12.04.2007, 00:00
Eesti saaks maksustada Vene-Saksa gaasijuhet
Eesti võib koguda gaasijuhtme pealt maksusid, teatas torufirma esindaja.
Venemaa ja Saksamaa vahelist gaasijuhet ehitav firma
Nordstream esitas teisipäeval Eesti võimudele avalduse uurida
siinset merepõhja. Kui merepõhi osutub sobivaks, kaalub
firma toru asetamist Eesti vetesse.
Varasema kava kohaselt pidi toru kulgema põhja poolt, kuid Soome tegi merepõhja ebatasasusele viidates ettepaneku viia juhe lõuna poole, Eesti majandusvööndisse.
“Eesti võib sel juhul teenida gaasijuhtme pealt maksudena. See sõltub teie seadustest,” ütles Nordstreami pressijuht Jens Müller kolmapäeval Ekspressile.
“Mingit konkreetset maksu meil praegu ei ole. See oleks läbirääkimiste küsimus,” märkis seepeale majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.
Saksa-Vene gaasijuhe on suuri pingeid tekitanud kõigis Läänemere maades. Eestlased kardavad ja kaitsevad seda ühekorraga.
Näiteks kaks nädalat tagasi esines Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverensil Robert Larsson Rootsi Kaitseuuringute Agentuurist. Ta märkis, et venelased võivad hakata juhet patrullima sõjalaevadega (ehk remilitariseerivad Läänemere) ning võivad rajada keset merd Gotlandi saare juurde teenindustorni sildi all elektroonilise spionaaži keskuse.
Ka Vene võimud on teatanud pressile, et on valmis juhet kaitsma. President Vladimir Putin tegi sellelaadse avalduse mullu oktoobris.
“Me ei näe ühtegi põhjust juhet laevadega kaitsta,” ütles aga Ekspressile torujuhtme ehitust planeeriva firma Nordstream juhatuse esindaja Neel Strøbæk. “Sellist asja, et sõjalaevad kaitsevad gaasijuhet, pole kusagil maailmas.”
Strøbæk märkis, et Nordstream on suhelnud kõigi Läänemere maade kaitseministeeriumide ja sõjaliste organisatsioonidega, kuid ükski neist ei ole tõstatanud juhtme kaitse küsimust.
Suurt kompressorjaama ehitamise vajadust firma enam ei näe, sest vahepeal on plaanid muutunud.
Samal ajal näevad mõned asutused juhtme ehitamises Eesti julgeoleku tagatist. Näiteks energeetilise julgeoleku alane uuring, mille tellis mullu sügisel Riigikogu ja mille koostas Eesti Välispoliitika Instituut, soovitas Eesti liitmist Nordstreamiga eraldi harujuhtme kaudu.
Nordstreami juhtkonna esindaja Barbara Kallnik ütles, et vajaduse korral võib Eesti end harujuhtme kaudu ühendada Vene-Saksa juhtmega. “See on võimalik, kui Eesti teeb sellise ettepaneku. Me oleme avatud,” rääkis ta.
Pressijuht Müller selgitas, et harujuhtme ehitamine on eeskätt majanduslik küsimus. “Teil peab turg olema, sest see on suur investeering. Tehnoloogiliselt pole probleeme.”
Varasema kava kohaselt pidi toru kulgema põhja poolt, kuid Soome tegi merepõhja ebatasasusele viidates ettepaneku viia juhe lõuna poole, Eesti majandusvööndisse.
“Eesti võib sel juhul teenida gaasijuhtme pealt maksudena. See sõltub teie seadustest,” ütles Nordstreami pressijuht Jens Müller kolmapäeval Ekspressile.
“Mingit konkreetset maksu meil praegu ei ole. See oleks läbirääkimiste küsimus,” märkis seepeale majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.
Saksa-Vene gaasijuhe on suuri pingeid tekitanud kõigis Läänemere maades. Eestlased kardavad ja kaitsevad seda ühekorraga.
Näiteks kaks nädalat tagasi esines Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverensil Robert Larsson Rootsi Kaitseuuringute Agentuurist. Ta märkis, et venelased võivad hakata juhet patrullima sõjalaevadega (ehk remilitariseerivad Läänemere) ning võivad rajada keset merd Gotlandi saare juurde teenindustorni sildi all elektroonilise spionaaži keskuse.
Ka Vene võimud on teatanud pressile, et on valmis juhet kaitsma. President Vladimir Putin tegi sellelaadse avalduse mullu oktoobris.
“Me ei näe ühtegi põhjust juhet laevadega kaitsta,” ütles aga Ekspressile torujuhtme ehitust planeeriva firma Nordstream juhatuse esindaja Neel Strøbæk. “Sellist asja, et sõjalaevad kaitsevad gaasijuhet, pole kusagil maailmas.”
Strøbæk märkis, et Nordstream on suhelnud kõigi Läänemere maade kaitseministeeriumide ja sõjaliste organisatsioonidega, kuid ükski neist ei ole tõstatanud juhtme kaitse küsimust.
Suurt kompressorjaama ehitamise vajadust firma enam ei näe, sest vahepeal on plaanid muutunud.
Samal ajal näevad mõned asutused juhtme ehitamises Eesti julgeoleku tagatist. Näiteks energeetilise julgeoleku alane uuring, mille tellis mullu sügisel Riigikogu ja mille koostas Eesti Välispoliitika Instituut, soovitas Eesti liitmist Nordstreamiga eraldi harujuhtme kaudu.
Nordstreami juhtkonna esindaja Barbara Kallnik ütles, et vajaduse korral võib Eesti end harujuhtme kaudu ühendada Vene-Saksa juhtmega. “See on võimalik, kui Eesti teeb sellise ettepaneku. Me oleme avatud,” rääkis ta.
Pressijuht Müller selgitas, et harujuhtme ehitamine on eeskätt majanduslik küsimus. “Teil peab turg olema, sest see on suur investeering. Tehnoloogiliselt pole probleeme.”