Eesti Ekspress 26.aprill 2007
Pronkssõduri kaitsja müüb natsiesemeid
Ekspress kohtus antiigikaupmeeste kogunemistel mitu korda Pronkssõduri
kaitseks organiseerunud liikumise "Öine Vahtkond" aktivisti
Igor Grabovskiga, kes lisaks nõukogude sõduri
eest seismisele äritseb ka natsisümbolitega, mida kandsid
Nõukogude partisanide poojad ja juutide hukkajad.
Eestis
levitatavad natsiesemed pole originaalid, vaid tehtud Peterburis, kus olevat
lausa "tööstus" püsti pandud. Ja Grabovski on
käinud Venemaal ka tänavu mitmeid kordi ilmselt kaupa toomas.
Oma selja taga hoidis Grabovski paberit, millel oli kujutatud peaminister
Andrus Ansipit natsivormis. Seda näitas ta aga vaid oma
venelastest sõpradele. Grabovski kõrvallauas müüs
natsiträni, näiteks vanu fotosid Saksa sõjameestest ning
hõbedaselt kiiskavat paberossikarpi tanki kujutise ja kirjaga
"SS-1942" teine pronkssõduri kaitsja - Viktor
Jevstahevitš.
Kõige uskumatum on aga see, et samal
päeval, kui mehed natsisümboolikaga äritsesid, läksid
Grabovski ja Jevstahevitš hiljem Prokssõruri juurde spontaansele
miitingule.
Ühispanga laene paljastav töö salastati
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan
võttis teaduskonna raamatukogust ära enda juurde hoiule SEB
Ühispanga töötaja Anu Kulvere
magistritöö. Töö näitas, et 2005. aasta lõpus
andis pank eluasemeleane liiga kergekäeliselt, minnes vastuollu kehtivate
tingimustega.
Dekaan Enn Listra põhjendab
kõrvaldamist asjaoluga, et töö sisaldas ärisaladusi.
„See oli tööõnnetus, et ta üldse avalik oli,"
ütles ta Ekspressile.
Listra poole pöördusid
uurimistöö salastamise sooviga nii pank kui ka töö
koostaja.
Nimetatud magistritöö põhjal kirjutas
Äripäev möödunud nädalal sensatsioonilise loo
„Iga kolmas eluasemelaen riskantsem kui lubatud". Viidates
tööle märgiti seal muu hulgas, et 28 protsendil Ühispanga
laenuvõtjatest oli ebapiisav sissetulek laenukohustuse
teenindamiseks.
Eesti kuulsaim küberkurjategija istub Inglismaal
türmis
Neli aastat tagasi Inglismaale keelt õppima
läinud endine judoka Aleksei Kostap vahistati Londonis
kui maailma edukaim netipettur ja identiteedivaras. Läinud aasta
lõpus mõisteti 31aastane Eesti kodanik Inglismaal esimese astme
kohtus viieks aastaks vangi inimeste petmise eest eriti nutikal ja mastaapsel
viisil.
"See on fabritseeritud absurd!" ütleb noormehe isa
Vladimir Kostap, kes on Vinni kandis tuntud ja lugupeetud
külavanem. "Minu poiss ei ole selleks võimeline! Ta pole nii
tark! See süüdistus on absoluutne bluff ja jama!"
Ekspress
uuris, kuidas sai lootustandvast sportlasest, noorest abielumehest, kes seni
polnud kordagi seadust rikkunud, maailma edukaima identiteedivaraste
jõugu võtmetegelane, nagu väidavab Briti politsei?
Täpset vastust võib vaid oletada, sest Kostapi vanglarežiim
ajakirjandusega suhtlemist ei luba ning Eesti võimud ei tea ja Briti
võimud ei taha loost rääkida.
Nii põhineb enamik
üksikasju Ekspressi käsutuses olevale 110leheküljelisele
süüdistuskõnele, mis kanti ette Tema Majesteedi kohtus mullu
2. novembril. Üllataval kombel tekitab see seni avaldamata materjal rohkem
küsimusi kui vastuseid.
Kaitsepolitsei salajane operatsioon ( EkspressO näitab
video)
Poolteist kuud tagasi võeti Eestis
salakaubavedajatelt ära sada automaati. Ekspress uuris, miks sellest
ametlikult ei räägita?
Seejuures ei ole tegemist sugugi pintsaku
alla mahtuvate püstolkuulipildujate, vaid tõeliste lahingrelvadega.
Ning mitte Vene Kalašnikovide, vaid mingit muud marki
töökorras automaatidega.
Kaitseväe teabejuht major
Peeter Tali välistab, et relvad varastati riigi
relvalaost. Seega tõid salakaubavedajad need Eestisse
välismaalt.
Märtsi lõpul pidasid tollitöötajad
Vilniuses kinni Suzuki maasturi. Autos istunud kolm meest väitsid, et ei
vea midagi ebaseaduslikku. Kui neilt küsiti tagaistmel oleva seljakoti
kohta, muutusid sõitjad ärevaks.
Seljakotist tuli
päevavalgele kaks summutajaga püstolkuulipildujat Agram 2000 ning
neli padrunisalve. Tegemist on relvadega, mis ei kuulu maailmas ühegi
politsei ega sõjaväe varustusse. Agrame valmistatakse Horvaatia
töökodades ning neid kasutavad palgamõrvarid.
Kokku
istub Leedus, Eestis ja veel vähemalt ühes Euroopa riigis vahi all 14
inimest.
Käsutamiskeelu märkeid on seatud ka eestlastest
salakaubavedajate ja nende abikaasade varale. Arestitud on maja Viimsis,
paarismajaosa Harkus ja korter Lasnamäel. Sergei Lodi
naiselt Svetlanalt võttis kaitsepolitsei ära 2006.
aasta S-klassi Mercedese. Prokurör Margus Kurm hindas Tallinna
ringkonnakohtus toimunud arestimise arutelul auto hinda umbes miljonile
kroonile.
Itaalia nõudis Eestist välja süütu mehe
Kurikuulsate Itaalia juveeliröövide uurimise käigus
vahistati ka ilmsüütu mees. Palju ei puudunud, et ta oleks
eeluurimise ajaks saapamaa pokri saadetud.
Nagu kõik teisedki
Itaalia juveeliröövide toimepanekus kahtlustatavad, nii vahistati ka
Jaani nimeline mees loovutusmenetluse käigus 20.
veebruaril. Protseduur toimus Itaaliast saabunud Euroopa
vahistamismääruse alusel. Jaani kaitsja vandeadvokaat
Tõnu Meidra ruttas kõikjale, isegi Euroopa
Komisjoni asepresident Siim Kallasele kaebama, et vahistatu on
kahtlusaluste nimekirjas ekslikult, sest tegu on eduka ja lugupeetud
väikeettevõtjaga.
Advokaadi tähelepanu juhiti seepeale
asjaolule, et Euroopa vahistamismääruse kontrollimine ei kuulu Eesti
ametivõimude pädevusse. "Riigiprokurör Eve
Olesk andis mõista, et kui Eesti vabariik on lubanud loovutada,
siis vahet pole, kas mees on süüdi või süütu. Kui
läks midagi valesti, küll Itaalia maksab kompensatsiooni. Itaalia ka
vastutab kahtlustuste eest," kirjeldab loovutusmenetluse protsessi Meidra.
Advokaadi sõnu usuti vaid keskkriminaalpolitseis, sealsed ametnikud
laiutasid aga käsi sõnadega, et "protsess on neist üle ja
võimsam".
Prokuratuurist selgitati Ekspressile, et riik tegi
siiski kõik võimaliku, et ülekohut ei sünniks.
300 000 kaitseväekohuslase mälupulga kadumise
mõistatus (EkspressO avaldab väljavõtteid
väärteotoimikust)
Lohakas ümberkäimine rohkem
kui 300 000 mehe isikuandmetega lõppes veebitarkvarafirmale Mindworks
Industries 15 000kroonise karistusega.
Tegemist on suurima isikuandmete
lekkimisega Eestis pärast 1990. aastaid, kui arvutimees Imre
Perli koostas ebaseaduslikke andmebaase.
Mälupulga juhtum
algas 13. juunil 2005, kui keegi pensionär leidis Tallinnas Estonia teatri
lähedalt hõbedase mälupulga. Nätsupakisuurusel pulgal
olid Exceli tabelis 302 067 mehe isikukoodid, ees-, perekonna- ja isanimed ning
kodused aadressid. Kõik nad olid sündinud ajavahemikus
1950-1987.
Üllatunud pensionär viis mälupulga
kaitsepolitseisse. Peagi selgus, et leitud andmebaasi koostas Põhja
riigikaitse osakonna tellimusel erafirma Mindworks Industries.
Eesti riigi reiting on ohus
Sampo Panga omanik Danske
Bank lööb häirekella, et rahvusvahelised reitinguagentuurid
Moody's, Standard & Poor's ning Fitch võivad majanduse
ülekuumenemise ohtude tõttu langetada Eesti riigi reitingut. Seni
on see püsinud kõrgemal tasemel A. Mida tähendaks, kui reiting
langetatakse näiteks tasemele B? Eesti panga avalike suhete juht
Janno Toots: "Laenuintresside tõusu,
täpsemalt laenude riskimarginaalide tõusu Eestis. Meil on olnud
seni laenuraha odav, sest reiting on tõusnud kõrgele. Reitingu
langedes ei anta enam Eestisse nii soodsalt laenuraha."
Danske Banki
22. märtsi raportis märgitakse, et Eesti on koos Läti, Leedu,
Bulgaaria ja Rumeeniaga ohutsoonis ning riigi reitingut võidakse
langetada järgmise aastanumbri sees. Standard ja Poor's kinnitas oma 18.
aprilli raportis, et oht Eesti riigireitingu langetamiseks on tõsine.
Raporti kohaselt ei pruugi Eesti olla võimeline isegi
ülejäägis riigieelarvega vähendama sisenõudlust,
tarbimist ja kiiret laenukasvu. Ning selle läbi kindlustama majanduse
"pehmet maandumist".
Kes veel ei tea: riigireiting on
rahvusvaheliste agentuuride hinnang riigi suutlikkusele võetud
välislaenud tagasi maksta.
Lepiksoni poeg läheb sõitma elu esimest rallit
Ekspress kohtus Robert Lepiksoni poja
Erikuga, kes töötab igapäevaselt
advokaadibüroos, kuigi tal pole otsest vajadust palgatööd teha.
Tuleval nädalal plaanib sõita oma elu esimese ralli.
„Kui ma võtaksin aega ja lõbutseksin, siis näiteks
nädala, aga siis hakkab mul igav ja midagi nagu koputab ka, et aja
nüüd oma asja edasi. Ma tahaksin ise ka miskit ära teha,"
ütleb Erik Lepikson.
Igal reede õhtul (kui temaealised
lähevad kõrtsi) istub ta kella kaheksani juura magistratuuri
loengutes, samuti laupäeval. Pühapäev on vaba. Esmaspäev ja
teisipäev on ta juristina tööl advokaadibüroos.
Kolmapäeval läheb ta sadamasse. Isalt saadud pärandusega on ta
söelaadimise terminali Petromaks Stividor aktsionär ja nõukogu
liige, tema ülesanne pole igapäevases juhtimistöös osaleda.
See on 50-60miljonilise aastakäibega firma.
Indrek Luukas astub isa sissetallatud rajal
Ekspress
kohtus ka Indrek Luukasega, kellest oleks võinud saada
pastor. Isa Aadu pärandas talle aga transiidiparuni
rolli, millest ta ilmselt ei unistanud.
Kuid "see, et ma ei
võta isa ärisid üle, ei oleks kõne allagi tulnud.
Äri eest tuli vastutus võtta," ütleb Indrek.
Indrek
ja Aadu on paljuski sarnased. Meeste näojooned on samad, välimus
soliidne ja käitumine väljapeetud. Aga erinevalt isast on Indrek
kõhklev. Võibolla vajab ta aega, sest avaliku tähelepanu
alla sattus mees ootamatult alles pool aastat tagasi. "See oli ootamatu.
Kuigi mingid asjad olin enda jaoks enne läbi mõelnud,"
ütleb Indrek. "Aga muidugi sajaprotsendiliselt ei saa sellisteks
asjadeks valmis olla."
Eesti Post kukkus kahjumisse
Eesti Post lõpetas
möödunud majandusaasta ligi 20 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Kuigi postifirma tegevjuht Hans Teiv ütleb, et ei saa
enne nõukogu koosolekut kahjumit kommenteerida, ei pea olema
majandusteadlane, et selle põhjusi mõista. 2006. aasta alguses
hakkasid firma ligi tuhatkond kirjakandjat aina häälekamalt nurisema
miinimumilähedase sissetuleku üle. Ametiühing saatis
majandusminister Edgar Savisaarele ühe kirja teise
järel ning viimane ei saanud valimiste lähenedes neile vastamata
jätta. Tulemuseks oli nõukogu surve Peeter
Raudsepa juhitavale Eesti Posti juhatusele ning ligi 30protsendiline
palgatõus kirjakandjatele. Tänavu tõsteti kirjakandjate
palku veel 17 protsendi võrra, sest oli oht, et ka pärast mullust
palgatõusu jooksevad postiljonid firmast minema.
Tööjõud ja transport moodustab 75 protsenti Eesti Posti
kuludest.
Raudsepp tahtis mullu läbi suruda hulga hädavajalikke
hinnatõuse. Näiteks tõsta aastaid 4,4 krooni tasemel
püsinud lihtkirja hinda 2006. aasta 1. juuliks 5,5 krooni peale. Hindade
korrigeerimiseks valmistati sideametile 2006. aasta esimesel poolaastal kokku
viis taotlust. Amet lükkas need kõik tagasi, heites ette puudulikku
kuluarvestust.
Politsei vabandab Res Publica looja ees
Riigikohus
kohustas Lõuna politseiprefektuuri lükkama ümber
ebaõiged väited Res Publica endise peasekretäri
Tõnis Konsi (29) agressiivsest käitumisest.
Juulis 2005 toimetasid Viljandi politseinikud Konsi kainenemisele, kuna ta
olevat tülitanud pubi Tegelaste Tuba juures turvatöötajaid.
Haiglas tuvastati Konsil keskmine alkoholijoove. Samal päeval teavitas
politsei pressiesindaja juhtunust ajakirjandusele.
Kons kaebas politsei
käitumise peale kohtusse. Möödunud nädalal otsustas
riigikohus, et Kons viidi kainenemisele õigusvastaselt. Tema
väidetava agressiivse käitumise uurimise lõpetas politsei
väärteo puudumisel.
Infot joobeseisundi kohta peab kohus
delikaatseteks isikuandmeteks, mille avaldamisega rikuti mehe õigusi.
Politsei peab hüvitama Konsile 8000 krooni kohtukulusid. Kuna
õigusabikulud ületasid 36 000 krooni, jääb ta 28 000
krooniga miinusesse.
"Õigus oma raha eest on parem kui
õigluse puudumine," kommenteerib Kons riigikohtu otsust.
Noored ei taha teha matemaatika eksamit
Tänavu
teeb matemaatika lõpueksami 900 abiturienti vähem kui
möödunud aastal, mis tähendab et ka kõrgkoolidesse on
reaaladele vähem sisseastujaid kui varasematel aastatel.
Juba mullu
oli matemaatika riigieksami keskmine hinne teistest ainetest madalam - 50,6
punkti sajast võimalikust. Ülemöödunud aastal 52 punkti,
mis on samuti nõrk tulemus.
Vähenev huvi matemaatika vastu ei
ütle midagi testi kvaliteedi kohta, vaid näitab, et
„ühiskond on humanitaaralade poole kaldu," hindas
Riikliku
Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse suhtekorraldaja Madli
Leikop.
Järeldusi tulevaks aastaks kavas teha ei ole.
„Võibolla on tuleval aastal rekordiliselt suur huvi matemaatika
eksami vastu," ütles Leikop.