19.04.2007, 00:00
Arhitekt pühakuks?
Vatikanis mõeldakse sloveenia arhitekti Jože Ple?niku pühakuks kuulutamisest, teavitab Karin Hallas-Murula.
Ajal, mil maailmas vaieldakse Johannes Paulus II kiirkorras
pühakuks kuulutamise üle, on Sloveeniast Vatikanile esitatud
ettepanek kuulutada pühakuks ka arhitekt Jože Ple?nik (1872–1957,
reprol). Tegemist oleks maailma esimese pühakust arhitektiga, seda
juhul, kui hispaanlased oma Antonio Gaudí (1852–1926)
pühakuks kuulutamisega ette ei jõua. Viimane asjaolu on pannud
sloveenlasi kiirustama ning mõistagi on ettepanek kutsunud esile
tõsiseid diskussioone. Hispaanlased veel nii kaugele jõudnud ei
ole.
Jože Ple?nik on tänavu arhitektuuriareenil esil juba sellega, et Sloveenias on Ple?niku aasta. Arhitekti Ljubljana ehitisi märgistatakse suurte palakatega ning neisse korraldatakse ekskursioone, kus arhitektuuriajaloolased selgitavad iga mõtet ja detaili, millesse arhitekt igavikulisi sõnumeid kätkenud.
Ple?niku pühakuks kuulutamise algatas Sloveenia kultuuriministeerium, mille muinsuskaitseameti eesotsas on praegu arhitektuuriajaloolane Damian Prelovšek, kes on ühtlasi Ple?niku paksu monograafia autor. Seesama Prelovšek, kes Kesk-Euroopa ülikoolis Prahas ka Eesti kunstiajaloolastele loenguid luges.
Sloveenia katoliku kirik on pöördumise vastu võtnud ning praegu seda menetletakse. Jože Ple?nik oleks teine sloveenlane, kelle katoliku kirik pühaks tunnistaks, esimene oli piiskop Anton Martin Slomšek (1800–1862), kes sai pühakuks 1999. aastal.
Pühakuks kuulutamisele peab muidugi eelnema põhjalik uurimine, sest nagu teada nõuab see teatud tingimuste täitmist, sealhulgas mingi tegevuse või asja imeks kuulutamist. Ple?nik oli katoliiklane ning tegeles oma loomingus palju klassitsismi interpreteerimise ja arhitektuursete sümbolitega. Ta projekteeris mitmeid kirikuid, kloostreid ja kabeleid ning just sakraalarhitektuuri moderniseerimisega on ta Prelovšeki arvates pühaku staatuse ära teeninud. Eks ole ju ennegi arhitektuuriteoseid imedeks kuulutatud – kui maailmaimede nimistut meenutada.
Ple?nik on rajanud ka maapealse Paradiisiaia – Tšehhi omaaegsele presidendile Tomáš G. Masarykile Praha Hrad?any lossi juurde. Ent tema loomingus on ka tugevalt maine elujaatus ning mõnedel juhtudel koguni selgelt erootiline alatoon, nagu mõned uurijad on väitnud. Polnud ta ka mingi askeet eraelus, nii näiteks oli ka Paradiisiaia loosse segatud president Masaryki tütar, kes arhitektist lootusetult sisse võetud oli.
Mõistagi on ettepanek põhjustanud tuliseid vaidlusi, seda eeskätt sloveenlaste eneste seas. Ple?niku pühakuks kuulutamise vastu on näiteks Sloveenia arhitektuurimuuseumi direktor Peter Kre?i?, kes oli hiljuti seoses Sloveenia arhitektuuri õhtuga Eesti Arhitektuurimuuseumi külaliseks. Kre?i?i isa töötas Ple?niku juures ja tundis teda hästi. Kre?i?i seisukoht on, et katoliku kirik ei saa omastada midagi, mis tegelikult kuulub kõigile.
Pühakuks kuulutamisega saab ta justkui kinnistatuks üksnes katoliku kiriku ja religioossete ringkondade juurde. Kogu arhitekti looming võib sestpeale muutuda kriitikutele tabuks ning loov suhe tema julge loominguga, kus on veel nii palju avastada, võib katkeda, kardab Kre?i?.
Jože Ple?niku loomingu suur ülevaatenäitus on igal juhul 22. aprillini üleval Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos – haruldane võimalus tema loomingut uurida, mida ei pea kahetsema, kui mõne kuu pärast tõepoolest kuuleme uudist maailma esimesest arhitektist-pühakust.
Eesti luterlikul taustal tundub ühe arhitekti pühakuks tunnistamise idee väga ootamatu, sest luterlastel niisugust pühakute süsteemi pole, aga ka sellep& ;aum l;rast, et arhitek tist pühak tundub tänapäeval üleüldse ootuspäratu kombinatsioon. Eeldab ju pühaku staatus piiritult pühendunud elu, uskumist igavestesse väärtustesse ning ennastsalgavat ühiskonna teenimist. Milline on eesti arhitekti eetika? Kui palju arhitektide honoraridest on moodustanud hõbeseeklid? Millised on Eesti arhitektide igavesed väärtused? Kes on praegu märter? Raine Karp?
Jože Ple?nik on tänavu arhitektuuriareenil esil juba sellega, et Sloveenias on Ple?niku aasta. Arhitekti Ljubljana ehitisi märgistatakse suurte palakatega ning neisse korraldatakse ekskursioone, kus arhitektuuriajaloolased selgitavad iga mõtet ja detaili, millesse arhitekt igavikulisi sõnumeid kätkenud.
Ple?niku pühakuks kuulutamise algatas Sloveenia kultuuriministeerium, mille muinsuskaitseameti eesotsas on praegu arhitektuuriajaloolane Damian Prelovšek, kes on ühtlasi Ple?niku paksu monograafia autor. Seesama Prelovšek, kes Kesk-Euroopa ülikoolis Prahas ka Eesti kunstiajaloolastele loenguid luges.
Sloveenia katoliku kirik on pöördumise vastu võtnud ning praegu seda menetletakse. Jože Ple?nik oleks teine sloveenlane, kelle katoliku kirik pühaks tunnistaks, esimene oli piiskop Anton Martin Slomšek (1800–1862), kes sai pühakuks 1999. aastal.
Pühakuks kuulutamisele peab muidugi eelnema põhjalik uurimine, sest nagu teada nõuab see teatud tingimuste täitmist, sealhulgas mingi tegevuse või asja imeks kuulutamist. Ple?nik oli katoliiklane ning tegeles oma loomingus palju klassitsismi interpreteerimise ja arhitektuursete sümbolitega. Ta projekteeris mitmeid kirikuid, kloostreid ja kabeleid ning just sakraalarhitektuuri moderniseerimisega on ta Prelovšeki arvates pühaku staatuse ära teeninud. Eks ole ju ennegi arhitektuuriteoseid imedeks kuulutatud – kui maailmaimede nimistut meenutada.
Ple?nik on rajanud ka maapealse Paradiisiaia – Tšehhi omaaegsele presidendile Tomáš G. Masarykile Praha Hrad?any lossi juurde. Ent tema loomingus on ka tugevalt maine elujaatus ning mõnedel juhtudel koguni selgelt erootiline alatoon, nagu mõned uurijad on väitnud. Polnud ta ka mingi askeet eraelus, nii näiteks oli ka Paradiisiaia loosse segatud president Masaryki tütar, kes arhitektist lootusetult sisse võetud oli.
Mõistagi on ettepanek põhjustanud tuliseid vaidlusi, seda eeskätt sloveenlaste eneste seas. Ple?niku pühakuks kuulutamise vastu on näiteks Sloveenia arhitektuurimuuseumi direktor Peter Kre?i?, kes oli hiljuti seoses Sloveenia arhitektuuri õhtuga Eesti Arhitektuurimuuseumi külaliseks. Kre?i?i isa töötas Ple?niku juures ja tundis teda hästi. Kre?i?i seisukoht on, et katoliku kirik ei saa omastada midagi, mis tegelikult kuulub kõigile.
Pühakuks kuulutamisega saab ta justkui kinnistatuks üksnes katoliku kiriku ja religioossete ringkondade juurde. Kogu arhitekti looming võib sestpeale muutuda kriitikutele tabuks ning loov suhe tema julge loominguga, kus on veel nii palju avastada, võib katkeda, kardab Kre?i?.
Jože Ple?niku loomingu suur ülevaatenäitus on igal juhul 22. aprillini üleval Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos – haruldane võimalus tema loomingut uurida, mida ei pea kahetsema, kui mõne kuu pärast tõepoolest kuuleme uudist maailma esimesest arhitektist-pühakust.
Eesti luterlikul taustal tundub ühe arhitekti pühakuks tunnistamise idee väga ootamatu, sest luterlastel niisugust pühakute süsteemi pole, aga ka sellep& ;aum l;rast, et arhitek tist pühak tundub tänapäeval üleüldse ootuspäratu kombinatsioon. Eeldab ju pühaku staatus piiritult pühendunud elu, uskumist igavestesse väärtustesse ning ennastsalgavat ühiskonna teenimist. Milline on eesti arhitekti eetika? Kui palju arhitektide honoraridest on moodustanud hõbeseeklid? Millised on Eesti arhitektide igavesed väärtused? Kes on praegu märter? Raine Karp?