Gina.
Silicon Valleys on Gina sõnul riskikapitalismi hoopis teine suhtumine kui Euroopas, sest kui inimene alustab firmat ja tal ei lähe hästi, siis ei vaadata tema peale viltu. “Võib-olla alustab kolm korda ja ei lähe hästi, üritab neljandat korda ja on edukas. Euroopas on nii, et kui sa üks kord põrud, siis on kohe halvasti,” selgitab ta.
Ettevõtluskultuurist, millega tutvumine on teine põhjus, miks Räniorgu tulla, räägiks ta veel palju.
Kolmanda põhjusena nimetab ta enamiku suurfirmade kohalolu, sest neile saab ideid müüa.
Eesti ettevõtjatel tuleb vaid jalad kõhu alt välja võtta.